Shotikad

Üks armas kodukas, kus palju tikkimisteemat, õmblemist ja kudumist, sh üllatavalt sageli tuleb ette shotikaid (aplikatsioonidena jne). LINK

Kroonika mõttes...

... olgu kirjas, et meil oli sel ööl esimest korda sügisel hallad. Maa oli hommikul valge ja shotikad järasid orasheina mõnuga.
... olgu ka kirjas, et eile pimedas arvuti kõrvale kootud viimasest mustrikorrast pool läks harutamisele... ja uuesti kootud osa harutasin hommikul veelkord. Kotermann ma ütlen.
... olgu siis ka kirjas see, et põrandaküte läks sisse nädalavahetusel. Soe suvi on kena mälestus, on aeg kohaneda meie toreda sügisega.

Täna tegin omale kingituse ja ostsin lõpuks Praakli kinnasteraamatu ära. Ammu olen kiibitsenud aga pole raatsinud. Meie kihelkonna kindad on ka sees, need mida ma ERMis joonistamas käisin. Aga noid vingeid Kose omi ei olnud, need peaks ikka kunagi tegemisele võtma, kripeldavad hingel.

Kui nüüd viimasel ajal ilmunud kudumisraamatutest rääkida, siis Praakli oma tundub kuidagi nukker. Oluline mulle küll ja ilusad pildid aga Roosi raamatutega nagu võrrelda ei saaks. Haapsalu salli ei maksa üldse võrdlusesse tuua, see on klass omaette. Ma ei teagi, mis mind selle raamatu juures häirib. Äkki see veider kaanepilt? Arvestades teemat oleks võinud ju tulemus olla palju isikupärasem või teemasse kui lihtsalt ühte blondi tädi kinnastega kelmilt naeratamas pildistada. Mis puudutab raamatuid, siis olen ma konservatiiv ja pedant. Kujundus peab toetama sisu ja moodustama ühtse terviku. Siis on hea. Kõva kaas ja ilus selg pole ka vähe tähtsad soliidse raamatu puhul.

Aga et mitte vinguval toonil lõpetada, siis sisu on ilus ja mõnus. Jälle üks raamat, mis peaks kodus olema ja mida vaevalt et nii pea uuesti kirjastatakse.

Uus pitsiraamat

Jäi ühest informeilist silma, mõtlesin et lingin teile ka. Äkki on kellelgi huvi - LINK
Knitpicksis on pilte, midagi väga põrutavat pole.

Haapsalu 22. august 2010

Puu

Mulle meeldib pildistada veidraid puid ja ilusaid pilvi.
Jama on aga selles, et mul pole alati kaasas fotokat, seega on enamik hetkeklõpsudest tehtud mobiiliga.
Seda puud näen ma vähemalt kord nädalas maale sõites.
Seal istuvad õhtuti toonekured ja päeval jooksutatakse seal läheduses hobuseid.
Ta on oma kujult nii sürr ja meenutab mulle pisut Navitrolla noid elutuid gunztipilte, mida ilgelt kalli raha eest müüakse.
Mulle meeldib see puu ja ma loodan, et kunagi suudan ma tast normaalse pildi ka teha.

PS. eile olid ilusad pilved... nagu lumepallisupis lumevalgemäed.

Vihmane kiun

Ilm on tõeliselt sügisene! Täna oli esimene hommik sel suvel-sügisel, kus ma tundsin karjuvat vajadust kinnaste või vähemalt sõrmedeta versiooni järele. Tuul, vihm, 10C sooja... vettinud koerad ja mina, kes ma väljusin inertsist fliisi väel! Miks? Hetkel, mil ma kauplesin koeri õue ja riietusin, oli väjas lihtsalt kuiv ja pilves ilm. Piisas vaid korraks ümber nurga keeramisest, kui see ladin algas, prrr. Ma ei tea, kuidas teil aga siin sajab alates 7.45st lakkamatult.

Et ellu värve tuua, tegelen tasapisi oma magamistoa ümberkujundamisega. Millegipärast olen jäänud pidama sinise-punase kombinatsioonil. Tundub kuidagi äge, samas üldse mitte minulik. Ei teah, kas on püsiv tuju või?

Igatahes eile lohistasin maalt ära hiigelsuure punase pelargooniumi (on vist õige nimekuju?), sest see oli ema aias ainukene, mis kärtspunase tooni välja andis. Olgu öeldud, et siiani ma vihkasin seda sorti. Siuke kergelt pensiokalill ja enamiku ajast suht roots aga kui õitseb ja on võimalust õue põõsa alla panna, siis pole nagu viga.

Aga vot nüüd on mul see elukas elamises ja no on ilus! Aga vot pott oli koledik ning millegagi polnud kiirelt katta ka. Mõeldud-tehtud, kapis vedeles ammusest ajast Novita Candyt. Siuke imelik lõng, mis tundub mõnus aga millest ma siiani midag tehtud pole saanud (va kaks korda üles harutatud jõle vest). Potiümbriseks sobis nagu valatult :D ja vähem kui tunniga oli mul see kate valmis kah. Heegelnõel oli vist nr 6 ja Candit kulus 1 tokk.

Teine ajakohane projekt pole küll minu "sulest" aga näitamist väärt siiski. Kunagi suvel kirjutas mulle Monika kavalalt ja salapärasel toonil, et ta leidis mulle midagi sekkarist. Olin põnevil, sest selline leid saab olla seotud vaid shotikatega. Ja nii oligi, velvetist paksu mehe püksid, üleni shotikaid täis tikitud :D.

No vaatasin mina neid siin ja mõtlesin, et mis neist saaks. Siis viisin emale "näidata". See on selline taktikaline samm õmblusteemas, et alguses viid emale "näidata" ja siis "unustad" koti sinna. Järgmisel korral on juba aktsioon :P. Ema haaras ideest ja kui ma nädal hiljem küll läksin, olid hiigelpüksid lahti harutatud, kokku traageldatud ja valmis esmaseks altprooviks. Ema nägi nendega hullu vaeva, sest need shotikad on mingist imematerjalist seal kangas, nii et ei masinaga ega käsitsi ei olnud võimalik neist läbi õmmelda. Üts, et see kombineerimine koerte vahel ajas hinge täis :D aga ta õnneks ei anna kergelt alla ka.

Eile sain oma koerajalutuspüksid kätte. No ägedad on! Tikitud shotikatel on isegi punased kaelarihmad kaelas :). Ajastus oli viimase hetkeni rihitud, sest tänase ilmaga oli siuke mõnus velvet igati ilmakohane. Pildi peal näevad nad välja pisut pizdaamapükste moodi välja :D aga ma võin kinnitada, et igati ontlikud on!

Sügis võib tulla!
------------------------
Something completely different to show up this time! First of all, it´s raining and it´s soo cold! Summer is over and autumn arrived. I went for the scottie walk wearing only a thin fleece jacket and crocks, so I managed to walk up to 15minutes to get completely frozen! It was the first time during the late summer-early autumn where I really missed my gloves!

I would like to show today the trouses my mom did for me. These scotties trouses were found by Monika some times ago and she gave it to me. I think those belonged to some very fat and big man in past, so I was really confused what do to with these. I showed it to my mom and asked if it´s possible to recover these somehow. It´s always good to show such projects to mom as she likes much to reuse, recover and she has nothing against sewing as well. I don´t have good relations with sewing machines. I do small projects sometimes but this is not my cup of coffee. So I left these with my mom for a while.

Yesterday was the great day when she showed me the result - scottie trouses were ready! I like these very much, I´ll use these for our scottie walks. I love the pattern, see, the scotties there even have red collars! :)

The second thing is the flower pot cover. One easy and simple idea how to create something quickly to cover one ugly brown pot. I started to recover my bedroom and ended up with combination of red and blue colours there. So everything bright red counts now!

The red flower is from my mom´s garden and usually I call it "pensioner´s flower" :) as it´s very old type of flowers in old gardens. I think this is the balcony flower they use in boxes in Germany? We call them Pelargoonium, need to check how it´s called in english.
Ok, so now I have one huge example in my bedroom and seems that I´ve changed my mind :P. It looked ok exept the ugly pot. I took some bulky yarn (Novita Candy), chochet hook no 6 and prepared a new cover.

Soki-kinda kogu

Mulle hakkab tõepoolest tunduma, et minu käsutuses on auväärne soki- ja kindakogu.

Kui ma ise kuulun peamiselt triibiksokkide koolkonda, siis mu tädi esindab kirisokkide suunda. Harva juhtub, et ta koob lihtsalt labase triibusoki, enamasti on soki sees mõni mustritriip, romb, sakk. Pära ossa on lausa tikandimotiive vahel kudunud.

Kinnaste osas on meil ka mõlemal oma käekiri. Talle meeldivad etnograafiliste mustritega labakud ja ta suudab need alati ideaalselt vormistada. Mina lähenen sageli loomingulisemalt, koon pehmemaid ühevärvilisi või siis kiiksuga asju, nt shotikatega kirjatuid. Samuti meeldib mulle mängida randmeosaga, kududes seda kasvõi teistpidi või hoopis heegeldades. Kuigi olen kudunud ka folkmustrist motiivi või pannud käeseljale paar palmikut.

Erinevused on ka sõrmikutes. Minu omad on enamasti sellised paksemad ja pehmemad, värvitriipu sõrmedes või randmel. Tema omad aga käeseljalt pitsiga, peenest lõngast ja hästi läbimõeldud kontseptsiooniga.


Samuti leiab mu tagasihoidlikust kogust pakivahetuste kaudu saadetud sokke, palmikutega ja pitsilisi. Ühed vahvad klapiga kindad tulid kunagi suisa ameerikast (alumisel pildil oranzhid). Nad on küll koledast välja veninud ja topilised aga ühed mu armsamatest talvekinnastest. Klappi on hea pealt visata kui käredama ilmaga koerte järelt koristada on vaja. Nii et ideaalne koeraomaniku kinnas.

Statistikat ka tahate?
Kokku tuvastasin siin majapidamises 39 paari sokke, millest 4 läksid mahakandmisele ja 4 paari on puuvillased.
Sõrmikuid on selles suurepärases kogus tervelt 17 paari ja labakindaid 9.
Edevaid randmesoojendajaid või sõrmedeta kindaid ainult nukralt 3 paari.

------------------------

A short overview of my sock- and mittens-gloves collection. I call it as a collection as it´s not normal to have 39 pairs of socks, 17 pairs of gloves, 9 pairs of mittens and 3 pairs of fingerless gloves.

Not all are knitted by me! Most of the socks and gloves are done by my aunt, also I have got some pairs from swaps.

My aunt doesn´t like to knit simple socks. Usually those are done with several colours and several different yarns. She never uses selfpattering yarn but mostly knits from stashes. She likes to use lace for gloves, colourful patterns for socks and folk patterns for mittens. Iusually like the result much as she pays lot of attention on right gauge, finishing, blocking. Her handwork is like items from museum, specially the mittens.

Ruhnu

Lugesin uudistest, et ruhnlased otsivad unikaalse talu taastamiseks riigilt abi ja läksin netti vaatama, et kas selle talu kohta on pilte. Leidsin terve pildialbumi vanu Ruhnu pilte.
Eriti lõbus on see ringmäng sakslastega 1. maailmasõja ajal. Tõeliselt sürrealistlik ülesvõte! Misasja nad seal ajasid?!

Ajaloo osa on ka huvitav:
Piraadid külastasid Ruhnut aastatel 1676 ja 1677
1909 - Teadaolevalt esimene esmamainimine rottide olemasolust Ruhnus.

-----------------

There is a small island in Estonia called Ruhnu and I read from news that they are looking some help to restore one old unique farmhouse. As the topic was interesting I did some search in the Internet and found the page with old photos. Some of those are really wierd, like this one where german soldiers are playing kind of game with locals. It´s taken during the I WW.

Historical overview is also intersting:

1676 and 1677 Pirates visited Ruhnu
1909 - rats were found in Ruhnu

Remembers me the movie ... :D

Värvid!

Ilus!

Kaks üritust homseks!

AHT muuseumis keedetakse Tammsaare lemmikmoosi ja tehakse mahevahetust. Link

Õhtul 21.30 süüdatakse rannikualadel muinastuled. Link

Moeuudiseid

Delfi kuulutab -

Tallinna Kaubamaja moesõul vabaõhumuuseumis on näha maalähedaste kaunistustega rõivaid: linnu- ja lillemustreid, südant soojendavaid tikandeid, pitse, lapitööd ja kollaaži.

Eriti moekas on see mees püssiga seal pildigaleriis.

Haapsalu shawl waltz! Enjoy the all beauty!

S(h)okiteraapia!

Ruttu kuduma! :D

-------------------
Only counted months and weeks left till christmas!
It´s really shocking.
I used the word game in title. Sokk - means sock in estonian and śokk (or sometimes we write shokk if there isn´t correct letter available on the keyboard) means shock.

So - it´s s(h)ocking!

Uus number

Ma polegi sellest veel kirjutanud, et meie kodune poole kohaga kloun Suska on õppinud ära järjekordse nalja. Nimelt elame me alates juulikuust väga plaanipäraselt ehk siis mõlemad koerad saavad süüa hommikul kell 8 ja õhtul kell 20. Igasugune vahepeale snäkk ja nänn on välistatud ja erandeid ei tehta. Taustast, miks see nii on, ma hetkel ei kirjutaks aga sel on oma põhjus.

Niisiis, õhtune söök, magamistoa uks on kinni ja tüübid rivistatud kausside manu. 5minutit käib õudne ragin, mõlematel ninad kausis ja tähelepanu muuks ei ole. Väljaarvatud hetked, mil mõlemad üritavad kasvõi korraks küünitada nina teise tüübi kaussi ja sealt paar krõbu pihta panna. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada!

Söök lõppenud, vesi kõhtu kaanitud ja habe kuivaks lükatud, hakkab nali pihta. Suskin seletab, et oleks hädasti vaja magamistuppa. Aga kuna ma tahaks B-d vähemalt pool tundi oma silma all hoida, siis ma ei lase. Nihelemine, väike tasane kiun, raske ohe südamest, nihelemine, liikumine uksele lähemale, äärmiselt kurb pilk. Kõik see käib rituaali juurde.

Lõpuks kui on aeg uks avada, kamandan ma Suskinile - KOHT!
Tüüp on ukse juures nagu kohal nagu reamees sõjaväes, istub kannatlikult, püüdlik ilme ees..
Avan ukse ja hüüan - MINE!
Suskin tormab nagu totu kuul magamistuppa.

Ja nüüd arvake ära, kaua ta seal on?
Õige vastus - nii umbes 5 sekundit.
Ja nii pea igal õhtul.
Rutiin ennekõike.

---------------------------

Suska learnt additional trick about how to get into the bedroom. Long story and I`m afraid I´m not able to translate it the same way I wrote in Estonian.
Just to be short - I call them sometimes - clowns because their behaviour and the way how they are able to think.

Ilus number ja võõrutusravi

Mõtlesin, et hakkan ennast internetist võõrutama :).
Vahel koju jõudes olen nii väsinud, et peale netis kolamise või sõbrannaga lobisemise üle msni ei jaksa mitte midagi asjalikku teha.
No koertega jalutan ka, sellest ei pääse ja see on suhteliselt kasulik (suhteliselt seetõttu, et vahel nad ei jaluta). Aga see va net, see kipub vahel olema saatanast!

Eile otsustasin, et koon parem. Kohe ignoreerin arvutit ja koon, muster on nüüdseks peas (võttis aega aga no lõpuks ometi) ja hoog on sees. Et oleks tore kui ma jõuaksin igal tööpäeval teha ühe motiivirea aga eesmärk omaette see pole.

Ühes motiivireas on vastavalt kas 4-5 nupulille, igas 12 9-kordset nuppu. Eile õhtul lugesin kokku, mu pooliku salli sees on üldse praeguseks kokku 756 nuppu. Ise ei saa nagu arugi peale vaadates, et nii palju on! Kududa on vähem kui kolmandik, oleneb kui pika ma teen.

Suska elab ka kaasa, ikkagi tema inimene ja ei saa ju silmist lasta :)

----------------------------

I decided to have some breake from computer and spend more time on knitting or reading. If I´m too tired after the long workday, it happens quite often that I just kill the time in the internet, chatting with friends or reading some blogs. Shouldn´t spend that much time there!

So the plan is to knit one motif per day. There is 4-5 flowers in one motif and every flower has 12 nupps. Just counted, I´ve knitted 756 nupps so far. Less than one third to go, depends how long it will be.

Suska has to stay close to me, no matter what I´m going - surfing or knitting :).

Uudishimu

Ühte asja tahaks ma teada - miks aeg-ajalt on nii, et kui ma ütlen oma bloginime, kuulen vastuseks et ah "SEE" kuduv koeraomanik. Misasi see "SEE" on? :D

Aga üldiselt on niiviisi, et kuna ma identifitseerin ennast enamasti käsitöös läbi blogi ja blogi kasutajanime, siis reaalis mind enamasti ära ei tunta. Kui ma just ei ole koeraga või kui ma just ei kanna shotikaga särki, pükse, kleepse jms olulist atribuutikat. Pilte siin enamasti ei näe ja ma ei luba ka linkida FBsse siit, kuna töö ja vile ei käi koos.

Mulle meeldib hoida oma tegelik nimi ja olemus lahus blogimisest. Tunne ütleb, et nii on õige :).

Algaja õnn! Me Happy!

Täna siis oli kauaoodatud kudumisvõistlus Haapsalus.
Kudusime seekord Topeltpiibelehekirja, mis on imeilus muster ja paljude nuppudega. Osalejaid oli 16 ja üks proua isegi Norrast!
Ilmaga vedas, ei sadanud, kuigi õues istudes oli pisut tuuline aga ma olin valmistunud.

Muster sai ruttu valmis ja põhjus oli lihtne - ma sain alguses aru, et me peame mustrikorra kaks korda läbi kuduma. Õnneks lauakaaslased Mariliis, Kaja ja Katrin kinnitasid, et ikka ei pea.
Viisin töö ära ja jäin praadima, omas mahlas nagu öeldakse.

Tulemused tehti teatavaks Kuursaalis, mis on peale promenaadi remonti taas avatud ja uhkem kui kunagi enne. Roosid, luiged, puupits, valged pingid, ilus vaade merele, ehhh... Haapsalu on ja jääb mu lemmiklinnaks Eestis. Ma ei tea, palju mul tänaseks Haapsalust pilte on aga täna sai kogu veel mõnikümmend täiendust juurde.

Päeva kulminatsioon ei lasknud end kaua oodata. Varsti seadsid end laua taha zhüriiliikmed ja näisid ikka veel vaidlevat. Tihe konkursss? Otseselt ei lootnud midagi aga pisut ikka lootsin ka. Lohutasin end, et vähemalt seekord suutsin ma oma lapikese läbi kududa ilma vigadeta :).

Ja siis tulid tänukirjad ja mind ikka polnud kutsutud, pinge oli juba kõrvade taga ja silmade vahel!
Ja lõpuks ometi minu nimi! 2. auväärne koht!
Linnapea käepigistus, imeilus kingitus ehte näol ja tänukiri.
Aitähh! Aitähh! Aitähh! Selline tunne oli, et see nagu poleks mina ja samas oleks ka, kes lava ees ära käis.

Terve kodutee olid suunurgad kõrvuni ja meel õnnis. Uskumatu lugu! Mina, kes ma pole elus ühtegi korralikku Haapsalu salli kudunud, saan 2. koha!

Vähemalt on mul nüüd motivatsioon oma esimene lõpuni kududa. Võit näitas ilmekalt, et saaks küll kui tahaks aga näe ludri olen pisut :P.

Tänud korraldajatele, järgmisel aastal jälle ;)

Edit: Tulemused:

1. koht - kekatädi
2. koht - KK
3. koht - Rees

---------------

Annual knitting competition in Haapsalu took place today. The pattern whic was used this year is called Topeltpiibelehekiri. There was 16 participants, one even from Norway!
Weather was great, maybe a bit windy but sunny and warm.

I finished my example quite quickly and gave it to jury and started to wait. Was a bit nervous about results but the only good thing was that I managed to knit it without mistakes like missing nupps or slipped stitch etc.

There were also some knitters I know ealier, so we spent great time in Haapsalu. We had a luchn in Kuursaal which was recently openned after the long restoration period. All the area is so beautiful - roses, old houses, swans. I had to admit that Haapsalu is my favourite city in Estonia.

Now back to the result. The final ceremony was in Kuursaal. Every participant got a diploma, cake and coffee :). I waited and waited for my turn but nothing happened, still no names similar to mine. They already started with first 3 places... I felt that I´d collapse there because I was so nervous and even felt embarrassed as till then I haven´t finished any authentic Haapsalu shawl except one which was made of rowan silk... and finally - my name!
I got a 2nd place!!! I was really surprised and so happy :)

Now I´m very motivated to finish my Lilledekiri shawl.

The results:
1. koht - kekatädi
2. koht - KK
3. koht - Rees

Progress

Sall edeneb tasapisi ja tunne on nagu oleksin ma seda kudunud aastaid, mis on muidugi puhas vale, sest Ravelrys on kirjas - alustatud 24. juunil 2010. Tegelikult arvestades, et ma koon enamasti laupäeviti maal olles või siis vahel ka pisut pühapäeval, on isegi hästi läinud.

Nädala sees ma ei viitsi kududa, siis ma parema meelega loen. Nt pakin end kahe koera vahele ja hoian samal ajal silma peal, et üks kaak teise kausis ei käi. Neil on nüüd eraldi söögid - B saab RC Weight Control´i ja Suusi ProPlani. Nii et kudumisaeg on üürike aga ega lugemisaeg ka selle võrra pikem pole :).

Ise tegin oma elu raskeks valides lõnga, milles kaks kahekordset peenvillast jooksevad koos. Kunagi ammu vanaema lahkelt mul neid niiviisi kokku keris, et oleks parem kududa paksemaid asju. Siis ma ei teadnud veel sallidest midagi ja nood ei ahvatlenud ka.

Nüüd jälle ei viitsinud lõnga lahku ajama ka hakata, mõtlesin, et tulebki vähe tihedam ja soojem sall. Aga vot eks sa koo neid nuppe läbi pahemalt poolt nüüd! Muidu poleks saanud arugi aga täna tegin ühe proovilapi ja no nii kerge tundus kududa :).

Lappi kudusin harjutamiseks ja varraste testimiseks. Homme ju sallipäev!
Kohtumiseni ja harjutamiseni :).

I´ve been knitting my UFO shawl for "years". Of course I´m joking as in Ravelry the begin date was set for 24 June 2010 and the truth is that I knit mostly on Saturdays at mom´s place and sometimes on Sundays as well. Within the week I´m too lazy or too tired to knit.

I rather prefer reading, specially if I have to stay next to my dogs while they are eating. I have to be sure that they are not stealing the food from each others bowls. Since July I give them different kind of foods, Blacky gets RC weight control and Suusi´s current one is Proplan Adult.
So the knitting time is limited but it doesn´t mean that I´ve got plenty of time for reading :). Just need to find some balance btw home-work-knitting-reading-dogs.

What is also difficult is that I choose the orge yarn which was rewinded by my grandma so that there is 2x2ply yarns together in one skein. We used the yarn for sweaters, cardicans and only one 2ply would have been too thin for me to knit then, so my grandma helped me to wind those. I didn´t know anything about lace knitting then as it happend more than 10y ago.

When I started with my shawl I was too lazy to wind those back to 2 ply which means that the rows where I need to purl nups are not my favourite ones. It takes time and I have to be careful not to miss any stitches.

I was so used already that silly yarn, so it was nice surprise to realize that purling nups can be so easy :D. I discovered that when I purled those nups in my HS example called Õnnelehekiri (from HS book) I made today. I´m practising for HS contest which will be held tomorrow in Haapsalu. Wanted to remember some technics and symbols from the book. Not sure yet if I´m ready but yes, I´ll be there!

Etnomoodi Venemaalt. Festival KAMWA

Omapärased asjad, vaadake kindlasti. Värvikombinatsioonid on kuidagi nii mõnusalt krõmpsud.
Eriti meeldib mulle see pluus :).
Ja siin laulavad samal festvalil Laudauksekääksutajad Eestist Kairiga eesotsas.
Tema seinalt leitud piltide alusel ma toda fotograafi otsima hakkasingi :).
Festivalil on ka oma blog, venekeelne aga kirjult pildiline.


In Facebook one of the singers of Laudauksekääksutajad linked some photos of the ethno-futuristic festival called KAMWA. It was held in Russia recently and there were some intersting photos of costumes with russian folk motifs. I started to search with photographer´ name in the net and found the album.
The festival also has a blog, written in russian but full of lovely pics.

Sügis tuleb

Veregrupitest lõppenud :D

Oh, mulle meeldivad graafikud.

Söögituba vitriinkapi ja lühtriga

Ilus. Mul on ka see ideaalpilt vitriinkapi ja suure söögilauaga, lühtrit nii väga ei himusta. Priiskama pole ju ka mõtet hakata!

Selle ma mõtlesin välja, miks mulle farmville´is detailid meeldivad :) - see meenutab mulle minu lapsepõlveraamatuid - Pipit ja Bullerby´d. Minu pipi oli see, kus sisu oli 90% must-valge aga vahele oli pikitud mõni üksik aga hinnaline värviline pilt. Ma võisin tunde neid detaile uurida, ikka et mis on kaupmehel poeriiulitel jne.

Aga Bullerby? Sealt on pärit mu ihalus verandade ja viilkatusega majade järele. Murdkelp/murdviilkatuste kui olla täpne. Alles hiljuti nägin sellist Vasalemmas ja fantaasia läks kohe tööle... aga seal polnud verandat, nii et miinused sellele majale.

Ma ei mäleta praegu, kas Bullerby´s võis olla ka suur söögituba vitriinkapiga? Pole välistatud ehk suure tõenäosusega oligi.

Kodus pistan nina raamatusse ja vaatan.

Vallaslapsed vanasti

Päris hariv lugemine, kuidas vaimulik regas vallaslastena ilmale tulnud kodanikke. Link Perekonnaajaloo foorumisse. Stiilinäide:

Arvatavasti oli isanimede kirjapanemine vallaslaste juurde tõesti kirikuõpetaja oma moraali ja iseloomu taga. Hiiumaal pole ma seda märganud.
Kõige stiilsema näite isa kohta leidis mu töökaaslane eestikeelsest(!) kirikuraamatust dec 1782, kus vist isa kohta on märgitud "Wõõras herra, kes reisia olli".

Käetorud*

Vahepeal oli käetorude maania nii siin blogis kui mujal, siis märkasin vähem aga no vot seda Ravelry kontot pean ma teile soovitama! Minu meelest nii armsad ja teistmoodi torud tal.
Poolakas, kel ka oma kodulehekülg, kust saab neid mustreid osta.

Dom-Klary does lovely fingerless gloves, several different versions, embroidered. All her own design! She has an account in Ravelry where you can see more details and also I would recommend to check her webpage.

*M-i pandud nimi sõrmedeta kinnastele :)

ERMi kogud

Ma ei tea, paljud teist on viimasel ajal sattunud ERMi kodukale nende virtuaalkogudesse kolama. Mina hiljuti sattusin ja no nii palju uut avastasin, et tahaks kohe teitega jagada.

Nt on neil tasapisi tekkimas ülevaated kihlekondade kaupa koos viidetega alamkogudele, peamistele uurijatele, korrespondentidele.
Teine huvitav vaatamine on nende virtuaalne vaibakogu. Nt Harju-Jaani hiilgab seal täiesti korraliku esindatusega (erinevalt väga kehvale kinnaste arvule nende kogudes).

Täpselt samades toonides tekk on mul praegu autos kasutusel kutside transamiseks :). Hirmus vana ja kulunud aga no nii armas, et vedasin hiljuti maalt omale koju, pesin ära ja läks (taas)kasutusse. Samuti on mõnusad nood sinised toonid seal saanitekkidel.

Väga põnev leht ja selline kogude tutvustamine on tänuväärne töö!

Külalised

Ma ei ole suurem asi võõrustaja ja mul käib harva külalisi aga seda mõnusamad need hetked on. Otsin siis kapist välja oma erilisteks puhkudeks mõeldud lauanõud :).

Nt need vanatädi kingitud koogitaldrikud linnukestega või siis nõuka ajast pärit roosiserviisi. Lapsepõlves tundus too roosiserviis nii igav ja tavaline aga mida kauem ta mu valdustes on, seda armsamaks muutub. Ma arvan, et see võis olla läti päritolu.

Serviise ei olnud poes niiviisi saada, et läksid ja ostsid. See käis ikka kampaaniatena, et oli kord üks kaubapäev x ja siis levis kuuldus, et toodi kaupa ja kõik tormasid poodi sappa.
Osteti ikka paari-kolme kaupa, kes vähegi sai. Ma ei mäleta enam, kuidas juhtus nii, et mulle sai roosidega komplekt ja millised olid muud variandid aga armas on see sellegipoolest. Komplektis on suur kohvikann, koorekann, suhkrutoos, 6 taldrikut, 6 kohvitassi ja alustassi.

Mulle meeldib vana kola, erit mööbel ja nõud. Vanatädi nõud on muidugi klass omaette. Mul on tema varandustest ka siniste pisikeste lillekestega kohviserviis, eestiaegne aga see seisab mul pakitult ja ootab klaasidega õiget kummutit.
Ka nõukaaegsetel nõudel on omad lugu ja koht, seetõttu hoian oma roosiserviisi hoolega :)

Aga külalistest siis ka. Tüdrukud käisid :).
Et kõik ära rääkida, tuleb alustada algusest. Eelmisel pühapäeval istusime maal jutustamas ja ma mainisin, et pühapäeval tulevad tüdrukud. Selle jutu peale väänles ema süles istunud Suska maha ja tormas ukse juurde ootama. Et kus nad siis on, tema on valmis!
Ootamine jätkus täna hommikul, kui ta mind jälgides taipas, et nüüd tõesti on keegi tulemas. Passis esikus ja silkas aeg-ajalt köögi akna alla kuulama, et kas nüüd ometi?

No jõudis ikka lõpuks ära oodata oma lemmikud :). Ja siis läks lahti mäng! Vahepeal kaanis vett, korraks läks ka laua alla külili lõõtsutama aga no ikka pea kõik see aeg piiras oma mänguasjadega tüdrukuid. B püüdis ka olla seltskondlik aga ta väga ei viitsi, samas kui te arvate, et ta oma toas magas, siis no ei. Passis uksel ja seletas kadedalt, kuni lõpuks Gerda loomakesele halastas ja tema juurde istus ning selga sügas. Siis oli mutikene õnnis :).

Natukene kokkamisest ka.

Tegin selle retsepti järgi kooki ja Manni vanaema hapupiimakeeksi.
Trühvleid ei voolinud, vaid keerasin kogu massi fooliumi abil rulliks ning sulatasin shokolaadi peale ja külma.
Jahtunult lõikasin viiludeks, mugavam asjatada ja lihtsam ka. Eelmisel nädalal proovisin teha trühvleid ja need läksid untsu, shokolaad hangus enne kui ma pallid kõik kastetud sain. Seega rohkem ei viitsinud nii peenelt jamada. Rull maitses aga väga hea, küpsiseid panin pisut vähem ning rosinaid lisasin samuti peotäie.

Tüdrukud tellisid talveks kindaid, esimestele lõin silmad juba varrastele :).
Tore päev oli!

My god daugther and her sisters with their mom visited me today. Suska started to wait them already a week ago when during our birthday lunch I mentioned that kids will visit me. Suskin jumped from mom´s lap and run to the door - where are the kids? when they arrive?!

Finally they arrived :). We had a cake made of cheese and domino biscuits with chocolate, kids played with doggies and they were really happy. They like those kids a lot and kids like them as well.

Such a great day we had! :)

Kirjandust ja linke

Jäi silma üks raamat, õigemini kaanepilt. Igasugused lõpetamise tehnikad, lingin.

See video meeldis mulle ka, sellise mõnusa kulgemisega.

Kliima :)

On mu selle suve lemmikteema!
Eile hommikul ärgates võttis hommik vastu ilge vihmasajuga.
Läbi häda sain porisevad shotikad õue ja jalutatud. Teel linna tegid kojamehed tõsist tänuväärset tööd.
Kraad näitas 17C.

Kontoris pealelõunaks oli kuumus talumatu ja õhku polnud üldse.
Kraad näitas ca 28C.

Koduteel kohtusin äikesepilvega.
Kärgatas nii, et liiklus keset Sõpruse-Endla risti takerdus, sadama hakkas siis kui linnast välja sain. Ikka nii ägedalt sadas, et näha polnud midagi.
Lülitasin ohukad sisse ja tuterdasin 60ga kodupoole. Päris hull oli, ma ju kardan äikest! Kuigi autos on väidetavalt kõige ohutum, sõitsin ma puude lähistel ja eks neid traate ja juhtmeid on seal maanteeservas ka piisavalt. Jänes mina.
Kraad oli kukkunud 18C peale...
Nagu ameerika mäed...

Koduukse avades tulevad shotikad tavaliselt trügides vastu. Eile polnud kedagi, vaikus.
Vahel juhtub, et magavad ja siis hüüdmise peale ikka tullakse pots ja pots voodist :P.
Eile ei juhtunud seda ka. Läksin siis vaatama, mõlemad olid end pressinud voodi alla kõige kaugemasse nurka ja passisid seal hinge kinni hoides. Sabad kolisesid vastu voodipõhja, sest kuidagi pidi ju oma rõõmu välja näitama :D

Kui oli selgeks tehtud, et mina olen ja enam ei mürista, siis tuldi jooksuga õue :). Eks äike tegi seedekulgale kerge taganttõuke kah vast, igatahes nii ruttu pole ma ammu neid õue saanud.
Ja hea oli, sest kui uks uuesti selja taga kinni langes ja ninad-habemed tuppa veetud sai, kallas jälle nagu oavarrest.

Lehmanimeraamat

Netis liigub ringi pdf sagedamini esinevate lehmanimedega. No on ikka häid nimesid pandud :D
Minu hetkelemmikud on Nali, Muusik, Tädi, Ööbik.

Check if some of estonians cows have the same name as you :D. My favourite names there are Nali (Joke), Muusik (Musician), Tädi (Aunt) and Ööbik (Nightingale).
Link

Uus käsitöö

Poes jäi silma täna uus Käsitöö ja no ütlemata armas number tundub esmapilgu olevat. Üle pika aja minu maitsele ja asjalik.

Jäin praegu muhu pättide teemasse kinni ja nood ristpistes vanemad versioonid on nii ilusad. Ma ei ütle midagi halba muhu tikandi kohta aga kuidagi ületarbitud on see viimasel ajal. Ja nüüd vaatan neid vanemaid mustreid ja imestan, et kus peidus nood küll olnud on! Nt see pilt ajakirjas aastast 1924 muuseumisse toodud pättides on kordades ägedam kui praegu levinud minu silmale "klassikaline" muhu pätt. See oli mulle kah uudiseks, et pätt oli omamoodi taaskasutus ehk siis jalanõusid tehti vanadest kuubedest ja sisse voodriks pandi silmkoes vanu esemeid nt.

Kristi lugu ootab lugemist ning palju-palju muud põnevat!
Kes kahtleb, siis soovitan väga osta. Ilus number on!

Libauudis

Eilne Rohke libauudis oli hea :)

Valge tiiger

Kohe on läbi, viimased seigad on jäänud. Stiilinäide:

Lubage ma seletan, Teie Ekstsellents. Saate aru, mehed ja naised elavad Bangalore`is nagu loomad metsas. Magavad päeval, töötavad kogu öö, kella kahe, kolme, nelja viieni, kes kuidas, sest nende peremehed viibivad maailma teises otsas - Ameerikas. Oluline küsimus: kuidas poisid ja tüdrukud - eriti tüdrukud - hilisõhtul kodust tööle ja kell kolm öösel koju tagasi saavad? Bangalore`is pole ööbusse ega ronge nagu Mumbais. Pealegi on tüdrukutel nagunii bussides või rongides ohtlik. Selle linna mehed on ausalt öeldes elajad.
Siin tulevadki mängu ettevõtjad.

Tüüp nimelt lõi maha oma peremehe, kelle juures ta autojuhina töötas. Varastas raha, mis pidi minema poliitikutele altkäemaksuks ning sõitis Bangalore`i. Asutas oma firma, kes transas öösel koju kõnekeskuse töötajaid. Autojuhiks saamise lugu oli oopus omaette ja ega hiljem loodud firmale kliendi leidmine polnud vähem värvikas.

Shokeeriv raamat, isegi kui sellest vaid osa realistlik on aga ma arvan siiski, et paljuski on.
See ei ole ses mõttes shokeeriv, et oh, meil on siin hoopis teine elu ja teine mõttelaad. Mkm, ma ei oskagi seda seletada. Raske pole uskuda, et nii elatakse, vaid raske on uskuda, et mõned on tõepoolest suutelised sellest vaesusest ja masendusest välja rabelema. Kuigi jah, tegemist on siiski ilukirjandusega... aga päris muinasjutt tühjalt kohalt see olla ei saa.

Jama on see, et ega nad ise ka väga lahked oma eluolu tutvustamisega pole. Vahel eurooplastelt annab pisut pinnida aga mitte palju.


I´m currently reading a book White tiger written by Aravind Adiga. Just sharing some comments on this, shocking but interesting.

KK sai vanaks...

... aga tunneb end ikka samamoodi. Tervituslauluks olgu alljärgnev :



ja teine versioon, sugugi mitte kehvem

Võidab see, kellel on rohkem sokke:D

Sel aastal pole vist rohkem sokke juurde kududa vaja:p. Talveks sai
läbi pestud 23 paari sokke, lisaks on kapis kotitäis uusi.

Ervin Abel. Siin ma olen

Lõpetasin selle raamatu juba eile hommikul aga pole veel märki maha jätnud. Et siis loetud ja muljed on nii ja naa.
Kuidagi liiga aus oli, see hämmastas pisut. Või noh, tegelikult ma pole olnud meeletu Abeli fänn, ses mõttes et ta oleks olnud iidol vms. Mulle meeldivad filmid, kus ta on mänginud, selles pole kahtlust aga ega ma väga palju tema lavalisest tõsisemast poolest ei teadnud. Nüüd siis pisut tean.
Vastuoluline raamat, samas köitev lugemine aga mitte väga helge. Uus tõdemus, on mehi kes regulaarselt teevad napsu, et peita valusid. Eriti siis kui arstid on välistatud.
Einoh, lugege ikka. See teema, et estraad versus teater on aktuaalne minu meelest ka praegu.

Uueks lugemiseks võtsin raamatu nimega Valge tiiger. Ikka see mu lemmikteema - hindud. Algus on paljulubav, et mitte ütelda ootuspärane. Lii Undi India päevikud andsid raamid ette. Ma just hiljuti mõtisklesin Undist ja jõudsin järeldusele, et ma ahmisingi tema raamatutest pigem india eluolu & suhtumise teemat. Teadagi miks :).

Veregrupid ja teooriad.

Mul oli vahepeal teooria, et sarnase veregrupiga inimesed eelistavad sarnaseid asju (muusikat, mõtlemist, elustiili nt). Siis mulle tundus, et nood inimesed kuidagi satuvad ka meelsamini ühele territooriumile (koos töötama, sõbrustama nt).

Statistikat Verekeskuse koduleheküljelt:

Veregruppide esinemissagedus Eesti elanikkonnas
Kõige enam on Eesti elanike hulgas A Rh positiivse (30,8%), O Rh positiivse (29,5%) ja B Rh positiivse (20,7%) veregrupiga inimesi. Teised veregrupid on esindatud vähem kui 10% elanikkonna hulgas - AB Rh positiivne (6,3%), A Rh negatiivne 4,5%, 0 Rh negatiivne 4,3% ja B Rh negatiivne (3,0%). Kõige vähem esineb Eestis AB Rh negatiivset veregruppi (0,9%).

Siin lehel on statistikat riikide kaupa

Ma ise kuulun sinna Eesti 0 Rh negatiivne 4,3% hulka ja tunnen end vahel nagu ufo :).

Hea vastus küsimusele miks te koote :D

.. on kanda sellist särki :D

Kristi Jõeste

Imeline blog! Vaadake ise!

Wonderful blog! Check it out!

Liiklus

Minu autokooliõpingutest on möödas üksjagu aega aga ma ikka naiivselt arvan, et ma üht-teist mäletan. Vähemalt hakkab mul liikluses silma käitumisjooni, mis minu mäletamist mööda ei tohiks nagu lubatud olla. Mitte et ma nii naiivne oleks, et ehmuks sellest faktist, et inimesed reegleid rikuvad. Oh ei :). Pigem on nende näidete sagedus viimasel ajal nii hull, et teeb lausa viha juba.

Esiteks.
Jalgratturid. Kes nad siis ikkagi on? Jalakäija ta pole ja auto ka mitte. Linnas on neil isegi omaette rajad ja sellest saan ma aru. Aga nt olukord, kus kaks rida autodele läheb bussijaama juurest mööda ning mina olen parempoolses. Minu kõrvale tekib jalgrattur, kellel ei ole kiivrit aga on palju hulljulgust. Sõidab pee upakil sadula kohal ja kurvitab autode vahel. Pean silmas ja üritan parajat vahet hoida. Siis jõuame punase fooritule taha ja rattur muteerub jalakäijaks, kel rattad all. St teeb hüpeka kõnniteele, ületab jalakäijate vahel omale teed teha ratta seljast maha tulemata. Tee ületatud, siiberdab ta Sossi mäest üles, endiselt autode vahel seigeldes.
Mida sellisega teha? Kui õnnetus juhtub, pasunab leht jälle, kuidas autoomanikud ei arvesta ja rattur meie linnas vaevu-vaevu ellu jääb. No kuulge, arvestagem üksteisega, eksole.

Teiseks.
Maanteel on piirkiiruseks enamasti 90km/h, no vähemalt neis osades, kus mina igapäevaselt sõidan. Nüüd suvel on välja ilmunud papid valgete sonidega, kes vahel sõidavad linna. Mammi kõrval ja juttu palju. Täiesti tavapärane pilt on see, kuidas papi vahib mammile otsa ja käib mingi ilge diskussioon, nii vinge et ununevad foorituled, suunatuled, kiirusemõõdik jne. Kuna vanainimene on varane, läheb ta linna tipptunnil, sõidab keset maanteed kahe rea vahel ja nt 60ga. Mul on mitu hommikut olnud mõned sellised teel ja no ei saa nendest mööda. Sõida kui aeglaselt tahad, mind ei häiri ja ma ei arva, et peaks kihutama aga no jäta teistele ka ometigi ruumi!
Reaktsioonikiirus pole ka enam see, mis nooruses, minu meelest. Kas juhiks olemisel ülemist piiri on? Mitte et ma neid inimesi alahindaks, mõned on tõesti kobedad ja asjalikud aga mitte kõik. Teadsin 80ndates juhti, kel infarkte mitmeid olnud aga raudselt sõitis kuni surmani.

Kolmandaks.
Maal kehtiksid nagu mingid omad liikuseeskirjad :). Täiesti tavaline on see, et auto peatub ristmikul ja mitte hetkeks, vaid sa pead tast mööda saama ja oma pöörde tehtud. Ma ei viitsi praegu LEsse piiluda aga minu meelest on mingi arv meetreid (5 või 7?), millest alates tohtis alles peatuda-parkida. Ja see on krooniline...

Teine tõeliselt mus aeg-ajalt hirmu tekitav probleem on lapsed "maaliikluses". Maal on nad enamus nn vaba käiguga ehk lastakse õue mängima hommikul ja siis aeg-ajalt heidetakse pilk aknast, kas on alles ja kas ei röögi. Kui on häda, tuleb kõvasti röökida ja vanaema tuleb lahendab kõik mured. Kohati mulle tundub, et ellu jääb see, kes kõvemini kisab :) (see on irooniaga öeldud, mitte et ma lastest kehvasti arvaks). Muul ajal ei näi keegi nende tegevuse vastu huvi tundvat ja enamasti nad ei sega kedagi ega põhjusta probleeme.

Aga mida ma vahel pelgan, on need allameetrised, kes ilmuvad sulle auto taha ei tea kust ja sekunditega. Meil on ühel lapsel tänavas tekkinud selline kutsu, millel on rattad all ja mille otsa istudes saab teda jalgadega edasi lükates liigutada. Ja see tibi, kes sellega niiviisi sõidab, on suvega saavutanud sellise osavuse, et hirm hakkab. Nimelt maja eest tagurdades ma lihtsalt ei näe teda. Korra isegi ütlesin tema vanemale vennale, et ole hea ja vaata või hoia kinni vms, sest ma lihtsalt kardan talle otsa sõita. Tibi ise on pisikene, vast 3aastane, vanaema kutsub nukukeseks :). Nukuke läheb vanaema ja vennaga õhtul koju ka niiviisi, et vanaema on pool km eespool ja lapsed tulevad sabas üle sõidutee ilma igasuguse valveta, kutsuga koos. Hiljuti just olin kodust välja sõitmas ja venisin nagu tigu, sest tütarlaps kutsuga oli keset teed ja kimas diagonaalis üle risttee ilma et oleks vaadanud, kas maanteelt autosid tuleb vms. Kas tõesti on täiskasvanud nii kindlad, et kohalikud juhid lastega arvestavad?
Lihtsalt, vahel on kõhe.

Twist collective fall 2010

Uus number väljas!
Mudelid Ravelry´s ja ajakirja kodulehekülg

Türgi oad

Sel aastal on meil maal üle pika ajal jälle türgi oad kasvamas. Peamiselt ema küll kasvatab neid tädile linna aga mulle eraldati ka eile üks karp :).
Mõtlesin, et mis ma nendest teeks ja lappasin veebi. Siiani on meil ube lihtsalt keedetud ja siis kas võiga või juustuga näksimiseks pakutud. Aga mina tahtsin midagi muud :).

Abiks nami-nami ja sealt hakkas silma selline retsept. No on hea asi!

Kasutasin AnnaLisa sarja kooritud tomateid.
Küüslauku panin rohkem kui retseptis ja pipraid panin ka kohe mõnuga.
Siuke kärtskaste tuli ning uba seal sees jäi pisut krõmsuks hambale.
Imelihtne valmistada ja mõnus toitev lõunasöök!
Peale raputasin pisut parmesani ja teisele satsile seesamiseemneid. Mõlemaga sobis.

Soovitan väga kui keegi otsib vahelduseks mõnd teistmoodi rooga.
Ma ei tea, kuidas teiega aga mina söön ube suht harva ning pika hambaga aga see roog mulle täitsa maitses :).

Uus vokk

Hiljuti pakuti ühe listi kaudu vokke. Inimesed koristasid vana maja ning leidsid. Bronnisin ühe omale, sest see, mis kunagi minu majapidamisse tuli, ei ole siiani töökorda saanud ning minu vokitestimise isu siiani rahuldamata. Kaup oli hea, minu poolt kommikarp ja andja poolt kobe vokk. Ainult tallalaua kinnitused tuleb välja vahetada ja sellega ma juba eile ka algust tegin.

Aegade jooksul on nende tallalaudade kallale sattunud vist peaasjalikult ainult naelasõbrad. Poleks arvanudki, et ühe poolemeetrise lauajupi peale nii palju naelu mahub :D. Ma arvan, et ca paarkümmend olen ma neid välja tirinud küll praeguseks ja pisut on veel jäänud. Kõik sõbralikult rooses ja kõverad. Kui ma nood tiritud saan, siis peaks sinna lihvimispuru ja pva möksi sisse pritsima, et tolle lauakese kuidagi siledamaks saaks. Nii et pisut nokitsemist on.

Muus osas aga tundub minu võhikusilmale, et vokk nagu muiste. Mul peaks olema maal kuskil seanahka, millest saab head uued kinnitused ja ilupeaga kinnitusnaelu peaks ka hankima. Täpsustuseks, pilditegemise ajal on see ringiajamise konks ja osa tallalauast juba eemaldet, muidu on nemad täiesti olemas. Ma olen näinud naha asemel ka uksehingede moodi hingi aga ma ei teagi, kumb see parem variant on.

Voki osade nimetustega olen pisut jännis. Inglise keeles on detailne leht olemas aga eesti keeles ma ei leidnud. Üks iluvidin meeldib mulle hirmsasti, see mis vokiratast oma pesas kinni hoiab.

Kui vokk korras, lubas Monika, et korraldab mulle ketruskursuse :). Ootan põnevusega!

Üldse tundus voki endine omanik olevat olnud vinge käsitööinimene. Temast oli alles jäänud tikkimispilte (sellised valged, kuhu sinisega kontruure tikitud - jänkusid ja 7 pöialpoissi nt), kangatükke jms. Ühe kihnumoodi räti sain ka kauba peale, sellise puuvillase, millega saab marjametsa minna ja mis peast ära ei libise. Läbinisti punane ja roosidega, tiba musta ka (Kihnu Roosi ütleb, et mida rohkem punast, seda vähem muret).

Here are some pictures of my new old spinning wheel. I got it yesterday from family who were cleaning their old farm house for selling. It´s in good condition, just need some cleaning and some repair. Once fixed, Monika promiced to give me a spinning lesson!

Turbosokid

Eile sõidutuurile minnes pistsin kotti vardad ja sokilõnga, et kui on ootamist või niisama jutustamist, saab ajaviiteks kududa. Õhtuks olid sokid valmis :). Hoog oli sees ja üle pika aja oli nii mõnus kudumisetuju peal.

Ma ei teagi, kaua mul nendega läks. Kuduma sain hakata vast 13 paiku, siis oli veel lõunapaus ja uinak :P, teekond linnast maale ja maalt tagasi koju, voki puhastamine ja pöidla äestamine ning muud kodused toimetused. Ühesõnaga, kuidagi väga kiire kudumine oli. Paar triipu olid juba enne ka valmis kootud, koerajalutamise taustaks.

Sokke on küll lademetes aga ikka kulub üks paar lisaks, sest selliseid ju ei olnud :D

Lõng: Schachenmayr nomotta Regia Design Line Kaffe Fassett 6-fädig 6ply. Kulus mõlemast tokist vast 3/4. Tokis on 50gr, masinpestav. 75% villa ja 25% nailonit.
Vardad: 4 (soovituslik suurus lõngavööl)


Those socks were made yesterday within some hours. I was in right mood and had to wait a lot while mom did shopping, did chat with aunt plus evening TV session. So I finished around 22 and started around 13. It was quick project for sure.

Yarn: Schachenmayr nomotta Regia Design Line Kaffe Fassett 6-fädig 6ply, 50 gr per skein, total less than 2 skeins. 75% wool, 25% nylon.
Needles: 4