Taaskasutus

Kuidas saada omale 2 paari uusi sokke 3 õhtuga? Lappa läbi kõik kodused sokipaarid ja sorteeri välja need, mis vajaksid parandamist ja mida ei raatsi ära visata. Tee seda kord aastas ja lükka parandustöid kogu aeg edasi. Siis kui kott enam kinni ei mahu, võta end kätte ja hakka harutama ning lõikama. Koledad ja mitu korda parandatud ninaotsad ja kannad maha, sobilikud lõngad kapist asemele ja kuduma. 

Kunagi tädi kootud sokid šotikatega. Kudusin paar punast sakki  ja uued ninaotsad. Kannad hetkel veel kannatavad olla, aga ilmselt tuleb sinna kunagi ka uued kududa. 

Nendel lõikasin vana soki maha kuni mustrisakini ja kudusin uued kannad, labaosa ja ninad. Tegin spiraalse ninaotsa. Muster kumab läbi, sest tädi kudus teisiti. Ise olen nüüd õppinud sellise lõngade vahetamise nipi, mis ei lase tumedal lõngal välja turritama tulla ja on tihe. Aga ma nii tahtsin just seda tädi kootud osa alles jätta. 

Ootel on veel terve hunnik ja ilmselt leiaks ma kapist neid veel kui selle aasta ringi peale teen. Hõredaid, korduvalt paigatud jne. Kutsun üles teid ka korrastama ja parandama :)

Siit kaks paari on juba korda tehtud. Suurem töö on roositud sõrmikutega, sõrmede roosimine on aeganõudev. Alumisel pildil need mustrisse kootud sokivarred on kõik tädi kootud. Ta tegi alati mustrisse, igavaid sokke tal ei olnud. Nüüd ta enam ei koo, aga mälestuseks tahaks ikka alles hoida. 

Kas teie parandate sokke, kindaid ja muid riideid? 

Üks hea artikkel Marju Raabelt ka lugemiseks. 

Ma ise leiutan ka "jalgratast", sest ema ja vanaema parandasid palju, mul pole omal olnud vajadust ära õppida. Uus teema muidugi ei ole, aga kogemusi vähe. Sokkide ja kinnaste osas on tõesti olnud siiani tunne, et uued saab kiiremini tehtud. Ja on põhjust jälle uusi taasavastatud vanu mustreid ja tehnoloogiaid proovida. Aga jah, see praegune on teistmoodi, tädi asju tahaks alles hoida. 

Kuidas käia laadal

Ma olen väga suur pidur kui asi puudutab kuskile müüma minemist. Siis on ju vaja suhelda ja ettevalmistada, "turgu" tunda ja "õiged" hinnad panna. Ma räägin siis kirbukatest, mida ma ise ostjana väga armastan. Need on sellise klassikalised "kullaaugud", eriti kui tead salakohti ja satud olema õigel ajal õiges kohas. Ostmas käia on alati tore aga see müümise pool....

Mingil kummalisel põhjusel otsustasin ma minna kohalikule kirbukale müüma. Et panen hea hinna ja põnevaid asju välja, küll ostetakse. Kirbukas kestis kaks tundi, mina valmistasin asju ette (pesin, kerisin, sildistasin, nuputasin hindu, sorteerisin asju jne) mitu päeva.

Kokkuvõte:

Platsirent oli 2 Eurot
Maha õnnestus müüa 500 tükine pusle ja mõned käsitööajakirjad - kokku 3.30.
Ehk et ma jäin siiski plussi, lisaks kaks tundi puhast kudumisaega, sest ega seal midagi peale passimise teha polnud.
Vaadelda inimesi sai ka muidugi.

Vaatlustulemused:

1) Maal müües pead sa tundma peaaegu kõiki või vähemalt omama sellist tutvusringkonda, kes viitsivad kodust välja tulla ja kel on samalaadsed huvid;
2) Kuna maal pole vist väga võimalusi, kus ennast näitamas käia, siis selliste laatade juurde käib massiline edasi-tagasi voorimine ning tittede näitamine, väntsutamine, nunnutamine. Titekärust möödumine ilma tutiplutitamiseta on ebaviisakas, vist (aga kui ma ei tunne inimest? mis ma siis teen?);
3) Ükskõik kui kallis oli asi poest ostes ja kui hästi sa seda oled ise hoidnud või kui vähe kasutanud, alati on hind vale;
4) Ükskõik kui madalale sa hinna lased, ikka on kallis;
5) Mitte iialgi ei tulda sinuga kauplema, milleks?! Parem on sosistada mõne meetri kaugusel ja vinguda, et on kallis.
6) Kui ise esimesena huvilist kõnetada, potensiaalne kunde haihtub nagu kevadine lumi.

Täpsustus - mul olid enamik sendihinnad. Plaan oli asjadest lahti saada, mitte teenida aga kuna kõik oli korralik kaup, siis tasuta nagu ka ei jagaks...

Mis siis tegelikult maal müüb?
- Bratz tüüpi nukud ja Barbied-Kenid (IKKA VEEL?!) + nende lõputu garderoob.
- Mütsid ja sokid - mida jubedama pildiga, seda paremini.
- Akrüülist õlasallid (keegi müüs neid lademetes) - odav hind, lörakas kude.
- tasuta kommid - see lett, kes jagas mäuguva kassi kõrval komme, oli kõige popim.
- kõikvõimalikud mänguasjad, mida pisem, seda minevam kaup.


Üldiselt oli tunne, et enamikele emmedele oli lihtsalt vaja kodust välja saada ning ohjeldamatult jutustada.
Mina kui klassikaline introvert piinlesin need kaks tundi viisakalt ära ja tassisin siis kõik oma träna uuesti koju tagasi.

Sellest hoolimata lubasin sõbrannale, et lähen temaga linna kirbukale müüma. Temal olid oma kogemustest hoopis teistsugused vaatlusandmed:

1) linnas läheb kaubaks kõik!
2) kauplema minna tuleb peale palgapäeva

Eks me näe, kas tema info on vettpidav ka minusugustele spetsiifilist kaubavärki pakkuvale kirbukarotile.
Stay tuned :P

Pesumasinavärvid

Võtsin nädalavahetusel julguse kokku ja proovisin ära pesumasinavärvid. Mul oli ostetud Karnaluksist selline versioon.

Materjali oli ca kilo, erinevad puuvillased riided - kaks paari vabaajapükse, mis mu absoluutsed lemmikud aga originaalvärv oli oma aja ära elanud. Siis üks ökopuuvillast top, üks kantide ja nööpidega pusa ning lihtne pikkade käistega särk. Kõik topid olid valged aga ilmselt erineva töötlusastmega, sest tulemus oli kõigil erinev. Püksid olid ühed hallid dressikad ja teised khakipruunid pleekinud lihtsad "kotikad".

Protsess. Värvi kulus kaks pakki, lisasin kilo jämedat soola. Kõik läks trumlisse otse koos riietega. Siis 40 kraadi juures puuvillase pesu programm ning mu masinal on see 2 tundi. Seejärel lasin otsa veel sama programmiga teise ringi pesuainega. Trummel jäi puhas, riided värvi ei andnud. Ainult väljast (pealtlaetav) vajas pisut puhastamist. Lõpuks lasin masinal tühjalt ka teha veel ühe ringi ja tundus, et kõik on ok.

Tulemus - riided on lahedad! Mul oli valitud tumesinine toon. Erinevalt nn algsest värvist oli tulemus ka pisut varieeruv. Khakitooni püksid on tumesinised, kõik ühtlaselt värvitud. Dressikal jäid kandid tumedamad ja vastik logo kriiskav valge (lootsin, et värvub) aga hall jäi kena sinakas. Osadel toppidel jäid õmblused valged, mis sobivad hästi nööpidega. Ilmselt valgendatud niit.

Kuna tegemist on mu nn lemmikkoerajalutamisriietega, siis suutsin nende eluiga värvimisega pikendada. Ise olen väga rahul ja julgen edaspidigi proovida. Pilt on kehv, kiiruga hommikul tegin. Ja ma ei triigi oma vabaajariideid, nii et on nagu on :)

Masina osas võtsin seisukoha, et kui läheb ikka pekki, siis tuleb välja vahetada. Tegemist on ca 11 aastat vana masinaga, mida ma ei kannata ja mis teeb viimasel ajal nii ehk naa trikke - vahetab programme kui  alguses silma peal ei hoia ja vahel ei võta vett sisse. Nii et plaanis on too välja nagunii vahetada aga nagu ikka, kui veel töötab ja koostööd teeb, ei raatsi ju :)

Uus on unustatud vana

Sattusin üle pika aja Craftwerki kodukale ja vaatasin üle kunagise ülipopi rubriigi "Tarbetust tarvilikuks". Osad ideed olid juba meelest läinud ja tekkis soov mõnda asja proovida. Panen lingi siia ka, äkki keegi veel tahaks uurida.

Vaata ise!

Liisu riided

Nagu Kusti siin hõikas, kudusin ka teisele nukule uued riided. Nukk sai omale nimeks Liisu.

Alusseelik on kootud Midara Linas (100%) linasest lõngast.
Kleit aga Novita Cotton Linen (70% puuvillast, 30% linast) lõngast. 

Emale meeldib nokitseda pisikeste õmblusprojektide kallal. Mul on lademetes susse (mida ma ei kanna), pajalappe ja kohvikannusoojendajaid (igaks pühaks uus). Aga sel korral ta üllatas meeldivalt, nii ilusat soojendajat meil polegi veel olnud :)

Vana retrokleit, üks shabloon padjaümbriselt ja hulgaliselt litreid.
Sobib ideaalselt kööki ning presskannule katteks.

Leiud

Käisin täna koera ära toomas kliinikust* ning seal kohe kõrval on Kodu kirbukas. Kuna mul oli pisut aega, siis astusin sisse ning avastasin sellise iluduse.

Erilist huvi võiks see pakkuda kangakudujatele, sest see muster on ilus. Hinnaks küsiti 2 Eurot (seal eraisikud rendivad bokse) ning minu meelest oli too iludus oma hinda väärt küll!

*Tänan küsimast, koeral on kõik hästi. Shoti proua käis hambaravis lihtsalt ja sellega läks pisut aega :)

Ja tänane kolmas postitus - vammus.

Jah, ma olen täna kirjutamislainel! Eile jäi kapis näppu ka üks vammus, mida ma viltisin mitu aastat tagasi Anija mõisas toimunud viltimiskoolitusel. Kuna asi seisab 100% õmblemise taga, siis on selline asjade seis minu puhul väga loomulik. Ma nimelt ei armasta õmmelda.

Eneseületamise hinnaga olin kunagi isegi voodri ära ostnud ning kokku õmmelnud. Nii nood seal kapis siis seisid - üks nagu särk riidepuul ja siis vammus otsas. Eile kolasin kappides midagi otsides ja avastasin (mis näitab, et mul on liiga palju poolikuid asju, osad ei tule isegi meelde). Tirisin välja ja kui vaba hetk tekkis, traageldasin voodri vammuse külge. Kui ma nüüd taas tubli olen, siis kinnitan voodri lõplikult ära. Kui tublidust ei tule peale, siis äkki moosin ema ära. Talle meeldivad õmblustööd väga.

Seniks üks piilupilt:

Aga see pole veel kõik. Kinnitused on tarvis välja mõtelda ning ilupaelad peale ajada (enne leida ilusad). Nii et  vast paar aastat läheb veel :)

Second hand books. Sekkariraamatud

Käisin täna lõunaajal korraks ühes sekkaris ja leidsin sealt 50 sendiseid käsitööraamatuid. Ammu pole sellist vedamist olnud. Tundub, et Norra päritolu.

I found 4 used handwork books today from local second hand store. I´m so happy!

Esimene on lapitöödest. Mind muidu lapindus väga ei kõneta aga see raamat meeldib.
Siit saab piiluda - Grete Gulliksen Moe. Fargerike ar.
This is mainly about patchwork.

Teine on heeldamist ja natuke kudumist, peamiselt aksessuuarid ja lastele. Väga armas!
Frida Ponten. Hekleglede.
Accessories for kids, knitted and crocheted.

Kolmas on Paula Hammerskog, Eva Wincent. Myke Masker. 2010. Jällegi kõikvõimalikud aksessuaarid - sallid, boolerod, randmesoojendajad, kindad, mütsid, sokid.
Accessories again - socks, boleros, mittens, scarfs, hats, socks.

Ja viimane, neljas - Strikk sokker. Du Store Alpakka AS, alpakalõngale spetsialiseerunud lõngamüüja väljaanne.  See on pdf-ina veebis ka olemas. LINK
And the last one - Du Store Alpakka´s publication - Strikk sokker. Available also in the net.

Books cost 50 cents per item, gosh, I couldn´t resist.
Kõik raamatud olid 50 senti.

Tuunitud kudum

Kolasin hiljuti taas Pinterestis ning silma jäi üks idee, kus oli miksitud kokku kootud kudum ning india-puuvillase pluusi osad.
Kuna mul olid just sellised esemed kodus vedelemas, siis ahvisin järele :P

Kampsun on kootud aastal 2007, puuvillased pitsid lisandusid vast eelmisel aastal. Ikka polnud rahul ja eriti ei kandnud. Nüüd siis kolmas katse - roosid ja sats. Näis, kuidas seekord läheb. 
Kampsun ise on ka 100% taaskasutus. Kunagi sekkarist leitud kampsun sai ära harutatud ning uueks kampsuniks kootud.

Uus vaip esikusse

Ema polnud nädala sees sugugi laiselnud ja laupäeval maale minnes ootas mind ees kaks heegeldatud vaipa. Üks leidis uue kodu minu esikus :)

Jalal on mõnus soe ning mutikesel ka kergem krussi ajada kui rohumatti (mis ei paindu aga ajab ilgelt prahti kui käppadega iga päev töödelda).

My mom retired some time ago and has plenty of free time now. She started to knit last summer, made several sweaters and now discovers the crocheting. Those small carpets are made of old leftover thick yarn. Diameter - 70cm.

Taaskasutus

Üks viis, kuidas vanu ja armsaid maitseainepurke köögis ära kasutada.

Head kevadeootust!

Valmis!

Rosin näitab oma vesti ka :)

Sekkarileid

Eile leidsin ühest teise käe poest imeilusad sõrmikud, peened, pitsilised. Pesin ära, tegin korda ja lähevad kohe kasutusse. Maksid 45 senti :)

I found those gloves from second hand store, cost 45 cents, lacy and lovely, handmade.

Natuke nokitsemist

Mäletate veel seda pleedi? Mulle ikka ie meeldinud selline ilma servata versioon ning tegin paar tiiru pitsi serva. Venitasin raamile ning selline see nüüd on.

Lisaks tegin eelmisel nädalavahetusel ühe kiire rebase, kingituseks. Inspireeritud hetkel laineid löövast laulust "What does the fox say?" :)

Ja arvestades ilmaolusid, üks paar randmesoojendajaid kah, neid ma nokitsesin laupäeval teha. Kashmiirist sekkarisviiter, roheline pitslõng, üks lilla siidipluus sekkarist, shotika aplikatsioon vanalt t-särgilt.

Sellega veel uudised ei lõppe :)
Meil on ka uus shotikas - Rosin :) Äärmiselt viks ja viisakas preili. Eile käisime Tartus kohvikus ja muuseumis ning õhtul vanaprouaga jalutamas. Kõik on uus ja teistmoodi, eks meil võtab harjumine ikka aega aga põnev on ka :)

Taaskasutust pisut

Alles ma kiitsin üht minu lemmikajakirja nimega Mollie Makes, kus lahe särgipatsidest kokku õmmeldud kaltsuvaip sees. Nüüd jäi silma teine tehnika, napsasin pildi :)

Mulle hirmsasti meeldivad sellised kodused vaibad, ise pole veel viitsinud end kätte võtta, et proovida. Kõige hullem tundub just see materjali ettevalmistus. Aga on ju rõõmus tulemus :)

Mollie´st veel rääkides. Seal on igas numbris vahva pisikene projekt kaasas - töövahendid ka. Nt õmblesin ma omale eelmise täiskuu* ajal sardiinikujulise võtmehoidja. Pakis oli kangas, nööbid silmadeks, kinnitusvahend, nõel (!) ja niit. Täitematerjal tuli vaid omal leida. Võtmehoidja on piisavalt suur, et kotist kiiresti kätte haarata aga piisavalt kerge, et mõnusalt taskusse pista. Enamasti jalutangi koera niiviisi, et kala ripub taskust välja :)

* tavaliselt ma ju ei õmble, seega panen kõik kõrvalekalded tavaelust täiskuu arvele :D

Nüüd saab jälle kooki teha

Igatsen omale juba pikemat aega ilusat tordialust. Siin ja seal olen ka näinud aga hinnad on suht krõbedad. Siis meenus, et Ampsak kunagi blogis, kuidas alust ise teha ja see oli väga lihtne. Jyskist leidsin parajas suuruses taldriku (1.29 €) ning samas toonis lillepoti (0.09 €), liimi ka (0.39 €)  :)

Välja tuli selline, kulu kokku = 1.77 €

Taaskasutatud materjalidest kudumistarvikud

Etsy´s müügil. Need öökullid on päris lahedad.

Koostööprojekt nr 2

Ka selle tegemisega sai pisut maainimest ekspluateeritud. Nimelt oli mul siin kunagi tikkimisvaimustus peal. Alusriideks vanutatud kampsun, tikkimislõngaks kunagi munavärvidega toonitud lõng.
Viisin maale ja küsisin, mis sellest saaks?  Sai kohvikannusoojendaja :).
Sisse läks poroloon ja minu vana siidiseelik voodriks.  Mahub parasjagu liitrisele presskannule pähe hommikukohvi soojendama.

Shotikad ja pallid

Nööbilugu mäletate? Siin on minu versioon, shotikatega muidugi :)
Ekspluateerisin ema, kes tikkis vanalt hiigelsuurelt second-hand t-särgilt pärit kutsu-śabloonid puuvillasele valgele alusele. Omalt poolt lisasin "õhupallid" ja pallinöörid, nööbid pärinevad vanaema kunagisest nööbikarbist.

Ja niiviisi arvati śoti terjerist 1991. aastal. Osalesin paaril oksjonil ja sain oma kollektsiooni täiendust postkaardi ning paari tundmatu nimega riigi postmargi näol. Markidest kunagi hiljem pikemalt.