Childcare versus eldercare

Juhtusin nägema täna uut HBR ajakirjanumbrit veebis (ok, siseveebis ja elektroonilise juurdepääsuga, aga neid müüakse meil ka ajakirjana). Päris huvitav teema iseenesest. 

Lühidalt siis, et tulevikuvaates vajab tööandja konkreetset reeglistikku nendele töötajatele, kes hooldavad oma vanu sugulasi. Analoog siis lastekasvatusteemaga, mis on mingil tasemel seadusandluses reguleeritud, aga sageli pakub ka tööandja miskit lisaks. Arvestades elanikkonna vananemist ja riikliku kehva toetussüsteemi, puutub meie põlvkond varem või hiljem selle teemaga kokku. Nagu artiklis on kirjutatud - "For the first time in U.S. history, the number of working adults providing care to an older adult has surpassed the number providing care to preschool children". Ja võib juhtuda, et see sama "number" on nagu võileib - ühelt poolt otsapidi lapsed veel õpivad kui tekib juba vajadus toetada vanemaid. 

Mõtle kui sul oleks selline tööandja, kes mitte ei annaks ametlikult paar lisapäeva lapsevanematele puhkuse ajaks või haigusperioodiks, vaid sa saaksid sellist paindlikkust ka rakendada oma eakat lähisugulast toetades. Ma ei mõtle siin selliseid keisse, kus inimene üldse enam hakkama ei saa või vajab 24/7 järelvalvet. Tavaliselt on seal vahel - aktiivne täiskasvanu kuni 24/7 abivajaja - ju tükk maad enne kui peab tõsiselt otsustama, kuidas edasi ja kas jne. See toetus ei pea olema just puhkuse või vbade päevade näol. Vahel on vaja professionaalset infot, ärakuulamist, spetsialistile juurdepääsu jms tasemel tuge. 

Ma täiesti usun, et on ülemusi, kes vabatahtlikult pakuvad välja, et mine arstile emaga või jookse tunnikeseks vanemate poole, sest mingi orgunn-visiit-leping-jama - vajab kiiret sekkumist. Aga kipun arvama, et see on pigem vähemus ja selline case by case teema, mis sõltub vahetust bossist pigem. 

Elanikkond vananeb, lapsed sünnivad hiljem ja inimesed töötavad kauem. Ja tööealine inimene kui tal on hea töö, maksab makse ja on motiveeritud. See ilmselt ellimineeriks mingil määral ka vajaduse varem koju jääda põhjusel, et lähedasi on vaja hooldada, eriti kui tööandja ei ole paindlik.  Eestis on see teema ilmselt veel ulme, aga mõtlemisainet on. 

USA näitel - A 2024 survey from AARP and S&P Global found that half of working caregivers have to make changes to their work schedules because of caregiving responsibilities. Many also have to make drastic adjustments, such as taking a leave of absence (32%), reducing hours or shifting from full-time to part-time (27%), turning down a promotion (16%), or not working for a period (16%). One in six retirees today cite family caregiving responsibilities as a key motivation for retiring earlier than planned.

Artiklis on refereeritud hiljutist uuringut, milles loetletakse valdkondi, mille osas enim on abi vaja või puudust tuntakse: 

• usaldusväärne allikas, mis vahendaks professionaalseid hooldustöötajaid
• finantsabi
• rohkem tuge perelt, sõpradelt, kogukonnalt
• puudus inimesest, kes pakuks lähihooldajale puhkust (mõlemas suunas - töö, hooldamine)
• professionaalne abiline, kes aitaks perekonnal paika panna toetusplaani (kes, kunas, millega)
• Koolitus ja abi lihtsate oskuste omandamisel, mida hooldamises võib vaja minna (ravimite manustamine, süstimine, haavahooldused, med seadmete kasutamine)
• parem paindlikkus tööandja poolt (töögraafik, puhkusepäevad, asendused - 25% mainis seda)
• tervishoiualane nõuandja või toetaja, kes abistaks oriennteerumisel meditsiinisüsteemi keerdkäikudes (mida küsida, mis on õigused ja võimalused, kuhu pöörduda jms - 23%)

On firmasid, kes pakuvad sellist Employee Assistance programmi juba praegu ja nendes abiprogrammides on põgusalt kaetud ka omastehoolduse teemad, aga mitte nii konkreetselt eldercare võtmes, vaid pigem töötaja vaates - vaimse tervise support, ealised muutused ja nende support, spetsialistidele juurdepääs (online, suunamised) jms, aga selliste tööandjate arv nt ka USAs on väga väike. Eestist ma parem ei räägi, aga kuna mu oma töö on rahvusvahelises keskkonnas, siis trend kui selline on huvitav. Ja ka meil miskit muidugi on, kuigi jah, kui maalt on vaja ema viia linna arstile, siis võtan ma ikka  vaba päeva oma puhkuse arvelt. 

Kontoripaanika meedias

Ma jälgin huviga seda teemat, mis seoses Bolti artikli algusest saadik sugugi vaibuda ei taha. Pigem sellest huvist, kuidas asjad on korraldatud kohalikes ettevõtetes, sest meil on nagunii suht teine mudel. Mõned ajsad ikka hämmastavad, nt kommentaarid teemal "kas nüüd peab tööle hakkama"? On muidugi väga asjalikke arutelusid ka. Arvamusi on seinast seina ja see näitab, et inimestele läheb teema korda. Ma olen ise alati öelnud, et eelistan paindlikkust. Et võimalusel töötan kodust ja mul on alles ka koht, kuhu kontorisse minna. Tobe on aga see, et endiselt on hoiak, et kodus inimesed ei tee tööd. Kuidas see võimalik on? Protsessid on siis firmas pekkis kui on. 

Ma olen 20a töötanud virtuaaltiimis, maatriks organisatsioonis. Mida see tähendab? See tähendab, et su kolleegid (ei pruugi, aga enamasti on) riigist väljas ja käsuliinid samuti. Mu esimene ülemus oli Tallinna kontoris, istusime kõik 9st laua taga ja need, kes tulidki hiljem, üldiselt läksid ka väga hilja ära. Valdav töökultuur oli kokkuvõetav sõnaga - töönarkomaania. Hasart oli hoida asjad liikumas, keegi ei kurtnud ja ilmselt valdav osa meist olidki selles eas, et perekondlikud kohustused ei kammitsenud. Lapsed tekkisid paar aastat hiljem ja siis mäletan ka kvartalilõppe, kus lapsevanematest kolleegidel olid vanavanemad ja hoidjad käigus, et täie tambiga saaks kvartalid lukku. Hasart! Hasart! Hommikuni! :)

Võimalus kodust tööd teha tuli mõni aasta hiljem, aga see oli alati võimalus, mitte default õigus. Alati tuli enne kokku leppida ja teavitada. Eeldus oli kontor, isegi kui ma pidin olema bookingute valves kvartali viimasel päeval kella 2.30ni öösel. Polnud lubatud offi minna. Kommunikatsioon oli meilides, chatis ja telefonides. Protsessid paigas, tähtajad ka, tööd oksendamiseni. See oli reegel, hiljemaks jäämine oli lahe. Me olime noored, uhked ja täitmatud, ilmselt. Ülemused vahetusid, varsti töötasin 100% virtuaaltiimis.

Aja jooksul õppisime ise oma aega planeerima, vaiksematel perioodidel tuli lihtsalt ületunniaeg tagasi võtta. Enne covidit olin jõudnud sellele tasemele, kus kontoris käisime ca 2-3 päeva nädalas, ühejäänud aja töötasime kodust. Seltskonna mõttes (ei ole minu tiim, eraldi töölõigud, seob vaid füüsiline kontoriaadress) pigem ja kuna päris vabaks polnud ametlikult kodukontorit antud, siis tuli ka olla lojaalne. 

Siis tuli aga covid ja kõik läks kinni ca 2 aastaks, kontorisse minna ei lubatud. Tööhulk ei vähenenud, protsessid samad, reeglid samad. Pigem oli risk, et päevad venivad ja venivad pikemaks, sest kõik töötasid nagu loomad. Eriti esimesel poolaastal. Polnud vaja planeerida aega logistikale, väljas söömisele, trennidele, riietele. Kõik istusid kodus ja rabasid. Mäletan zoomi vahendusel keeruliste jamade lahendamist, kus koeraomanikust leedukas ütleb, et "kuule, kell on 18! Mine ruttu koeraga õue, pärast jätkame." Ja nii oli, sest hommikuks pidi olema valmis, klient ootas. 

Kodukontori sisustasin oma vahenditest. Kuigi meid kontorisse ei lubatud, ei toetatud ka kodukontori loomist, sest ajutine. Kuna samale ajale langes ka kool, siis oli kodukontori nurk õnnistuseks ja vajalik nii ehk naa. Mingi hetkel tehti kontorid ametlikult lahti, aga reeglid kohalkäimise osas olid väljatöötamisel, pikalt. 

Praegu on meil tavakontorid ja remote kontorid.
Lisaks on töötajatel 3 taset, mida määrab siis vastava valdkonna VP kõige kõrgemal tasemel. Remote ehk täitsa kodus (seadusest tulenevaga), hübriid (2-3p kontoris, ülejäänud kodust) ja siis fixed (5 p kontoris - enamasti suured keskused, backoffice). Remote kontor tähendab, et sul pole oma lauda ja et selles kontoris on nii fixed kui hybrid inimesed. Viimased peavad oma tulemised online´is bookima ja siis seavad end paika, mis hetkel vaba ja üle. Logisid minu meelest ei kontrollita, vähemalt mitte minu tiimis.

Reaalsus - käin ca 1x nädalas, vahel rohkem. Enamasti on meil 2-3 inimest kohal. Kodus on mugavamad olud. Kontorisse ma pean sõitma (bensukulu kuus ca 100, riided, ajakulu - 45min x 2, lõunakulu). Koristaja tuleb peale 17 ja paneb tolmuimeja lõugama, mul on aga vähemalt kord kuus hilised kõned, mis algavad nt 16 ja kestavad paar tundi min. Ja siis jagele selle prouaga, kelle meelest vaid 9-17 töö on reegel :D 

Nii et ma hetkel ei näe pointi, et võidelda kodukontori poolt või vastu või et ainult kontor oleks kuidagigi põhjendatud. Mulle meeldiks igal juhul, et säiliks paindlikkus. Arstid on ju linnas, teenindusettevõtted ka. Saab vajadusel ühildada ja aega kokku hoida. Covidi ajal oligi kõige hullem see kui tuli minna linna arstile, kas siis ise või koeraga. Naljalt alla 3h ära käia ei õnnestunud, aga töö tuli ikkagi ära teha. 

Pika jutu lõpetuseks. Kui organisatsioonis on protsessid paigas, mõõdikud ja kokkulepped ka, siis on vaja vaid häid töötajad ja usaldust. Vahet pole, kas sa oled siin või seal. Aega saab raisata ka kontoris, millele siis iganes... me kõik oleme inimesed, on ka mul päevi, kus pesu saab pestud, poes käidud lõunapausist ja kontoris olles kolleegidega pikem hiinakatrett tehtud. See ei tähenda, et keegi meist kehvemini töötab või laisk on. Ja ma arvan ka, et uuel liitujal on hea kui alustada saab siiski kontorist ja ta ei istu seal üksi :) Minu "orjaaeg" pani aluse ka teatud vastutustundele ja rajas olulise baasi usalduseks, mistõttu ma oskan oma praegust flex staatust hinnata. Vääriliselt!

Ja ma saan ka täiesti aru, et tööandja on investeerinud kontoritesse, maksab renti ja püüab meile töökeskonna meeldivaks teha. Osad kontorid, mida on meedias tutvustatud, on ju nii lahedad. Ja kui on kohalik tiim, kelle eesmärk ongi tiimitööd teha ja ühiste eesmärkide nimel edasi liikuda, siis on kontorinõue täiesti põhjendatud. 

Ps. Ma ise ei poolda töötamist juuksuritoolis või kohvikus, reisil olles. Konfidentsiaalsus on püha ja firmas kehtivad reeglid täitmiseks. Olen kuulnud iluteenindajatelt, kuidas tal on olnud toolis inimesi, kes samal ajal kuulavad loudspeakeriga tööasju või osalevad koosolekul. Minu jaoks välistatud olukord.

Postitus on ajendatud sellest artiklist 

Menopaus 3

Alljärgnev on nüüd üsna konspektilaadne pikk kokkuvõte paaritunnisest webinarist, aga usun, et huvi korral saab siinsete märksõnadega edasi minna iga huviline ja ise lisa lugeda. Natukene võib olla ka korduseid, aga püüdsin olla põhjalik. Osade terminitega olen hädas, kui tundub, et ma haarasin tekstist midagi väga jaburat, anna märku. Lektoril oli tugev iiri aktsent + hääldas ta ühte kaashäälikutest ilmvõimatult. Loodan, et ei pannud väga puusse :)

Tuli pikk tekst, aga ehk on siiski abiks. Ja nagu ta korduvalt kordas - otsime tuge ja räägime, seda on väga vaja!

---------------------------------

Top 3 sümptomit, mida lektor valis webinari reaalajas kuulajate baasilt, aga üldiselt pidid olema muidu ka kõige rohkem esinevad. Need on:  

• kaal
• uni
• brain fog - mul ei ole head tõlget sellele. Parim näide, mis tal oli, on lühimälu halvenemine nt. Tutvustatakse inimest ja sul on 5 min hiljem mäluauk nime osas. Või kuulad intensiivselt midagi ja hetkeks avastad, et sa pole viimased veerand tundi suutnud süveneda ja keskenduda. Mitte et mõte uitaks, vaid sa oled omaarust kuulanud, aga lihtsalt mingi blokk on nagu peal. 

Alustame siis otsast. Kaal. 

Tal oli lahe näide hübriidautodest seoses kaalu ja sisemiste protsessidega.  Et dieet, mis töötas enne edukalt, ei anna enam sama tulemust. Toitumine siinses kontekstis siis, mitte karm dieet. Väga olulist rolli siin perioodil mängib insuliin. Ütleme, et sul on kehas reservimahutid  (a la "elektri", "päikese", siis "tavalise kütuse") ja kõik, mida me sööme on potensiaalne kütus. Nüüd kui me sööme, siis toit tuleb komponentidena, millest oluline on glükoos (energia), mis paneb keha insuliini tootma (võtmekomponent). Menopausi ajal östrogeen hakkab mängima insuliiniga, mõjutab oluliselt selle tootmist. Kaalu manageerimine on sel periodil ülioluline, peamine märksõna - mõõdukus, mida ja millal. Kujutleme, et me oleme just söönud ja kütus jaguneb meie "mahutitest" järgmiselt: kõigepealt täitub nn musklite mahuti, siis maksa oma ja seejärel läheb ülejäänu keharasvaks. Seda eriti juhul kui meie toidus on magusa ülekaal suur.  

Insulini tase tuleb hoida alati madalal, sest see mõjutab otseselt kehakaalu. Muidugi võib igas toidus olla glükot, aga kõik oleneb toidu kvaliteedist. Magusal ja magusal on vahe.  Ei ole olemas kliiniliselt tõestatud meno dieeti. Tuleb lihtsalt kogu aeg jälgida, et toidulaud oleks heas mõttes tervislik - proteiinid, juurviljad, pähklid, seemned. Hoida tuleks madalal selliste toitude hulk, mida nimetatakse processed food. Töödeldud vist peaks olema eesti keeles. Madal insuliini tase on siis menopausi perioodil see võti!

Aga see kõik ei ole nii lihtne ja must-valge. Oleneb ka, millal me sööme. Iga keha vajab nn downtime aega, et hoida "kodu puhas ja ilus" :)  Siin on see point nüüd, kus tuleb just mängu näksimine, töödeldud toit, sageli söömine. Aju ja kõht suhtlevad omavahel, seega kuula, kas su kõht ütleb ajule, et mul on igav või ütleb ta konkreetselt, et mul on nälg!  Millal sa sööd viimase söögi enne ööd? Lektor otseselt ei fännanud paastu, aga oli üks nüanss, mida ta soovitas jälgida. See on nn ööpaast. Et proovida sättida nii, et viimane söök oleks kuskil seal 19-20 paiku ja siis venitada hommikul söögiga, kuniks kannatab. Mitte näljutada, vaid süüa tõesti siis kui kõht on juba tühi. Juua võib varem. Selline ööpaast annab kehale aega sisemiste protsessidega kenasti toimetada. Ole temaga kannatlik! 

Isegi kui on nii, et õhtune söök jääb hilisele ajale, ära söö õhtul rasket sööki. Pigem midagi kerget. Keha panipaikade kallal töötamine nõuab aega, anna talle seda. See on kasulik nii sinu

• kehale
• ajudele
• unele

12h oleks hiiglama hea, aga taas, näljutada ei ole mõtet. 

Sama reegel ka kogu päevaks, kuula oma keha. Ära söö siis kui sul on igav. Mida rohkem venitada söögipausidega, seda kasulikum kehale.  Muidugi käivad siia juurde lisaks söömisele (mida ja millal) ka füüsiline aktiivsus. Kõik on oluline ning vaadeldav kompleksselt. Kardio, vastupidavus, intensiivsus.

Kui sa nüüd said pisut inspiratsiooni ja tahad kohe kõike proovida, siis soovitus oli, et pigem liigu nädala kaupa ja üks muutus korraga. Anna kehale aega muutuda, sea omale eesmärk ja proovi. Märksõnadeks: mõistlikkus ja mõõdukus - kõiges!  Joo piisavalt vett!

Magamine.

Me kaotame kaalu siis kui me magame. Mõtle, millised on sinu igapäevased magamisharjumused. 

Peamised trigerdajad siin on : stress, urineerimisprobleemid (liiga sage jne), kuumahood - need mõjutavad sinu und.  Meil on ka kõigil einevad nõudmised heale unele, ühel on unevajadus loomupoolest suurem kui teisel. Võtmeks on siin kuulata taas oma keha. Kui sa ei puhka hommikuks välja, siis on midagi valesti. Sest väljapuhkamine on sinu kehale otseselt kasulik.

Statistiliselt on teada, et ca 75% naistest ärkab kuumahoogude tõttu üles. Lektor soovitas hoida teist komplekti riideid voodi kõrval. Ütles ka, et kui mõte liiguks nt õhemate riiete suunas või õlapaeltele, siis temal pigem töötab just puuvillane poolvarrukatega pidžaama, sest see imab niiskust ja kehal ei hakka jahtudes külm. Vaata üle voodipesu materjal, madrats jne. Kui tunned, et siiski vajad kuivatamist, siis pigem katsu toimetada pimedas, ära pane tulesid põlema.

Proovi magneesiumit - söögist ja lisaks (ta mainis pulbrikujulist versiooni ja pidas seda muudest tõhusamaks).

Uneprobleemid on taas mitmete asjadega seotud, üks nendest on otseselt stress! On täiesti levinud selline magamisprobleem, kus inimene uinub õhtul kiirelt, aga ärkab 3-4h hiljem ning püsib täiesti ärkvel ja kaua. Selle üks põhjuseid võib olla liiga palju kortisooli, mis omakorda mõjuab insuliini ja ärkamist.

Kuidas stressi maandada ja enne und end heaks uneks ette valmistada? Meditatsiooni soovitas, taimeteesid aga mitte hiljem kui 19. Tee on muidu ka eelistatum kui kohv, aga tuleb alati jälgida pakilt, et selles ei oleks kofeiini.

Unehäireid võivad mõjutada ka põieprobleemid, aga ka puudulik põietreening! Need ei kao ega lähe paremaks kui on esimesed probleemid, vaja on konsultatsiooni. Harjutused olemas, mis põit treenivad.

Ta kirjeldas, et on riike, kus on lausa ellu kutsutud naistele menoperioodile keskendunud füsioterapeut. Kui selline teenus on olemas, siis soovitas kindlasti konsultatsiooni. Märksõnad siin - põietreeninguharjutused, liigestekontroll, lihaskond jne. 

Huvitav oli ka see, et oluline pole vaid see millal sa õhtul magama lähed, vaid ka see, kunas sa hommikul üles tõused. Ta andis mõned nipid:

Alusta päeva nii, et mine kohe kõige valgemasse paika kodus. Parim oleks naturaalne valgus, aga kui pole võtta, siis kohe hommikust korralik valgustus. Õues oleks muidugi parim, koeraomanikud saavad siin eelise :) Valgus toodab ainet, mis on sul õhtuseks uinumiseks hädavajalik. Mul oli nende terminitega vahepeal keeruline, aga arvan, et jutt oli melantoniinist. Selle varud võiksid olla õhtuks maksimaalsed, see mõjutab siis unehormoone. Nii et lisaks kõigele muule paned oma heale unele alguse hommikul. Valgusega!

Ja kordan vist juba: söök ja kohv! Mõlemad mõjutavad kaalu, insuliini tootmist, magamist. Limiteeri, ära joo kohvi ja kanget teed peale 14. 

Nädalavahetuse jetlag. Katsu hoida oma magamises rutiini, et ei oleks liiga suuri kõikumisi tööpäevade ja nädalavahetuste vahel. Ühel ajal magama ja üsna samal ajal uuesti ka üles oleks parim. Usu, su kehale meeldiks see! Kui nädalavahetusel on režiim väga nihkes, siis tekib esmaspäeva hommikul kehasse reaktsioon, mis on sarnane lendamisega erinevast ajavööndist teise. Kehal kulub kuni 48h taastumiseks. 

Alkohol - mõõdukus on siin oluline, sest liigne kogus võib hakata taas mõjutama insuliini, keha stressiga toimetulekut ja kuumahooge. Mõtle kui väärtuslik on sinu jaoks uni!

Loo omale voodisse minemise rutiin. Sobiv oleks sättima hakata ca tund enne. Tualetiskäik, pesu, nahahooldus, kreemitamine (kes vajab), seejärel natukene lugemist (paberkandjal, mitte ekraan), aga maksimaalselt 20minutit oleks hea, mitte kauem. Siis tuba pimedaks ja head und :)

Väldi sinist valgust, ekraani, keha peab saama kõikide nende vajalike, und toetavate ainete kasvatamiseks ja langetamiseks aega.

Ja katsu meeles pidada - kui plaanid muutuseid, et oma harjumusi muuta, siis 1 pisike muutus korraga nädalas!

"brain fog" - kõik see, millest üleval pool juttu - mõjutab - toit, rutiin, uni, valgus. Mida su aju tegelikult armastab, on uni -  odavaim teraapiavorm. 

• Neural nutrition - vaata, mida sööd: värske kraam, kala, kiudained, oliiviõli, juurikad, antioksüdandid.
• Ole mõistlik ja teadlik, loe toidupakenditelt silte. Hea kommentaar oli, et kui sa ei saa aru, mida sa sööd või mis koostisega su toit on, ei saa sellest aru sinu keha samuti. 
• Ajutöö. Ajule meeldib vaheldus, muutused. Muidu hakkab tal igav, paku midagi: kui sa armastad jooksmas käia, vaheta rutiini - kilometraaži, maastikurada, uusi kohti, varieeri ajaga. Kui sul on hobisid, kasuta neid vaheldusrikkalt või õpi midagi kogu aeg juurde. Kui sa armastad lugeda ja sul on meelisžanr, muuda seda ja proovi lugeda midagi täiesti uut. See meeldib su ajule, sest see on vaheldusrikas! Proovi mängida malet, lauamänge!

Kuidas muuta ja mida?

Mõtle, mis on sulle hulleim sümptom ja alusta sellest. Proovi ühte muutust nädalas, igas vallas - söök, unerutiin, vaimsed stimulatsioonid, vesi. Ära alahinda veejoomise tähtsust - 2% tõus veetarbimises juba parandab brain fogi, mälu ja keskendumist.

Hea uudis on see, et aju dekalibrireerib end peale menopausi lõppu, nii et ära anna alla!

Lugemiseks: "XX brain" by Lisa Mosconi. 

Toetus hormoonravi näol.

Ta rääkis ka sellest, aga mulle omale tundus teda kuulates, et see on midagi väga riigipõhist ja siiski teema, mida naistearstiga koostöös pigem kaalutakse. Märksõna oli HRT printsiibil, et mida keha kaotab, seda võtame lisaks. Et mis vormis ja mis on eelistatud (pindmine, nahakaudne parem versus tabletid), kaasmõjud ja tõhusus, mis aja jooksul tulemusi näeb jms. Ma ei süvenenud liialt detailidesse, sest see läks kohati väga spetsiifiliseks. 

Praktilised soovitused.

Ilus mõte oli jaapanlastelt - nad kasutavad menopausi asemel hoopis fraasi - renewal years. 

6 sammast - MOT, Menu, Move, Mingle, Meaning, Minding U

• MOT (Measurements, Observations, and Tests) - iga-aastane "kereülevaatus" nagu autodel :) Pane kalendrisse aeg, mine perearstile ja lase kontrollida järgmisi komponente veres - B2, raud, D. Siis olid väljendid nagu FSH level, mis pidi siis näitama, kus sa parasjagu oma menopausi tsükis oled (enne, juba pausil või post perioodis). Siis muidugi naistearst ja emakakaelauuring,  rinnavähiuuring (meil sõeluuringus, aga mitte igal aastal). 
• Seejärel mainis ta sellist asja nagu DEXA scan, see pidi siis olema suunitlusega luude tervisele. Guugel ütleb, et luutihedusuuring.
• naise füsioteraapia - nagu eelpool mainisin. 

Menüü.

Enamus asju on siis eelpool juba kirjas, aga millel ta lisaks peatus on mesi. Et suhkur on keha jaoks siiski suhkur, sama on ka meega. Aga kui te siiski eelistate mett, siis pigem kohalikult meetootjalt, kui poest suvalist. Ja mõõdukalt, sest keha siiski magusat vajab. Kõik oleneb kogusest. 

Alkohol

Sisaldab suhkruid :) Valge rohkem, portvein väga palju. Punane vähim, hästi mõõdukalt vahel võib. 

Alkohol mõjutab unekvaliteeti, võid küll õhtul kukkuda voodisse nagu kivi, aga üldist unekvaliteeti siiski mõjutab. 

Teest juba kirjutasin, kui kasutad pakiteed, vaata, millest koosneb. Tal oli kunde, kes tegi kõik soovitused läbi ja tõesti nägi hullu vaeva ja no und korda ikka ei saa, pikalt juba. Siis hakkas uurima, et mis tee ja mis koguses. No kaunis klassikaline must tee ja 14 tassi päevas :) Mis liig, see liig.

Isegi decaf´iga tasuks olla ettevaatlik. 

Söökidest siis veel kokkuvõtvalt - sibul, küüslauk, laugulised, juurviljad, puuviljad, hapukapsas, pähklid, seemned. Kui pole harjumust, proovi kehale igal nädalal tutvustada ühte uut juurikat nt või midagi, mida sa varem pole armastanud süüa. Vähenda saialisi, pastatooteid, punast liha. 

Ja ära jäta end kuivama, joo vett. Proovi nn vahemeresööke. Ole mõõdukas!

Move - ehk liikumine. Füüsiline aktiivsus ja mentaalne. 

Füüsiline. Kaks võtmesuunda siinkohal on kardio - hea tuju, südametervis ja vastupidavustrenn - oluline lihastele ja luudele, aga ka kaalule. Nagu alguses oli juttu, siis nn lisakütus liigub "lihasmahutisse" ja vastupidavustreeningul põletad sa seda kütust just sealt. Kardio osas oleks ideaalne ca 3 kerget trenni nädalas, ei pea olema silme eest must, aga pigem just sellist kerget, motiveerivat trenni. Võtmeküsimus siis on - tee seda, mida sa naudid! (jalutus, ujumine jne).  

Vastupidavustrenn - väga oluline just kaalu osas (plank, youtube´i programmid, lihtsad kordused, venitused). Peamine on regulaarsus. Jooks, pilates, jooga, tennis, zumba, tants. Ujumine ja rattasõit ei langeta kaalu, aga on südamele hea. Ei pea olema pikk trenn, alustuseks sobiks isegi 5 minutit max. Kasuta liikumiseks ära iga võimalust! Kodus ka. 

Mentaalne. Mängud, mindfullness, meditatsioon. Kasvõi 2 minutit mediteerimist annab ajule puhkust. Mängud annavad ajule tegevust. Eriti sellised, mis nõuavad probleemilahendamisi (male, kabe, bridž, ristsõnad, sudoku). Muusika.  Anna ajule uusi tegevusi analüüsimiseks ja õppimiseks.  

Mingle. Selts

Menopausi ajal võivad naised tunda end pisut introvertsetena, eriti ebakindluse tõusu ja ärevushoogudega maadeldes. Nad ei tunne enam nii suurt huvi ürituste ja väljaskäimiste vastu kui enne. Aga sul on vaja tuge, eriti sel perioodil. Kodus. Tööl. Sõpradega. Katsu delikaatselt neid vestlusi ise algatada kui tunned, et ajastus sobib. Töökeskkonnas soovitatakse isegi natuke aega ette märku anda, nt ülemusele kui suhted head ja vajad toetust. Inimesele peab jääma natukene aeg ettevalmistuseks, sest talle ei pruugi ka teema lihtne olla. Isegi kui ta sarnaseid teemasid ise läbi elab või tunneb. Aga tuge on kindlasti vaja, lihtsalt, et inimesed mõistaksid, mida sa tunned ja läbi elad ning sa saad ka ise pakkuda tuge teistele. Ära liialda, maini korraga ühte sümptomit ja hoia vestlust positiivse, hea tooniga. 

Keep connected!

Meaning. Mis omab sulle tähendust.

Mis on see teema, mida sa tegid vanasti nii, et tunnid lendasid ja sa ei märganud? Mida sa armastad enim? Millal sul oli aega sellega viimati siis tegeleda? Äkki on aeg uuesti selle juurde tagasi pöörduda? Leia omale nädalas kasvõi natukene aega, et pöörduda tagasi nende "kõige-kõige" ägedamate oluliste asjade juurde, mida sa armastad. Lapsed on suured, vanad on vanad, aga sina? On aeg endale mõtelda :)  Leia see aeg, toida oma vaimu ja meelt, naudi. 

Mõtle nii, et menopaus tahab et sa teeksid pausi ja võtaksid nüüd aega ka enesele. Ja nn kasutegur selle teema juures on veel see, et sageli nood kõige-kõige meeldivamad asjad tulevad koos community´iga (koeraomanikud ja jalutuskäigud, laulukoor jne). Uued tutvused on ajule head. Soovitatakse, et aastas oleks vähemalt 1 uus tuttav, hoiab meele erksa :) 

Minding U. 

Momendid elust, mis võib olla närviline, hull karusell. Aga sa pead võtma omale aega, et enesesse vaadata. Ennast mõtestada. Just see ongi aeg pausiks, mälestuste kogumiseks ja talletamiseks, aeg, millest keha tahab läbi liikuda rahulikult, hellalt. On aeg enda suhtes hell olla, mitte karm. Teadvusta oma valikuid, mis sul sellel teekonnal on, tee tasapisi muudatusi, mis su kehale head on, korrigeeri oma rutiini. Arvesta kõikide nende muutustega, millest siin jutt, rakenda tasapisi uusi, kohane ja liigu rahulikult läbi selle keerulise aja edasi. Ole teadlik! Toeta ja leia toetust!

Ja veel lugemist: 

The CBT Handbook: A Comprehensive Guide to Using CBT to Overcome Depression, Anxiety, Stress, Low Self-Esteem and Anger

Menopaus 2

 Vaadake vahelduseks seda : 

Menopausist 1.

Nagu ma ritsikublogist mainisin, siis teatud verstaposti möödudes sain kauni kirja meie HR tiimilt, et on emakavähikuu ja siis veel oli oktoobris menopaus day. Kirjas olid mitmeid linke lugemismaterjalile ning link mitmeosalisele webinarile. Too päev juhtus olema keskmisest rahulikum, seega hakkasin otsast uurima.

Selgus, et on riike, kus tegutsevad menopaus coachid, need on siis sellised arstiameti taustaga inimesed, kes on spetsialiseerunud üleminekuea probleemidele ning kelle juurde saab võimalusel pöörduda nõustamiseks jne. 

Mõned märksõnad siis sellest infost, mis neis allikates jagati:

• - menopaus kui periood naise elus on väga individuaalne, seda nii pikkuselt, sümptomite poolest kui ka suhtumise osas. Sümptomeid on väga palju!
• - menopausi tuleks suhtuda respekti ja arusaamisega, see võib olla väga tundik ja personaalne teema, millel ei ole lihtsalt lahendust ei kolleegide, perekonna või sõprade aspektist. 

Natuke statistikat - iga 3 naise kohta on 1 naine, kes parasjagu läbib menopausi või on just seda seljatamas. 8 naisel 10st on märkimisväärsed sümptomid ja 45% naistel on erinevate sümptomitega toimetulemine keskmisest keerukam. Üks inimene neljast kaalub üleminekuea vaeguste tõttu töölt äratulemist.

Mis on need sümptomid, mis võivad otseselt töötamist mõjutada?

• keskendumisraskused, mäluprobleemid;
• insomnia, pidev väsimus magamatusest voi kehvast unest. Raskused uinumisega, raskused unes püsimisega (stabiilne uni hommikuni);
• madal enesehinnang, depressiivsed meeleolud;
• ärrituvus, paanikahood, ärevus, rahutus;
• kuumahood, mis võivad olla ebamugavad, piinlikustunnet tekitavad, kergelt murettekitavad või mõjutavad lausa und ja üldist väsimust;
• peavalud ja migreenid
• tugeva voolusega päevad, ebaregulaarsed päevad, urineerimisvajaduse sagenemine, uriinipidamatus.

Coachi kogemuse põhjal oli kõige noorim patsient tal 40ndate alguses ja vanim 70ndates (kuumahoogude teema). See ei tähenda, et kõik kestabki 30 aastat, vaid osadel hakkab väga hilja, osadel jälle suht vara, osadel on keerulisem ja on ka neid, kel ei ole eriti üldse mingeid ilminguid või need ei mõjuta oluliselt igapäevaelu. 

Aga sümptomitest siis ka, panen nii nagu nood koolituses esinesid. Kõik ehk saavad aru, ma ei hakka tõlkima (pildil klikkides näed suuremalt): 

 

Mul on II moodul veel läbimata, täiendan järgmise postitusega esimesel võimalusel. Hetkel natukene kiire ja teema vajab süvenemist. 

Kodupükste update ja sügisene rutiin.

 Kunagi ma kirjutasin kodupükstest. Tookord jäingi pidama H&Mi odavatele hallidele dressiriidest pükste juurde ja soetasin neid 2 paari. Kui sageli vahetada ja pesta, siis ei käi põlvekohad nii närvidele ka. Nende puhul mulle meeldib enim pikkus ja taskud. 

Miskisest spordipoe outletist leidsin ka nood soovitatud alt ilma kummideta kodused püksid. Need on väga asjalikud, sellised paksemast riidest ja ees sisseõmmeldud prussvoldid peenikesed. Taskud! Aga talvel on nendega koomiline olla, sest kui sinna jope peale panna, näevad need välja nagu vanaonu pikad trussaarid :) Ilmselt oleks tulemus parem kui pükste toon oleks tumedam, aga sellele ma ju tellides ei mõelnud!

Viimati avastasin Milk Copenhageni nimelises poekeses veebis suure ale ja sealhulgas ühed kodupüksid. Vot need on täpselt sellised nagu mulle sobib. Ei veni välja, taskutega, minu pikkusele ja mõnus toon. Ainuke asi, mille kallal norida, on pael vöökanalis. Seda peab vetsus käies kogu aeg lahti ja kinni sõlmima :) Aga kõik ei saagi olla ideaalne, selle eest on taskud sellised head sügavad! Minu meelest taskuteta asjad võiksid vabalt poodi jääda. 

Mõtlesin, et jätan siia märgi maha, hetkel on neil korralik ale ja pakid tulevad kiirelt. Olen sealt omale ka oversize mantli tellinud korra, samuti allahindluse ajal. Julgen soovitada! 

29. sept 2023

Käsitöö teemadel on ikaldus. Sain kindatellimuse ning nüüd ole mees ja leia aega, et valmis kududa. Kesse käskis TÜ veebikursusele end 12 nädalaks regada, eksole. Ajavarud on olematud. Ja nagu tellitult, on just nüüd otsustanud koduloom kõndida õhtuti kauem kui tund iga kord kui ma temaga enda meelest korraks õue lähen. Tervisehädad on vist leebemad taluda kui saab vaikselt kõndida ja liigutada, nii et tuleb vanakesest aru saada. Samas selline pimeõhtune kulg annab hea une ja lõõgastuse, hoiab ekraanidest ka eemal. Pühapäeval soovis proua kõndida 3 pikka ringi - hommikul, lõunal ja õhtul. Nii tubli :)  Hommikuse kulgemise ajal unistasin pannkookidest ja kohtusin kitsega. Maaelu idüll!

kitsekene ca 50m meie teerajast

Vahepeal on juhtunud ka nii, et augustis sain ühe diplomi ja hunniku lõnga autasuks koos raamatute ja majutuspakkumisega. Seejärel sai valmis üks siidine kolmnurkrätik, pitsiline. Mõtlen uuele kudumishooajale naistega ja natukene teen plaane. Aega oleks juurde vaja, aga noh oleme tänulikud ja mõistlikud, on nagu on, peaasi et on :)

tubli vanur!

Hääd alanud sügist teile!

Haapsalu, 2023

Kui ma teisipäeval asju autosse vedasin, oli tunne, et suutsin valida puhkuseks kõige vihmasema aja! Tuul, külm ja vihm. Sõita oli muidugi hea, sest koer ei talu kuumust. Kusjuures siin oli veel isegi talutav ilm, aga mida lähedamale linnale, seda süngemaks läks. 

Kolisime sisse ja jalutama. Olles kõige kaugemas punktis öömaja suhtes, hakkas kallama. Loom lõpuks lõdises ja tilkus. Tassisin süles koju ja keerasin saunalinasse. Jaa, meil oli saunalina kaasas, lisaks kõikvõimalikule mudrule. Üks eelis autoga reisides on see, et autosse saab loopida kõik vajaliku, vastavalt siis võimalikule "aastaajale", sest seda ilma ei tea siin ju iial ette :) 

Ligunev loom roosipõõsas

Luikedel on pojad ja sel aastal on pesakond päris suur. Linnud on julged, lasevad inimesed suht lähedale. Koer oli uudishimulik, olime ca meetri raadiuses. Jooksvate laste peale susises, looma vaatas eemalt, ju siis ei kujutanud endast ohtu. Pojad on sellised udukarvakeralised nunnud. 

Haapsalu Raekojas on kaks näitust  - "Rahvuslik moelava" ja "Läänemaa rahvariided". Ma ei olnudki raekojas enne käinud, seal on püsinäitusena päris hea ülevaade linna ajaloost. Šokolaadirannast ja vanadest aurupaatidest, kuulsatest suvitajatest ja hoonetest, hulgaliselt pilte ning tutvustavat materjali. Soovitan! 

"Rahvuslik moelava" oli põnev, mh näeb Signe Kivi disainitud kleiti, mida telekast vastuvõtul nähtud. Ja veel palju muud, kel võimalus, minge vaatama. Vist on veel avatud. Need tikandid võtavad ahhetama!

Uue söögikoha avastasin, Vigrid. Õigemini promos seda Instas üks kunagine restoranipidaja ning seejärel ka Oma Maitse. Nende haugiburks on jumalik! Ja ma ei armasta muidu burgerit üldse :) Neil on kaasamüügiputka turu juures Jaama tänaval ja siis ka turu kõrval hoovis miskine rustikaane lihtne söögikas. Üks kokkadest pidi olema endine Põhjakas. FBs on neil ka oma leht koos menüü ja uudistega:

Haugiburger!

Peatänav on endiselt harjumatult valge. Puid ei ole (ok, ON, aga noored nirud), tänavakivid läigivad päikese käes vastu. Õnneks ei olnud meil just troopilised ilmad, aga isegi 21C hakkas suht kiirelt palav. Unustasin mainida, et vihmaga piirdusime vaid esimesel päeval. Siis läks ilusaks ja püsis kuni reede lõunani soe ning päikseline. Paras koeraga jalutamise kliima, mitte liiga kuum ega ka liiga külm. 

Peatänaval on nüüd veejaam ja see on tore! Kuna koeral oli mingi eriline energia Haapsalu jaoks talletatud, siis ta muudkui jalutas ja jalutas! Uskumatult palju, arvestades viimase poolaasta tervisejamasid. Ja see veejaam kulus marjaks, neil oli isegi veekauss kõrval :) 

Rosin kasutas juhust ja larpis vett

Posti tänava kolemaja on lõpuks renoveeritud. Nagu oleks inetust pardipojast luik sirgunud, lahe värvigamma ja ilusti korda tehtud. Pidi olema tulevane majutuskoht, veel üks paljudest. 

Kultuurimajas näeb Haapsalu Kutsehariduskeskuse lõpetajate töid. See on mul iga-aastane rutiin vaatama minna, kas keegi üllatab. Oles ise kutseõppeasutuse lõpetanud, imestan alati, milliste töödega Haapsalus saab lõpetada. Lihtne villane pitssall nt ja kampsun. Meil oli ikka nii karm kord, tooteloo õpetaja oleks pikalt saatnud. Aga oli ka imelisi asju, nt restakate tugitoolid ja kiiktoolid, ma tahaks seda halli nii väga omale!

Saaks "vanaemade spaad" teha *

Koera kohta juba mainimisi kirjutasin. Uskumatu kui tubli ta oli Haapsalus. Ikka 4 km päevas ja omas tempos. Siin kodus käib ta tavaliselt oma tänava lõppu ja sageli kannan süles tagasi. Harva kui viitsib pikema ringi teha. Seal muudkui kõndis, mere äärde ja edasi ja ring peale kvartalile ja veel edasi. Vahepeal korraks sülle, väike puhkus ja jälle edasi. Nii tubli muti! Ma nimelt pelgasin siin vahelpeal, kas me üldse jõuame sel suvel puhkama koos, sest asjalood olid vahepeal nii kehvad. Aga "usu minusse" nagu ta nimigi ütleb ja ma jälle usun. Eks ta sai ka aru, et inimene rohkem relaxed ja aega palju, teine keskkond ning kohvikud! Talle meeldivad kohvikud, mulle ka :) Lõpuks ei viitsinud isegi enam teise koerte peale reageerida, lihtsalt nautis elu. 

Rahuolev proua :)

Täna tulime koju. Haapsalus oli kella 13 paiku jube soe ja päike. Siin 17C ja vihma ajab. Rosin kõndis oma tänava otsa ja keeras veendunud otsa ringi, lähme koju nüüd. Magama. Ega me siis enam puhkamas ei ole, eks :P 

*kolleegi jutt. Laps küsib, kas tead, mis on vanaemade spaa? Kiiktoolis kiikumine ja kudumine. 

Teooria ja praktika

Meil on hetkel selline periood, kus igasugused enesearengu teemad on tööl päevakorral ja huviorbiidis. Noh, eks igaüks tegeleb sellega nii ehk naa aga oma enese ajast siiski. Nüüd on miskine uus peen suund, et peaks ja tuleks toetada. See selleks. Allikaid ja kirjandust on palju kättesaadavaks tehtud ja mulle see väga meeldib. Endise infotöötajana oskan ma sellisel tasemel ref kirjandust vägagi hinnata. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Puht juhuslikult avastasin, et lõpuks ometi on seda tüüpi kirjandusse jõudnud ka introvertide teema. Suurest massist leidsin mõned huvipakkuvad e-raamatud ja nüüd neelan... Ei, ma ei arva, et minusugused tingimata erikohtlemist vajaksid :D Aga sellise suuntlisega materjal aitab mul ennast paremini mõista.

Näiteks esitlused, ettekanded, koolitused.
Loen ja mõtlen, et kui ma oleksin seda kõike saanud lugeda 20-30 aastat tagasi? Huvitav, kas ma oleksin sellesse siis samasuguse vaimustusega suhtunud või siiski mitte? Intuitiivselt järgin ma suurt osa nendest soovitustest praegu, nt kui mul on vaja teha ettekatte või valmistuda coachinguks tööalaselt. Aga milline "konarlik ja kole tee" on see olnud, et sellise kogemuseni üldse jõuda! See pidev tunne, et mul oleks nagu midagi viga, kuna ma ei oska astuda ette, lambist pilduda kommentaare või niisama vaimukusi. Muidugi, ka seda saab õppida ja mingil tasemel arendada aga ma pean silmas nn põhimõttelist erinevust introde ja teiste vahel. Või siis äratundmist või kinnitust, et mul käivadki asjad teistmoodi. Põhjalik eeltöö, pidev harjutamine ja lõputu muutmine-kärpimine enne esinemist on täiesti normaalne asi, mitte friikide teema :) Milline kergendus, eksole!

Ülikoolis ma kartsin paaniliselt kõikvõimalikke esitlusi, arutelusid, ettekandeid. Ma olin kindel, et ma olen ainus, kel jääb ülikool lõpetamata, sest mõte kaitsmisest käivitas soovi põgeneda. Ja ma ei räägi siin klassikalisest närveerimisest, see on loomulik ja sellega me puutume kõik kokku. Ma räägin paanikast, nädalaid kestvast hirmust selle momendi ees kui sa pead tõusma, astuma audika ette ja hakkama rääkima. Ja sul on hetkeks tunne, et sul ei ole mitte midagi öelda...  Hirm halvab mõtlemise ja keha ning sa ei oska mitte midagi selles olukorras teha, sest miski nagu ei alluks enam sinu kontrollile. Aastaid ei olnud minu meelest kohutavamat asja olemas kui avalik esinemine ja ma arvasin, et ma ei saa sellest mitte kunagi üle. Aga siiski, me kohaneme siin ilmas. Mõni kiiremini, mõni aeglasemalt aga hea uudis on see, et me siiski kohaneme! On muidugi endiselt hetki ja olukordi, mil ma seda iial ei teeks. Nt olulise kaaluga esinemine ilma ettevalmistuseta või improviseeritud kõne (pealesunnitult kellegi poolt) ei ole ega saa olema minu teema. Õnneks on neid, kes ise esile kipuvad, nii et ma ei pea sellele mõtlema ja muretsema.. .:)

Aga kohanemisest.
Ma arvan, et esiteks päästsid mind tänapäeva tehnilised meeskonnatöövahendid ja vitruaaltiim. Meil on valdavalt veebikoosolekud ja -koolitused. Enamik suhtlust on telefonitsi, sisekommunikatsioonivahenditest või esitluskeskkondades üle veebi. Ja see kuidagi aja jooksul, tasapisi vähendab esinemishirmu. Sa küll tajud auditooriumi, valmistud loomulikult põhjalikult aga sa ei pea vaatama nendega tõtt. Ja sa enamasti tead, mis on nende taust! Sel olukorral on oma eelised, mis introverti suuresti toetavad ja enesekindlust kasvatavad.

Lisaks kogemusest tulevad võtted, tunnetad rohkem oma nõrku külgi ja tead juba, et ilma harjutamiseta ei saa tulemust. Ma pean olulist esitlust alati enne harjutama. Mul peab olema korralik tekst ja toetavad slaidid. Omatehtud materjal, millega mul on seos ja mis toetab seda, mida ma öelda tahan. Ja kuulaja tajub selle ära.

Selle aasta parim tagasiside ülemuselt oligi, et "tead, mulle on su koolitused meeldima hakanud ja teised on ka seda öelnud. Et vanasti mul oli igav ja ma tegelesin muude asjadega vahel aga nüüd aeg lendab ja mul on huvitav." Jah. Ma tajun seda ka ise, inimesed elavad kaasa ja nad kuulavad. Aga see tee praeguseni on olnud väga pikk ja ma ei häbene öelda, et ka raske.

Ja ma liigun endiselt edasi, õppides. Esimesed katsetused hobialaselt on andnud natuke lisakindlust, et ka vahetu suhtlus ei pruugi alati "tappa" :) Aga seda juhul, kordan, kui ma olen saanud piisavalt aega ettevalmistuseks, harjutamiseks ja kui mul on, mida öelda. Vastaselt juhul ei ole mõtet proovidagi, ekstroverti minust siiski ei saa.

Igatahes tahan ma julgustada inimesi, kes end siin ära tundsid, proovima ja mitte alla andma. Ja lugege vastavat kirjandust. Kui abi ei saa, siis äratundmist kindlasti. Vahel on ka see abiks.

Minu inspiratsiooniallikas on see raamat. 

Aeg lendab

Kui täna minu hambatohter kavala näoga küsis: "Arvake ära, millal te viimati meil käisite?" siis ma pakkusin piinlikult punastades, et no ammu oli vist, nii umbes kahe viimase aasta sees nt. Selgus, et tegelikult olin ma talt saanud viimati arve 2012 oktoober. 2012?! Ei ole võimalik... Ok, ma olen käinud vaheopeal samas majas korduvalt hügienisti juures aga no ikkagi. Programme valetab, raudselt! See oli ju nagu eile! Hea uudis oli aga see, et mul polnud mitte ühtegi auku. Vot. Nii et head tööd teeb see minu tohter, võin teile ka soovitada kui huvi on :)

Ja üleüldse, mul on nüüd nii suur pingelangus, et ma kohe pidin sellest kirjutama... kudumisblogis!

Ma polnud ainukene, kes kabinetiukse taga niheles. Massid olid. Selgus, et enne jaani on kõik avastanud, et vaja lasta hambaid kontrollida, sest muidu ei saa "äkki liha korralikult süüa".

Mõlemad mu pikaajalised tohtrid tervitasid juba kaugelt ja viskasid nalja. Mul käis nagu elus muuvi silme eest läbi kogu see kadalipp aastast x, mil ma kolgata tee ette võtsin ja pikemalt otsustasin aega erinevat tüüpi hambatohtrite juures veeta. Kadalipp õigustas end igati ja lisaks kvaliteetsele hambaravile veenis mind sellest, et hea huumor aitab alati, isegi hambaravikabinetis.

Kuhu kaob aeg ja need muud filosoofilised probleemid.

Ei, mu kudumistöödest pole ikka veel midagi valmis ja see on omamoodi veider neile, kes ehk igapäevaselt natukene koovad. Et no kaua võib? Juba kaks nädalat möödas viimasest pildist, kus äärepitsile silmused olid varrastele loodud ning ikka pole valmis. Põhjus lihtne, ma lihtsalt ei leia viimasel ajal aega kudumisele!

Nimelt poolest suvest saadik on mul nüüd ratas, millega sõita ja sportlik koer, kes kogu aeg tahab pikki ringe teha. Nii lähebki üks tavaline õhtupoolik mööda järgmises tempos - alguses koeraga ring (soovitavalt mõisaring, mis olenevalt tujust võib venida 3km pikkuseks ja kesta kuni tund), siis kerge õhtueine ja seejärel rattaga sõitma.

Kui alguses tundus, et 10km ring on meeletu eneseületamine, siis pika sihikindla väntamise tulemusena on ringid muutunud muudkui pikemaks ja mõnusamaks. Ratas on muidugi lihtne linnakas ja seetõttu mingeid olulisi tulemusi ma tost välja ei pigista, see pole ka eesmärk. Aga ma olen lõpuks ometi saanud end toast välja ja seda regulaarselt! Mina, kes ma ikka aastaid olin 99% tubane inimene ja ainus liikumine oli jalutuskäik koertega, käin nüüd regulaarselt trennimas ja mulle meeldib! See on nii hea tunne :)

Kollane värv tähistab jalgrattaga sõite

Omamoodi mõnusaks motivatsiooniks oli ka tööl toimuv fitness võistlus, milles osalevad mitu riiki ja kus loetakse kulutatud kaloreid. Nänni saab see, kes jaksab juunist oktoobri alguseni kulutada 40 000kcal. Kui juunis tundus see ületamatu hunnik, siis praeguseks saan raporteerida, et tehtud! :) Kambas tegutsemine annab mõnusalt motivatsiooni ja muidugi kõik ikka oma tervise nimel kah.

Nii et pisut kannatust, varsti saab see ilus punane pitssall ka valmis. Pitsipäeval sai palju kootud ning teine poolik äärepitsist on lõpusirgel. Nii et võibolla juba sel nädalavahetusel? Aga kui mitte, siis sügiseks ikka :)

Väike suvine trip värvides

Ontika kallas

Ontika mõis ja kohvik - Valaste juga - Toila - Oru lossipark - Kuremäe klooster - Avinurme puiduait - kodu :) Näitasin lapsele Virumaad, tore oli! G-le oli see esimene kord ja minule meeldib sinna ikka kord suvel minna. Piirkond areneb jõudsalt, soomlased investeerivad ning hämmastavalt palju oli ehitatud, renoveeritud.

Me and my goddaughter´s youngest sister G, we had a one-day-trip in East Estonia. We visited Ontika manor and B&B with cafeteria, Toila park with the Oru castle, Kuremäe religion center, Avinurme wood center. She has never been there and this is the area that changes all the time. Finns are discovering and  investing a lot, I was really surprised how many new buildings and nicely renovated houses there are!
 

Ontika mõisa B&B ja kohvik

Toila, Oru lossipark

Tudulinna vikerkaar

Avinurme puiduaida latte

Kuremäe roosid ja riidad.

Ellujäämisõpetus

Ma olen sellest artiklist kunagi kirjutanud aga kuna too nüüd on veebis vabalt üleval, siis olgu uuesti lingitud.

Kui omal ajal viidi sööki talust linna, siis praegu toovad kamaainimesed omale toidukraami linna suurpoest. Ühesõnaga — inimkond pole kunagi olnud nii haavatav kuipraegu ja seda hoolimata kõikvõimalikest tehnika ja tootmise saavutustest. Pigem ikka nende saavutuste tõttu.

Kuigi ma ise olen vanaema kõrvalt talutöid näinud ja neis ka pisut osalenud, jääksin siiski paljus hätta. Nt piimast oskaks üht-teist teha aga lehma lüpsta ei oska. See oli tõsine teadus. Vanaema käis vahel naabril abiks kui too laste juurde sõitis. Lehmaga oled ju nagu sunnismaine. Tuli panna omaniku kittel selga ja mitte rääkida, olla ettevaatlik ja läheneda õigelt poolt jne. Isegi kui kõik õigesti tegid, võis ikka minna nii, et lehm piima kätte ei andnud või lõi jalaga lüpsiku uppi.

Sõin nädalavahetusel koduvõid ja -kohupiima ning jõin lehmapiima. Vanasti oli see meil maal igapäevane, nüüd juhtub heal juhul kord mitme aasta tagant. Ma mõtlen siis sellist talust otse tulevat kraami, mitte ökopoodide vahendatud kaupa, mis on ka alternatiiv, kuid siiski
anonüümsem.

Põnev puhkus on olnud, sh õppisin ka uusi käsitööoskusi. Kohtusin põnevate inimestega ja mis peamine - sain töömõtted täiesti peast välja. Mõnus on olnud!

Lähemalt aga sellest kõigest siis kui on juba, mida näidata.

Muutused maksunduses

Ütlen kohe, et ma ei ole maksuspets aga kuna teemat on pisut uuritud, siis mõtlesin siia ka teha kokkuvõtte.

Muudatus puudutab siis elektroonilisi teenuseid EU-sse müües ja EU-siseselt kaubeldes.
Väga lihtsalt seletades:

* kui teie müüte nt mustri e-portaali kaudu (nt Etsy, Ravelry) Saksamaale, siis tuleb arvele lisada Saksamaa käibemaksuprotsent (VAT);
* kui teie ostate Saksamaalt või väljaspoolt EU-d saate arve 20% VATiga;
* kui te ise müüte väljaspoole EUd, siis käibemaksu arvele lisama ei pea.

Digiteenuste loetelu EMTA lehel
Muudatused EU lehel
EU riikide käibemaksumäärad;
Selgitavad märkused eesti keeles;
Üks varasem artikkel Ärilehes;
Peamised stsenaariumid (kliki et näha suuremalt): 

Oluline reegel on, et Eestis kehtiv 16K piir käibemaksukohuslase regamiseks ei kehti väljaspool Eestit.  Ehk et kui pakute teenust Eestist välja, siis tekib teil ostja maas kohustus ennast regada (vt MOSS) ning esitada arveid ostjamaa käibemaksumääraga. 

Ravelry pakub hetkel võimalust kasutada Loveknittingut 6kuud tasuta. Lähemalt saab lugeda siit - Loveknitting - ja siit - VAT MESS.


Mõtlesin ka enda kui ostja seisukohast.
Ma ise väga ei osta tasulisi mustreid ja ei müü üldse.
Aga kuna muudatus ilmselt puudutab ka digitaalselt ostetavat muusikat, äppe jms, siis saab näha, mis muutuma hakkab.
Samas, keskmiselt (mälu järgi) oleks nagu Ravelry´s olnud ühe mustri hind kuskil seal 4-8 Euro ringis. Kui keskmine VAT Euroopas on 21%, teeb see lisaks siis keskmiselt ca 1.26 Eurot.
Vaadates KUI palju nt kulutatakse Eesti kudumisraamatute peale (postikulu või siis vahendajatelt USAs ostmine), elab tõsine fänn selle üle.
Pigem kasvab adminkulu ja müüjal on rohkem infot vaja koguda ja säilitada.



Short updates in English - starting January 1st 2015, new tax laws apply to digital goods and services sold to customers in the European Union (EU).
 
Whenever a customer from an EU member country buys a PDF or other digital product, VAT (tax) will be owed to the country where the buyer resides. The tax varies by country but it averages ~21%.
I´m sure the sellers are already aware of those changes. Above is the short summary on changes + useful links. 

Narva

Eelmine nädal oli tegus, lisaks Haapsalule ja Vabaõhumuuseumile käisime ära ka Narvas. Selline kiire ühepäevane trip nagu ma neid ikka teha armastan. Kui nüüd päris aus olla, siis esiteks oli ajendiks üks "minu"-seeria raamatutest. Teiseks, ma polnud aastaid Narvas käinud ja muutunud on palju. Nagu R. Toi laulupeo intervjuus ütles "Eestimaa on korda tehtud ja seda on ilus vaadata". Täpselt niiviisi see on!

Narva aga soovitan väga minna, see on nii teistmoodi, külalislahke ja tegelikult üsna kodune linnake. Jätke kõrvale oma eelarvamused ja minge!

Saate vene keelt praktiseerida (kuigi nad ikka püüavad ka eesti keeles rääkida, inglisega on lihtsam muidugi), kui õigesse kohta satute, siis ka vene kööki proovida. Kolage muuseumides, kohvikutes ja käige turul. Suhelge :)

Lisaks tehakse seal aeg-ajalt toredaid näituseid, nt sattusin mina vaatama viimast päeva üleval olnud niplispitsi väljapanekut. Imeliselt peen ja huvitav käsitööliik, millega ma ise hästi natukene ülikooliajal kokku puutusin.

Kui aega saate, põigake sisse ka tagasiteel Sillamäele. Tollest linnas kirjutasin mõni aeg tagasi koos raamatusoovitusega.

Ja muidugi tasub jalad vette panna Narva-Jõesuus. Peterburi maanteelt ca 12km sisse keerata ning enne ametlikku ranna-ala metsateelt saab vabalt mõne minutigailusale liivarannale. Ametlikul alal, kus spa jms põnevad paigad, on tasulise parkimise ala nüüd. Õnneks oli võimalik parkida ka mobiiliga, linnainimesele sobilikud mugavused. Kood oli vist NJ kui ma õigesti mäletan, infotahvlid on väljas.

Ühest päevast jääb muidugi väheks kui soovida põigata veel siia ja sinna. Aga kui ajalimiit ees, siis tegelikult jõuab küll. Mul ei olnud koeri kaasas ning mutikene vajab ju õhtul pool 8 süstimist, seega oli kindlasti vaja õhtuks kodus olla. Sellegipoolest veetsime Narvas ikka päris mitu tundi ning olulisemad kohad said ära vaadatud.

Soovitan :)

Geniaalsed koerad

Soovituslik lugemine koeraomanikele :), tõlkija blogist pisut tausta ka.

Nostalgia

Vot sellised kruusid olid täna Rimis müügil.
Neid oli ka kollaseid ja rohelisi.
Mul seostuvad need suve, moosisaia ja külma piimaga.
Täna sai küll sisse kallatud kuum piparmünditee :)

Käsitöö hind

Lingiti head lugemist, soovitan nii neile, kes oma käsitööd müüvad kui ka niisama, silmaringi laiendamiseks.

Praegu pikemalt ei ole mahti kirjutada ning oma silm on kuningas aga mis mind mõtlema pan, oli see, et ka ma ise kipun pidevalt vaimustuma erinevatest kudumisvaldkondadest. Kord see ja siis jälle teine, et oleks ikka vaheldust ja põnevust. Vahel meeldib end ka proovile panna, et kas ma saan hakkama ja mis tasemel mu oskused siis tegelikult on. Et kas ma olen suuteline ainult vorpima lihtsaid sokke või suudan ka enamat? Aga see on rohkem enesele tõestamine ja rõõm oma kätega valmistatud esemest. Kusjuures ma ei usu, et see halb ka on, mul on seda lihtsalt aeg-ajalt vaja. Hoolimata klikkidest FBs või kommentaaridest siin, eks ma sismas tunnen ära kui asi väga hästi õnnestub. Sellest hoolimata tahaks "dokumenteerida" kõiki oma käsitööalaseid tegemisi, kasvõi iseendale mälestuseks. Mida vanemaks, seda laisemaks - siis saab vähemalt tagasi vaadata ja ütleda, et ohh, kus ma siis alles kudusin :)

Kes aga on tõsiselt orienteeritud müügile ja soovivad oma käsitööd laiemalt turundada, siis selles artiklis on pointi küll ja enam. Ma olen ise korduvalt vaadanud blogides pilte ja mõelnud, et selle lihtsa salli suudab vähegi asjalik kuduja Eestis samal tasemel valmis kududa aga vot sellise pildiga võib teha imet - köita publikut, tekitada huvi, kutsuda tagasi vaatama. Keskkond, valgus, aeg, modell, lisandid - kõik loeb ja on silmale ilus.

Lisaks ja pisut teisest "ooperist" - olles mõned aastad töötanud koos erinevate müügitiimidega võin kinnitada, et müügitöö ei ole lihtne. Selles on palju planeerimist, strateegiaid, backup plaane, tagasilööke. Kliendid on need, kes otsustavad. Müügiinimene peab selle otsuse tegema ostjale "söödavaks", lihtsaks, välistama kahtlused ja lahendama ka tootest tulenevad probleemid. Ja lõpetuseks - Esimene müük on sageli lihtsam kui stabiilse kliendisuhte hoidmine :)

Aeg lendab

Sügisõunte ja kirjute lehtede aeg. Pisut külma härmatist ja sooja päikest sekka. Kastanimunad, tammetõrud, lehtedes krabistamise hääled. Tasapisi talve suunas liigume me.

Mutike hoolitseb selle eest, et ma oma elu maha ei magaks. Täna oli esimene äratus suts peale 3 ja seejärel tsipa peale 7. Ilus soe öö ja kena hommik seega ära nähtud :)

Õunakook on ahjus, pool raamatut loetud ("Minu Tokyo", soovitan!). Käsitööasjadega on nagu on, pisut nokitsen poolikuid tegemisi aga ennast tagant ei sunni. Tööl üks hullumeelne nädal selja taga ning kauaoodatud patareide laadimise päev on käes.

Mutike magab, isegi koogilõhn ei ole teda veel jalule ajanud.
Hääd sügist!

Müügiarved

Hea lugemine neile, kes müüvad ja arveid peavad väljastama, sh näpunäiteid seadusandlusest ning nt laadamüügist, müügist era-või juriidilistele isikutele jne. Kasulik lugemine ka ostjale :)

Kasutegur

Haapsalust tagasiteel kuulasin Klassikaraadiot ning kõrvu jäi selline lugu.

Inimesed pole kunagi rahul oma eluga. Ikka on midagi valesti või puudu, tahaks saavutada maksimumi või vähemalt maksimumile ligilähedast seisundit/ olukorda. Samas unustame, et me oleme osa loodusest ning peaksime toimima loodusseaduste alusel. 

Jutu illlustratsiooniks toodi näide, et hõõglambi kasutegur on 3% ja kui too on kärbsekakat täis, siis isegi vähem. Miks inimene tahab 100%? :)

Pitsipäevast kirjutan hiljem, seniks head töönädala algust meile kõigile.