Lõpetasin selle raamatu juba eile hommikul aga pole veel märki maha jätnud. Et siis loetud ja muljed on nii ja naa.
Kuidagi liiga aus oli, see hämmastas pisut. Või noh, tegelikult ma pole olnud meeletu Abeli fänn, ses mõttes et ta oleks olnud iidol vms. Mulle meeldivad filmid, kus ta on mänginud, selles pole kahtlust aga ega ma väga palju tema lavalisest tõsisemast poolest ei teadnud. Nüüd siis pisut tean.
Vastuoluline raamat, samas köitev lugemine aga mitte väga helge. Uus tõdemus, on mehi kes regulaarselt teevad napsu, et peita valusid. Eriti siis kui arstid on välistatud.
Einoh, lugege ikka. See teema, et estraad versus teater on aktuaalne minu meelest ka praegu.
Uueks lugemiseks võtsin raamatu nimega Valge tiiger. Ikka see mu lemmikteema - hindud. Algus on paljulubav, et mitte ütelda ootuspärane. Lii Undi India päevikud andsid raamid ette. Ma just hiljuti mõtisklesin Undist ja jõudsin järeldusele, et ma ahmisingi tema raamatutest pigem india eluolu & suhtumise teemat. Teadagi miks :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar