Blogiteemasse siis kah! Uued kingad jms

Ma pole nii ammu kirjutanud käelistest tegevustest. Pildid lähevad instasse enamasti või pasundan näoraamatus, aga lugejaskond teatud osas ikka erinev. Kõike ei viitsi näidata ka, aga olgu siis esitatud olulisemad, mille üle ise olen enim uhke.

Juulis sain valmis ühed valged sõrmikud, muuseumikinnaste eeskujul.

Ambla sõrmikud. Eeskujuks: ERM A 446:64/ab. Originaalid on puuvillased. Koopiakindad on kootud 1.25 varrastega ja Mardilaadalt soetatud meriinovillasest 10/2 lõngast (NaturalSolmann).

Shetlandi pitsilõngast õlasall kingutuseks Austriasse. Hagakirjarätt, Siiri Reimanni muster. Lõng: Jamieson & Smith. Shetland supreme wool, ühekordne pitsilõng. 3x25g/400m. Vardad 2.5. Loodan, et video siin tööle läheb.

Ja selle aasta tegemistest olen vist kõige rohkem sillas sellest meistriklassist, mis toimus Kopli93 kogukonna töökojas - nahast kingade tegu! Minu päris oma kingad, algusest lõpuni ise tegin! 

Ma olen nii uhke nende üle :) Tegu kestis 2 ja pool päeva, teise lõpuks olid käed nii läbi, et mõtlesin, et no enam ei iial. Aga kui kingad vormilt maha kangutasin, paelad peale panin ning ära vahatasin, siis oh seda heldust! Kohe oleks tahtnud uut paari alustada :)))  

Kui elu nii põnevaid väljakutseid sageli esitab, siis pole nagu häda miskit. Oleks vaid rohkem aega ja võimalusi! 

Pakkimisnipid - Skivvy Roll

 Kel vajadus pakkida väga palju asju kompaktselt, siis siin on päris huvitav lugu - LINK

Hiired armastavad juustu

Äge õpetus, kuidas teha kollaseid vildist susse, hallide hiirekestega ;)

Maal just kurdeti mulle, et ca 10 küüduga hiirt on juba majast kinni püütud. Talv tuleb!
Hiired otsivad sooja.

Kirivöö

Ma olen nagu Lotte, kellel peab elu kogu aeg põnev ja huvitav olema :)

Millaski sügisel panin end kirja mõnele kursusele, mida rahvakunstiliit korraldab.
Eelmisel nädalavahetusel oli kirivöö kursus, kahel päeval ja kuus tundi jutti.
Täiesti teistmoodi teema mulle ning pani pea huugama.
Aga mida rohkem praktiseerid, seda kergem on.
Õpetajaks oli Maret Lehis.

Kasutasime õpetajalt ostetud Läti päritolu kolmekordset villast kraaslõnga, lõimeks oli õhem linane ja kudumiseks siis jämedam linane mu oma varudest. Jube aeganõudev on ja kodus oli paras pähkel see, kuhu kinnitada vöö teine ots kudumise ajaks. Korralik pinge peab olema. Hetkel kasutan ukselinki, veel pole eest ära tulnud :D Parim oleks pitskruvid aknalaual aga selleks peaks ehituspoodi minema.

Jõudsin ka järeldusele, et kõik need käsitööoskused, mis nõuavad eraldi töövahendeid (suuremat sorti siis) ja pinda, on minu pisikeses elamises keerulised praktiseerida. Aga alla anda ju ka ei saa :) Kui vanad eestlased said hakkama, saan mina ka. Oskused loevad. Ega nemad ka lossides elanud, pigem pead-jalad koos ja poolpimedas. Nii et pole hullu midagi, harjutame ja oleme leidlikud!

Pesumasinavärvid

Võtsin nädalavahetusel julguse kokku ja proovisin ära pesumasinavärvid. Mul oli ostetud Karnaluksist selline versioon.

Materjali oli ca kilo, erinevad puuvillased riided - kaks paari vabaajapükse, mis mu absoluutsed lemmikud aga originaalvärv oli oma aja ära elanud. Siis üks ökopuuvillast top, üks kantide ja nööpidega pusa ning lihtne pikkade käistega särk. Kõik topid olid valged aga ilmselt erineva töötlusastmega, sest tulemus oli kõigil erinev. Püksid olid ühed hallid dressikad ja teised khakipruunid pleekinud lihtsad "kotikad".

Protsess. Värvi kulus kaks pakki, lisasin kilo jämedat soola. Kõik läks trumlisse otse koos riietega. Siis 40 kraadi juures puuvillase pesu programm ning mu masinal on see 2 tundi. Seejärel lasin otsa veel sama programmiga teise ringi pesuainega. Trummel jäi puhas, riided värvi ei andnud. Ainult väljast (pealtlaetav) vajas pisut puhastamist. Lõpuks lasin masinal tühjalt ka teha veel ühe ringi ja tundus, et kõik on ok.

Tulemus - riided on lahedad! Mul oli valitud tumesinine toon. Erinevalt nn algsest värvist oli tulemus ka pisut varieeruv. Khakitooni püksid on tumesinised, kõik ühtlaselt värvitud. Dressikal jäid kandid tumedamad ja vastik logo kriiskav valge (lootsin, et värvub) aga hall jäi kena sinakas. Osadel toppidel jäid õmblused valged, mis sobivad hästi nööpidega. Ilmselt valgendatud niit.

Kuna tegemist on mu nn lemmikkoerajalutamisriietega, siis suutsin nende eluiga värvimisega pikendada. Ise olen väga rahul ja julgen edaspidigi proovida. Pilt on kehv, kiiruga hommikul tegin. Ja ma ei triigi oma vabaajariideid, nii et on nagu on :)

Masina osas võtsin seisukoha, et kui läheb ikka pekki, siis tuleb välja vahetada. Tegemist on ca 11 aastat vana masinaga, mida ma ei kannata ja mis teeb viimasel ajal nii ehk naa trikke - vahetab programme kui  alguses silma peal ei hoia ja vahel ei võta vett sisse. Nii et plaanis on too välja nagunii vahetada aga nagu ikka, kui veel töötab ja koostööd teeb, ei raatsi ju :)

Veel pilte lõppevast aastast

Enne kui aastale joon alla tõmmatakse, näitan Kostivere mõisas kangatrüki koolitusel tehtud pilti. Tikkisin sellele litreid peale ning raamisin ära. Sai selline jõulukuusk:

Riideks oli üks hirmvana jämedakoeline linane riie. Muidugi ma triikisin ta pisut kollaseks, kuigi õpetaja ju luges sõnad peale, et kalka võiks vahel olla. Eks järgmisel korral olen targem. See pilt on tehtud diatüüpia tehnikas. Üks pilt, millel vaid jooned ja teine pilt on veel, kus vastupidine kujutis. Põnev tehnika oli!

Jõuludeks sain emalt suure hunniku kolmekordset villast lõnga ja uue kohvikannusoojendaja. Ta nokitseb nende kallal ajaviiteks, mulle see materjal hirmsasti meeldib ja muidugi aplikatsioonid ka :)

Jõuludeks tegin maale mangotordi, nami-nami retsepti põhjal. Olen korra varem ka vist sellest kirjutanud, East Endi püreega on see jumalik! Mitte magus, selline siidiselt pehme maitsega aga samas siiski suht rammus. Üle ühe lõigu väga rohkem ei tahagi.

Mul olid tavalised küpsised põhjaks, mitte piparkoogid. Kuidagi sel aastal läks nii, et küpsetasin küll kohutava laari aga pakkidesse ära jagades jäid koju vaid mõned riismed. Ja osa läks jõulukaunistusteks ka. Mul on sel aastal söödavad kaunistused - südamepiparkoogid kuusel ning kindapiparkoogid laes rippumas. Ja siis veel kingipakkide külge kaunistuseks läksid ka südamed, et saajatel oleks põnev ja saaks ikka nosida midagi ka :)

Poekott

Ema lappas hiljuti Krentu käsitööraamatut ja leidis sealt tuttava kanga. Selgus, et meil on maal alles samasugune riie nagu Krentul on kasutatud poekoti juhendi juures.

Eile sain oma uue koti kätte. See ei ole tehtud juhendi järgi, ema vanasti õmbles palju kotte ja tal on oma mudel. Aga riie on nii armas retro ja kott praktiline.

See on ikka nii tore, et kangaid alles hoitakse :)

Jõuluteemal

Jõulud tulevad aina lähemale. Ühe kingituse tegin nädalavahetusel valmis aga näidata ei saa veel. Lihtsad asjad, saaja ise soovis.

Kostivere Näputöökambris toimunud koolitusest peaks ka pikemalt kirjutama aga hetkel ei jõua.  Õppisime, kuidas kangale erinevates tehnikates trükkida. Märksõnad - monotüüpia, diatüüpia, pakutrükk, taimetrükk. Äärmiselt põnev ja intensiivne päev oli! Sain hunniku proovitöid, millest mõned ehk kunagi sisustuselementideks saavad.

Värvimisnipid

Juhul kui keegi vaja nippe, kuidas seinu ilusaks mahedaks kollaseks saada :P

Allikas: A. Eglitis. Pansion lossis.

Valmis!

Seinad värvit, koer rahul ja vaip maas. Nüüd võib edasi puhata!

I painted my bedrooms walls last week, all due the new carpet that dictated the new set of colors :)

 

Remont

Viimase nädala teema on olnud remont. Eestlane ikka võtab suvel kõik vabad hetked selleks, et natukene lihvida, mööda ehituspoode kimada ja värve kokku osta. Et siis veel lihvida ja ohjeldamatult värvida.

Its very common that Estonian spends her/his free moment/vacation on some repair works during the summer. I remember when I was kid, my parents always painted something during their vacations. Either it was a floor or doors, or they decided to change the wallpapers in living room etc. 

Remondist on siin majas räägitud kolimisest saadik. Kui elutuba ja köök olid üsna täpselt minu maitse, siis magamistuba on algusest peale pinnuks olnud. Aga kuna mu eelmisest kodust toodud asjad siiski värvilahenduselt klappisid ning eelmised omanikud olid just remonti teinud, kõik oli puhas ja korras, ei näinud ma eriti põhjust kohe rapsima hakata. Ikka mitu aastat ei näinud, kuigi nüüd juba põhjust oli :D

I have planned the work since I moved here, e.g. 8 years already. I loved the colors the previous owner has used for living room and kichen but the bedroom was awful. But it was clean, recently painted and I was lazy, so I decided to save some energy and money and postpone this "urgent" action for next summers... So yes, it took too many summers from me to finally decide what color it has to be and when to start etc. Too many...

Plaane hakkasin ma pidama vast aasta või paar tagasi. Ikka tasa ja targu, enesega võideldes värvide ja lahenduste osas. Õudselt meeldis tapeet aga no kesse viitsib seda vana seineksit maha tirima hakata. Tellida ma sellist tööd elus ei jaksaks, ikka ise oli soov teha.

Punkti pani i-le minu uus vaip! Jaja, too koju vaip ja kohe tekib ületamatu vajadus värvida ära kõik seinad :D Isegi seinavärv tuli nüüd kut ludinal, enne olin ikka kaalunud seda ja teist ja kolmandat. Nüüd tegin toa tühjaks, panin uue vaiba maha ja ennäe, olemas! Ainult mine poodi ja lase toonida.

Everything changed after I finished my first weaving project - the bedroom carpet. It was clear that it has to be orange. Just run to the shop and order the color!

Nii lihtne see siiski polnud, sest vana sodi tuli enne maha saada. Nimelt oli mul sinna kolides seinal autodega porte (poistetuba), mille ma kohe maha tirisin ja midagi neutraalsemat peale kleepisin. Spets porteliimiga, mis tundub olevad loodud selleks, et kesta igavesti. Vähemalt selline tunne oli kui ma seda maha nühkima hakkasin. 3 õhtut leotamist ja kraapimist enne kui ma enam-vähem pinnaga rahul olin. Siis veel mõned tunnid liivapaberiga nühkimist, lõputu koristamine ja kilede-kleepsude kleepimine võis alata.

Actually it was not that easy! First of all I had to do all cleaning, carry the stuff from one room to another, cover everything with protection tape, clean the walls from old border AND glue that was used to fix the border 8 years ago. Gosh, it was hard. I do not know what kind of glue was used there but I had the feeling that it was meant to be there forever!

Remondi juures tuleb mainida, et pikkadel inimestel on teatavaid eeliseid. Eriti kui on vaja ronida lae all, kleepida kaitsekleepse suhteliselt sirgelt ning seejuures püüda redelil tasakaalu säilitada. Viimast kleepimist ei teinud kergemaks ka fakt, et olin päeval auto kliimaseadmega omale liiga teinud (koeraga reisimine on omaette teema) ning vasakut kätt polnud võimalik 100% sirgeks venitada. No tegelikult oli küll aga siis pritsis silmist tuld :D Aga kleebitud ma sain ja täna alustasin värvimisega. Üks kiht on juba seinas, pisut saab aimu. Täitsa lahe on!

I have to mention also that if its about wall painting, tall people have some advantages. Especially if you need to climb between the roof and the floor all the time, fix the protection tape correclty, keep the balance etc. Also I had some problems with my shoulder. I´m too keen sometimes to my car´s A&C :P But I made it! Finally had everything covered, protected, fixed, cleaned, huh. the exciting moment when first painting is done and the room looks like  just wonderful!

Ootan juba seda hetke kui kõik on korras ning saab vaiba põrandale laotada. Rosin ka ootab. Koeral on stress! Pesa on vales kohas, kiled kohisevad magasmitoas. Tolm lendab ja pole kuskil asu. Õnneks on loom üsna distsiplineeritud ja käib vaid aeg-ajalt uksel vaatamas ning ohkamas. Sisse ei tule. Maadam B oleks juba ammu teinud mõned ringid värvipotsikute juurde ja nina sisse uurimiseks pistnud. Rosin on täiesti puhas ja endiselt musta värvi habemega.

Can´t wait to see it all cleaned and painted! Doggie was also waiting as she had a stress. Her bed was in the wron place, plastic covers made a weird noise,  its all so dusty and its hard to find the place where one could sleep quietly. Dog´ s hard life! Luckly she is not that curios as my old dog was. After the 2nd painting, dog was still clean, without any orange dots.

Natukene veel ja kolime uuesti sisse :) Põnev on!

Kangakudumine 2.

Nagu lubatud, jätkan kangakudumiskogemuste kirjeldamisega.

Päevakava oli tihe. Olid mokalaadapausid, "teooriatund" ja muidugi ohtralt kudumist!  Ahjaa, mulle kui algajale oli õpetaja ise lõime ära niietanud. Järgmisel korral tahaks ise proovida käärimist ja niietust kah. Jajah, mul on uue vaiba materjal juba poolenisti koos :)

Suur ja oluline algus!

Esimesed triibulised

Värvidemäng - kole ja ilmetu pusa muutus vaibas mahedaks triibuks.

Kõige huvitavam oli see, kuidas kangasse kootud kaltsud omavahel klappima hakkasid. Värviteooria kursis praktikas! Ilus mahe oranź muutus valgete vahel kergelt roosaka alatooniga triibuks, samas kui inetu mustatäpiline tumeoranź pani kõiki pilke pöörama. Lihtsalt siniste ja valgete triipude vahel oli tulemus nii äge, et mängima hakkas hoopis teine tunne, üldmulje.
Ka käsitsi kududes tuleb maadelda vahel teemaga "see värv sööb tolle ära" aga reeglina silmuskootud esemed on oma mahult ja mõõtmetelt rohkem haaratavad pilguga ning üldmuljet on lihtsam ette kujutada.

Kangakudumises sama teemaga kokku joostes ma ikka imestasin alguses põhjalikult :) Kasvõi nt need lambakesed, mis tekikotimaterjalile peale olid trükitud. Nad hakkasid justkui oma elu elama, imepisikeste triipudena, ootamatutes kohtades välja hüpates :)

Esimese päeva õhusöögiks oli valmis selline jupp

Maateljed, minu tööpaik terveks nädalavahetuseks.

Ikka pikemaks ja pikemaks.

Kahe päevaga kudusin 150 cm vaipa ning teisel päeval sain juba ise pingutada ja kootud kangast edasi liigutada. Kuna materjali oli erisugust ja erinevast kangast, siis tuli kasutada pingutit. See on selline asjapulk, mis kinnitub vaiba servadele ja hoiab vaipa kenasti "joonel" mõlemast servast.

Kududa oli ütlemata mõnus! Hommikul läks uni vara ära ja õhtul ei tahtnud kuidagi kudumist lõpetada. Ikka teeks veel selle triibu ja siis tolle. Palju aega läks üleminekute peitmisele, lisaks kui kangas oli pehmem, siis ka ilusa triibu vormimisele. Et ikka servad jääksid alla peitud ja pind ilus puhas. Õpetaja oli range aga toetav!

Kolmandale päevale jäi vaiba lõpetamine, lõikamine ja viimistlemine.

Kangakudumise kogemus 1.

Juba mõnda aega ma unistan sellest, et kududa omale üks kaltsuvaip (... ja mitte ainult...). Päris oma kätega. Nagu ma olen siin kirjutanud, oli minu vanaema ja tema ema suured kudujad. Õpetasid teisigi külas EW ajal ning tegid ilusat tööd.

Kevade poole selgus, et sel suvel tekib võimalus mõneks päevaks Läänemaale kuduma minna. Seekord tundus, et takistusi ei ole ning need, mis on, saavad ületatud. Asusin kaltsu koguma ja suve ootama. Teadsin, et kaltsu ettevalmistamine võtab aega aga täpselt ei osanud siiski ette kujutada, kui palju peaksin selleks planeerima. Alguses võtsin rahulikult - lõikusin mõned vanad pusad, õmblesin ja kerisin kerra. Läks ca terve päev ja siis tekkis esimene kahtlus, et kas ma ikka jõuan kokkulepitud ajaks kaltsu keritud. Jõudsin. Väljasõit oli laupäeva hommikul ja lõpetasin voltimise reedel peale keskööd :). Materjaliks läksid nii tekikotid, linad kui pusad. Siis ma veel ei teadnud, mismoodi head kaltsu valida ja kui keeruline võib olla erinevaid materjale miksida.

4h kahele tekikotile ja lisaks õmblemisele ja voltimisele kulunud aeg.

Diagonaali ja mõne pistega kinni

Ema hommikumantel, paar lina, koledad pusad ja ilusad, oma aja ära elanud pusad.

Kes kunagi plaanib vaipa kududa, ärge alahinnake materjalile kuluvat aega. Mul läks vast 5-6 täispikka päeva ja kaltsu oli ca 4,5kg.

Õmmeldud, nüüd servad kokku panna ja omakorda kaheks voltida ning siis kerasse.

Osad jäävad kasutamata ning said vaiba sisse vaid ühe või kahe triibuga sisse kootud. Rohkem polnud mõtet, sest materjal ei sobinud. Liiga õhuke, liiga kriips (satäänlina nt).

Kangakudumise etapid on lühidalt kirja pandud siin lehel.Kaltsu ettevalmistamist sealt ei soovita järgida, mina ei käristanud ega lõiganud ringselt. Samuti tuli välja praakida enamus UKst leitud ja juba valmislõigatud materjalist, sest see oli liiga "must" - keritud koos õmbluste ja kantidega, puhastamata servadega, ebaühtlane.

Kudumiskogemusest lähemalt järgmises postituses.

Minu lambakotid ja vana pusa

Terve jaanipäev ja üks õhtu lisaks!

Lõimeripsilised põrandakatted Avinurme Elulaadikeskuses

Õnnestus täna osaleda Avinurmes põneval koolituspäeval, kus tutvustati sellises tehnikas vaipu nagu lõimeripsilised vaibad.

Ilmselt me kõik teame neid vaipu oma lapsepõlvest aga nende tore lugu on vist enamikule teadmata. Nimelt on selliseid vaipu kootud palju just Avinurme kandis ning need on olnud oluliseks lisasissetulekuallikaks kohalikele. Meile räägiti meeleolukaid lugusid sellest, kuidas Saarde omakootud vaipadega kauplema sõites või teenida päeva jooksul tuhat rubla. Vaibad olid defitsiit. Materjalina mainiti Narva Kreenholmist pärit poolilõppe, puuvillast materjali, nr 10 niiti, linast takunööri jne.

Ka meil olid maal sellised vaibad, mäletan neid luitunud värve ja närutavaid servi. Ilmselt elasid vaibad siis oma elu lõpuaastaid kui minu mälupilti tekkisid. Igatahes ei olnud nood mu lemmikud ning ilmselt leidsid otsa kas kartulite soojendajana keldris või siis kuskil trepikojas enne lõplikku äraviskamist. Nüüd tekkis huvi ja õnneks on veel kellelt küsida. Selgus, et üks meie hõimlane, Kuusalust pärit Meta-tädi kudus ka sellised ning ilmselt meie kodu vaibad sealt pärit olidki.

Üks huvitav seik tänaselt koolituspäevalt veel - kui satute pühakodadesse, vaadake sealseid vaipu ja tekstiile üldisemalt. Päris mitmes on veel säilinud lõimeripsilisi ja need saamislood on põnevad.


Vabandan piltide kvaliteedi pärast. Klõpsisin telefoniga ja miskine udu on jäänud paremasse serva. Aga mustrid on loodetavasti äratuntavad. 

Üdini tuttavlik muster, ma meil olid sellised maal, mis olid kootud Meeta tädi poolt tema vanemate Kuusalu kodus.

Praktiline töö, kõik said kätte proovida

Värvilised siilud tehti Kreenholmist pärit lõngapoolide jääkidest.

Leeda Otsa kootud vaip. Minu lemmik!

Päeva II pooles said soovijad ka telgedel kätt proovida. Üles oli pandud kahed teljed erineva mustriga. Mina proovida ei julgenud, ma ei oska veel nii palju, et telgedele mustrit kuduma minna. Paljud "võõrsõnad" said aga natukene tuttavamaks ja äkki ma kunagi julgen kududa ka :)

Nagu ma kunagi kirjutasin, kudus minu isapoolne vanaema palju vaipu ning oli oma külas ka kangruks. See on ka põhjus, miks ma tunnen, et ma pean sellest teemast pisut rohkem teada saama. Et see on äkki "ukseks" ka minu vanaema juurde, kes mulle lapsena pisut kaugeks jäi aga kes oma eluajal väga palju käsitööd tegi ja kellest ma praegu tahaksin palju-palju-palju rohkem teada.

Arm knitting. Käsikudumine?

Ma pole terminites tugev aga midagi sellist võiks tolle tehnika nimi ju olla. Äge on, kiire on ja mul on tunne, et selles tehnikas võiks kõik oma akrüülid, poolikud segakerad, teisekäe poodide lõngad ja isegi vanad t-särgid ära kasutada. Nt mõne lõbusa hipiliku katte tegemiseks.

Pinterest ei koonerda juhistega, vaadake lähemalt :)
Isegi mehed saavad hakkama!

Nokitsesin pisut

Üks muhe retronukk ajakirjast Mollie Makes. Meenutab mulle pisut mammit telesarjast "ENSV" :)

Samas ajakirjast paar pisikest nokitsemist. Iga numbriga on kaasas üks juhis ja materjalid, paras hommikune tegemine.

Rebasepross

väike kaisutaks

Vahepalaks - puuvill

Lugesin hommikul uudist Usbekistani puuvillakasvandustest ning lapstööjõu väidetavast kasutamisest (mis muidugi on paha-paha) aga mind köitis selle juures foto puuvillast. Imearmas! Googeldasin pisut, teate milline on puuvilla õis?
Neid korjevalmis puuvillatupse tahaks kohe katsuda :)

LINK http://itssoverycheri.com/wp-content/uploads/2012/01/cotboll.jpg

Ketrab siiski

Ei meenu enam kui palju aega sellest on möödas, kui ma oma voki ära puhastasin ning linaõliga üle võõpasin. Lisaks kulus aega, mil vajalikud kruvid tallalaua jaoks ostetud said. Ja siis veel pisut päris esimese ketruseni! Savitaks "seadistas ja installeeris" :)

Põnev on ja vokk vuriseb:)

Esialgu proovin heidega, et saada tunnetust ja harjumist. Vokk ise on üsna vana ning pärit ühest Vasalemma talust. Natukene vajas siit ja sealt kohendamist, tasakaalu sikutamist ning mõne paigaga pean veel maadlema aga põhimõtteliselt kedrata juba saab.

Reisipleed ja tõestus

Seda pleedi hakkasin ma kuduma aprillis 2011. Plaanis oli lihtsalt ripsis kududa nii kaua, kuni lõngast jagub. Lõngal on omapärane tekstuur ja koostiseks ülekaalus alpaka (89%). Leidsin selle lõnga mõned aastad tagasi Helsingi käsitöölaadalt. Firmaks on TeeTee ja lõngal nimeks Cacao. Neil on ilusaid lõngu ja nende boksis kolades jäi silma analoogne pleed. Tokis on 500m ning suurte varrastega kududes saab päris suure imepehme õlakatte.

Miks reisipleed? Võtsin selle omale projektiks, mida hea kaasa võtta kui kooskudumised või niisama jutustamised, mil taustaks hea näputööd teha. Et ei peaks mustrit lugema ja oleks kerge kaasa võtta. Ringvardad ei võta ju palju ruumi. Kulus üsna mitu aastat enne kui ma sellega ühele poole sain. Kas see tähendab minu vähest osavõttu ühiskudumistest või mitte, kes seda enam teab :)

 Lõng / Yarn: TeeTee Cacao (89% alpaka, 11% nailon)
Vardad: 6.0

Kuna täna oli mul põhjalik lõngainventuur, siis tuli kappidest välja ka üllatusi. Nt leidus muu kraami hulgas kott, mille ma hiljuti maalt ära tõin ja milles poolik tikkimistöö. Tõestus sellest, et ma kunagi ka tikkisin! Mäletan seda seinapilti küll, onunaine omale tegi ja siis laenas pilti, et ma saaksin maha kopeerida. Aga mul läks sellega liiga palju aega ning pidin pildi tagastama. Poolikutel asjadel teatavasti on kombeks poolikuks jäädagi :P Iseenesest need moonid on seal kenad, äkki peaks improviseerima ja padjaks vormistama? Ei teah, kudumine ikka ahvatleb mind hetkel kordades rohkem...

Varudest rääkides, kokku sain 16kg lõnga. Akrüülikott ja mõned päris vanad, mis veel läbi vaatamata, pole selles arvestuses sees. Millegipärast arvasin, et neid on rohkem.

Nõelkudumine

Leidsin ühe toreda blogi, kus väga palju erinevaid pisteid koos õpetustega. LINK