Lugemiseks

Huvitav, ma lugesin mingil ajahetkel kõik selle etendusega seotud artiklid läbi ja tookord ei olnud mulje nii tugev kui täna. See artikkel kõneleb minuga hetkel rohkem kui kunagi varem. Eriti viimaste päevade sündmuste taustal. Link ja tsitaat:

....Aga see tekitab karistamatuse tunnet: minge te kõik ... ja ärge mölisege! Vaat seda suhtumist olid kõik kohad täis. Nüüd võib-olla hakkab see vaikselt noorema põlvkonna seas muutuma. Aga kümmekond aastat tagasi – ükspuha, kes haaras või varastas või ma ei tea, mida tegi – kui keegi midagi ütles, siis: mida sa mölised, ära mölise! Avalikult.

— Kui ma meie aega vaatan, siis kas indiviidi eneseväärikuse ja elus hakkama saamise vahel on tasakaalupunkt paigast ära?

— Minu meelest küll. Soovid ja unistused on paigast ära. See, mida soovitakse. Kas ma saan õigesti aru?

— Mõtlen, et kes meeldida tahab, peab roomama. Ja selleks, et saada elus hästi hakkama, kaotad eneseväärikuse. Kui säilitad eneseväärikuse, siis saad kõigi käest kannaga vastu pead

— Jah, saad kannaga vastu pead. Hakkama saamise võimalus on väga noatera peal. Võid väga sügavale lihtsalt kukkuda."

Ilusat hommikut kõigile :)

Ärkasin 6 paiku veidra unenäo peale. Olime teel Soome, Helsingisse ning kambas oli 4 inimest. Üldse ei mäleta, kes olid nood kaks aga üks oli Sirliiz :). Minek pidi toimuma kiirlaevaga, mis osutus mingiks süsta ja kummipaadi vahepealseks asjanduseks. Kuna mul on veesõidukitega tõrjuv suhe, siis ma muidugi sinna peale minemast keeldusin. Vahepeal oli unenäos mingi muu tegevus ja zupsti jätkus kõik juba Soomes. Järelikult kuidagi ma sinna siis ikkagi sain...

Oli tavaline käik nagu ikka, lemmikpoed ja kehakinnitus jms. Esimeses poekeses avastasin, et kott on maha jäänud sh siis raha, kaardid jne. No tore tuur ikka küll, lisaks korises selleks ajaks mõnusalt kõht. Teised ostsid kuskilt laadalt omale kuumi värskeid pirukaid ja mina vesistasin suud ning mõtlesin, kas oleks viisakas raha laenata või ei. Huvitav, kas ma läksin eile tühja kõhuga magama või :D. Igatahes olid need nii isuäratavad, et selle näljatunde ja isu peale ma üles ka ärkasin.

Igasugused reisimised on mu unedes sageli kuum teema. Pikka aega oli transpordivahendiks rong, kuhu ma siis vastavalt unele kas napilt jõudsin, ei püüdnudki jõuda või maha jäin. Alati kohutavalt kiire ja palju pakke. Rong vahetus mingil perioodil trammiga. Sellega ma ikka sõitsin aga siis olid jamad peatustega. Nüüd viimase aja uned on olnud lennukitega ja reisikaaslasteks kolleegid. Ikka viimasel minutil kohvritega jooks, kadunud asjad, kadunud inimesed, napilt jõudmine. Novot, nüüd tundub, et kätte on jõudnud meresõidukite periood. Tore on see, et nüüd on siis ka sihtpunkt teada. Tavaliselt siukestes reisiunedes ma ei oska hommikul meenutada, kuhu oldi teel.

Mida iganes see siis ei tähendaks. Unematil on siinmail käed tööd täis, sellepärast ta vist Oravakese juurde ei jõuagi :D.

Iseenesest muidugi tore, et nüüd jälle uni tagasi on. Vahepealsed paar ööd magamatust mõjusid kuidagi jaburalt. Kuigi kõigest on võimalik "kasu" lõigata, unetu öö on suurepärane igasugusteks mõtisklusteks ja analüüsiks. Öösel töötab mõte kuidagi puhtamalt ja intensiivsemalt.

Päike!

Ega tänanegi päev kehv olnud. Kuna planeerisin omale vaba pika nädalavahetuse, siis naudin hetkel veel viimaseid vabu tunde. Puhkust tuleb ikka mönuga võtta :).

Päeval käisime Vardamooriga Tammsaare pargis kudumas. Päike küpsetas ja ilm oli suurepärane! Sain oma peenikesed sokid suisa kannani kootud ja aeg läks jutustades ruttu. Vardamoor oli mulle kingituseks toonud omatehtud seepi, nii mõnusalt lõhnab teine mul siin praegu :).
Mul vist isegi nägu pisut kipitab päikesest!

Peale kudutunnikest testisin Solarises Lido ära. Minu meelest täiesti arvestatav suure valikuga söögikoht on ja hinnad polnud ka röögatud, st leidus väga erinevat hinnaklassi.
Minu proovitud lillkapsavorm oli küll väga maitsev ja ports oli suur. Nüüd ma saan siis kolleegidele Riias öelda, et ma olen nii nende Lidos kui ka Tallinna omas käinud. Nad norisid mind, et nemad on isegi meie Nokia kontserdimajas käinud ja mina nende Lidos mitte.

Kuna ma polnud siiani Solarises ringi vaadanud, kui just Inimkehade näitus välja arvata, siis sai tehtud kiire tuur pikema peatusega Apollos. Raamatupoes on alati tore ja seal võiks ma veeta tunde, eriti kui on vaiksed nurgakesed tugitoolidega ja kiiret pole. Palju oli soodushinnaga raamatuid, sh leidsin omale Kivirähk`i näidendid, mis praegu maksab 85 krooni ilma kliendisoodustuseta.

Rohkem ma ette ei võtnud, väsimus võttis võimust ja uni tikkus silma. Kuigi korraks ahvatles kinosaal, neil on mingi kummaline remondipakkumine seal, filmid 45 ja 3D 55 eeku. Huvitav, kas hinna sisse käib ka remondimüra?
Aga kinokavadest puudus igasugune ettekujutus ja seal ma ka targemaks ei saanud. Tunkedes mehed tassisid ehitusmaterjale ja kuidagi kummaline oli :D. Iseenesest sellise hinnaga seda uut eesti filmi ju isegi vaadata oleks võinud ja päeval oli too ka kavas. A läks kuidas läks :).
Kodus on ka hää tukkuda!

Aga üldselt on üks naljakas keskus, ei saand ma tollest sotti selle ühe korraga. Ja miks neil seal elusuuruses kask on? Kas see kasvab seal või mis? Ohjah, kellegi lennukas idee ilmselt.

Kevadine Twist Collection ja muidujuttu

Ysolda oli oma blogis toonud esile mõned mudelid uuest TC veebiajakirjast ning mulle jäi silma see kudum. Väga armas ja lihtne. Mulle selline roniv lehestik väga meeldib. Midagi sarnast olen ise ka kunagi randmesoojendajatesse kudunud. Karvasel pinnal aga ei tule lehed nii konkreetselt esile.
Ilus ajakiri on.

Sellega seoses meenub mulle, et ikka on veel realiseerimata üks ümara passeosaga mustriline suvekampsik. Ideid on isegi mitu ja lõng samuti ootel aga kuna mul on hetkel teoreerilise kudumise periood, siis tulemust kahjuks ei ole :P.

Eile käisin oma lemmiklinnas Haapsalus. Päike sillerdas lahesopis, luiged unelesid täies ilus ning metsaalune oli sinililli, ülaseid ja jänesekapsaid täis! Ülased on seekord varased, tavaliselt korjas ema noorem vend ülaseid vanaemale emadepäevaks.

Pika sõidu tulemusena sain valmis ühe oma tüütutest sokkidest ja teise alustatud. Sokk iseenesest nagu sokk ikka aga lõng on minu jaoks liiga peen ja vardad veel peenemad :S. Ma ei tea, mis mu arus oli, et nii peenikest asja ette üldse võtsin. Lõngaks Austermann Step, isetriipuv sokikas Karnaluksist. Tsiteerides klassikuid: kunagi saan ma nood valmis nii kui nii (ma ei tea, kas peaks kirjutama kokku või lahku?). Nt suveks? :)

Kui kaableid on kodus liiga palju

Siis saab nendega teha nii :)
FBs jäi silma, et selline "kaabel" kingiti ka igale NATO kohtumisel osalejale.
Äge idee, peaks soovitama uude kontorisse sisustusideeks :D

Ott

Nõud ja värvid

Kaugele saab veel oma rohelise hulluses minna?!? Rääkimata nõudest, isegi võileib on roheline.
Tegemist ei ole ühe söögikorraga, täpsustuseks siis.

Hummuseleib, porgandipüreesupp, omlett kodustest munadest kapparite ja tilli-juustuga. Kõik toon-toonis, silm puhkab.

Kindad

Kuna kliima on meil kehva, tahaks vahel hommikul rooli taha istudes kinnast kätte. Kuigi ma avastasin "inventuuri" tehes, et kodus on olemas lausa 14 paari sõrmikuid ja et kevade peaks nendega nii "nibin-nabin" üle elama, oli siiski soov kududa veel ühed :P.

Seekord siis sõrmedeta, nn turumuti kindad.
Et edev oleks, panin pärlid ka peale

Lõng - koostis teadmata. Tiba nagu karvane oleks aga selline pehme ja peenike. Tädi jagas hiljuti oma varusid laiali ja see toon mulle väga sümpatiseeris.
Vardad - 3.0
Muster - suvaliselt ise jooksvalt kujundasin.
Pärlid Veimevakast.

Vaikus

Tegin täna koertega tunniajase tiiru alevi vahel. Vaatasime, kuidas kevadlill tärkab ja vesi taganeb. Vanaisa kunagisel krundil on vesi ikka trepini. Ma ei mäleta, et vanasti niiviisi seal uputanud oleks, ilmselt on äravoolukraavid aja jooksul täidetud ja veel pole kuhugi minna.
Leidsin esimesed sinililled!

Koerad on nii väsinud. Pugisid kõhud sööki täis ja ilmselt enne õhtut ma neist ei kuule. Aeg-ajalt kostab külje keeramisega kaasnevat ägisemist kuskilt teisest korteri otsast aga see on ka kõik.
Mõnus! Täna ma koon ja kokkan ja magan.

Spinati hummus

Täna jooksis blogirullist läbi see retsept ja mulle kohe meenus, et mul on ju sügavkülmas terve pakk spinatit, sügisel korjatud oma peenra pealt. Mõeldud-tehtud!

Prismast leidsin 400gr purgi itaalia päritolu valgeid ube.
Spinatit panin rohkem kui retseptis vast aga nii tunde järgi.
Sidruni unustasin osta, maitse tuli üsna hea aga sidrun annaks veel parema meki, nii et pisut soovitan panna.
Küüslauku panin 2 küünt, sest ma armastan küüslauku :).
Pipart, soola ja cayenni ka, õli panin vähem.
Mõõtühikutele vihje siin.

Olgu see siis välja öeldud - imehea tuli :)!!!

Hommik

Ja sama paik detsembris enne jõule

Aasta Ema tekk

IT foorumis on naistel jälle imekaunis tekk valmis saanud - Aasta Ema tekk 2010.
Link MariMarikese blogisse

Üks ütlemata äge ettevõtmine, mul on alati klomp kurgus kui see üle antakse.
Uhke asi ning loodetavasti kõik saajad oskavad seda vääriliselt hinnata.

Kevadiselt

Kolleeg postitab suvepilte Sloveeniast juba, meil kraad kõigub hommikuti 0 piires. Täna näiteks oli härmatis maas ja rähn põristas ikka veel nagu hull. Kuna ma jalutan ilma prillideta, siis on ümbritsev elu ja inimesed üks suur udu minu jaoks aga kõrv veel kuuleb õnneks. Kuskil kuuse otsas ta ilmselt on aga silm rohkem ei seleta.
Blacky hoolitseb reipalt selle eest, et mul oleks pidevalt tegevust ja et ükski kena hommik nägemata ei jääks. Kolmas hommik juba on äratus olnud 6, pane või kell õigeks. Õnneks täna lasti ikka linnupetet võtta, muidu mine veel välja lindude kätte riskima, eksole :P. Samas tõesti, hommikud on ilusad ja mida varem ma jaksan ärgata, seda pikema tuuri koerad saavad. Võibolla on nad ise ka sellest aru saanud? :)

Eile oli seltsimees provva uputanud elutoa, nii et veetsin õndsa aja koristades. Juhtub. See-eest sai elamine muidu ka korda. Praeguste ilmadega tuleb pea üle päeva liiva kokku pühkida ning märja lapiga ringi toimetada. Siis kannatab olla, ilma et talla all liiv pidevalt kriuksuks.
Eile sattusin koristamisega nii hoogu, et välja pääsesin nendega jalutama pikemalt alles hilisõhtul.
No vahepeal lugesin Islandi asju ka... nostalgia tuli peale.

Nii veider kui see ka pole, voodisse kukkusin vist juba poole 10st. Hull väsimus on kallal, äkki peaks puhkust võtma vahelduseks? Seni kuni saab... varsti tööalaselt möll ja siis enam nii pea ei saa... Ahvatlev idee.

PS. pildil on Blacky, kunagi ammu tehtud foto. Puhastasin eile telefoni ja leidsin. Uhke poos :)

Imelised pildid

Islandist oli FBsse pandud link imeliste piltidega. Nii veider kui see ka ei tundu, tahaks ma praegu Islandil olla. See on ikka nii võimas nähtus!
Küsisin oma tuttavalt Odinilt hiljuti, kuidas neil seal läheb kah. Vastuseks sain: "well, initially it was all the fresh lava you could eat - but now it's the wrath of Thor oozing all over Europe..."

Täpselt 12aastat tagasi olin ma ju seal. Odin viskas pidevalt nalja, et kui teil veab, siis saate värsket laavat. No ei vedanud, seega imetlegem siis vana.

Keldrist leidsin tolleaegsed Eestisse kirjutatud meilid. Läbiv teema on ilm ja see KUI külm ning tuuline see on. Lõbus lugemine.

Ma ei mäleta enam, kas ma olen sellest siin kirjutanud aga 1997/98 aastavahetusel valasime sõbrannadega küünlarasva (siis tina polnud veel nii massiliselt poes müügil nagu nüüd). Minul tuli kujund, mis meenutas kontuuridelt islandi saart. Paar kuud hiljem ma seal olingi.

Loomad on lahti

Kolasin eile kappides, et vahetada välja autos olev muusikavalik ning leidsin kunagi soetatud Compromise Blue plaadi Loomad on lahti. Tõeliselt mõnus ja hetkel sobiv musa, on sõnu ja biiti. Mulle sobib.

Siin üks kunagine arvustus ka lugemiseks

ja

bändi kodukas ja space

Poekoti idee

Vanast padjapüürist lilleline poekott. Link õpetusele
Ma jõudsin juba readeri kinni panna ning jäi täheldamata, kust mul see silma jäi. Õhtul kodus uurin uuesti :).

Igava lörts-salli taaskasutus

Kunagi topiti üsna sageli postkastidesse sellise firma nagu Yves Rocher´i katalooge. No vahel sai tellitud ka ja nad jagasid enamasti lisanänni - kotte, salle jne.

Tõenäoliselt on paljudel YR kundedel kaelas olnud siuke sall. Vähemalt nägin tol jagamise ajal noid linnapeal väga sageli.
Kuna mul juba mõnda aega on soov proovida teha lillekesi, siis tundus too materjal üsna sobilik.
Boonuseks veel see, et lilli sai lausa kontuuride järgi välja lõigata :). Nii väiksemaid kui suuri.

Susserdasin ja kõrvetasin pisut näppe köögis ja tulemus tuli selline. Täitsa kevadine, peab mainima. Sisse peitsin mõned nubinad kah.

Leib valmis :)

Tegin sel nädalavahetusel ise leiba, teist korda ja seekord oma juuretisega. Pisut on vaja veel katsetamist, kuid kokkuvõttes võib öelda, et täiesti söödav tuli.

Juuretise tegin FB Koduleiva küpsetajate grupist leitud retsepti alusel aga kogused olid mul poole väiksemad:

1l käesooja vett
200 g rukkijahu

Segasin läbi korralikult ja panin savikausiga köetava vannitoa põrandale ööseks seisma. Reede õhtul tegin, seisis laupäeva lõunani. Mullitas ja oli selline hapukas, silmale tundus, et õige :).
Siis võtsin pisut juuretist järgmiseks korraks ning ülejäänule lisasin soola-suhkrut ja rukkijahu.
Retseptis olid kogused sellised:

200 g suhkrut
900-1000 g rukkijahu
6 tl soola

Tegin kogused pooleks ja suhkruosa vähendasin veelgi. Tegelikult võiks veel vähem olla, sest mulle väga magus leib ei maitse. Voolisin pätsikese, tegin märgade kätega ilusaks ja märgid peale ning vormi sooja seisma, rätt peale. Mul päeval siin on kõige soojem koht aknalaud. Kui veab, lõõskab päike terve päeva või siis kütab radikas alt sooja. Seisis seal siis niiviisi õhtul kella 8ni.

Nüüd kuumutasin ahju 240C peale, tegin veelkord pätsi pealt märjaks ja panin ahju kõige madalamale. Hoidsin ca 30min ja siis keerasin kuumuse 180C peale ning veel tunnikese.
Ilus pruun leib tuli, kerkis kah kui muiste. Keerasin märja räti sisse ja panin kilekotti ööseks seisma. Kuna mul läks jahu pisut paljuks, silma järgi panin, siis kartsin, et muidu jääb liiga kõva.
Jahuks kasutasin seekord Rainbow sarja rukkijahu, lihtsalt jäi silma Prismas ja ma ei viitsinud kuskile esspetsiaalpoodi minna.

Vorm oli täitsa aus ja teenis kenasti. Hea oli välja kallutada, paras laius.

Mida ma teada sooviksin:

1. miks koorik lahti lõi?
2. palju te järgmiseks korraks tavaliselt juuretist jätate?

Ma teadsin seda!

Täna keldris sulaveekahjusid üle vaatamas käies jäin (loomulikult) lappama kaste konspektide jms mudruga. No on põnev kui harva näeb. Ja mis ma leidsin! Kunagise päeviku 80ndate lõpust ja 90ndate alguses. Ma olin suht kindel, et ma ei visanud seda ära kolides aga siiani polnud kätte sattunud. Nüüd loen ja itsitan, on ikka mured ja probleemid inimesel olnud. Tore on ka see, et mõned unistused täituvad :D:D:D

"Pühapäev, 16. august Nädal aega tagasi oli minu sünnipäev. Nonii, nüüd olen siis kuueteistkümne aastane (rasvaselt alla joonitud lause). Varsti saan passi, pildid on juba tehtud. Ei tahaks üldse nii vana olla!!!"
...
"Paljud nimetavad mind suureks unistajaks. Eks ma seda olegi. Õhtuti laman põrandal ja unistan oma rohelisest toast ja sellest, kuidas ma toimetan oma köögis nagu kuningas oma riigis" (... ja mis värvi on mu korteris valdav toon?! :D)
....
Olmeteemad on ka head, iseloomustavad toda aega kenasti:
26. august - Viisin vihmavarju parandusse ja lasin pildid valmis teha. Kätte saan alles 15. oktoobril. Jube lihtsalt, selleks ajaks on vihmad ammu läbi!"
...
Peale keskkooli lõpuaktust läksime vanalinna hobukaarikuga sõitma, maksis 5 rubla.
...
2. jaanuar 1992 Uuel aastal ei kehti enam vanad ümbrikud (need, kus oli peal potśta CCCR ja snovom godom, näide on juurde kleebitud :D).
...
21. jaanuar. Leib on talongiga, 1,5 nädalas. Majanduslik eriolukord. Savisaare valitsus astustagasi.
...
9. aprill 1992 Vanaema pabistab rahareformi pärast. Ise ootab iga päev "oma raha" aga kui jutud käima hakkasid, läks ähmi täis. Osa kupongidest on vist kohal, olevat politsei saatel toodud. Valitsusjuht arvas, et 2 kuu jooksul peaks reform toimuma.
...
22. aprill 1992 Eile tuiskas lund, väga külm oli. Laupäeval käisime sinililli korjamas, kleebin siia ühe lehe, mälestuseks (leht alles, kergelt hallitav)
...
10. mai 1992 Eelmisel nädalal loodi rahavahetuskomisjon ja kõigil tuleb käia seal oma nime kontrollimas. Mul pole veel sellist rahakottigi, kuhu need ilusad uued rahad panna. ....
3. juuni 1992 Kiri Indoneesiasse maksis 40 rubla, täielik kaos (mul oli kirjasõber Indoneesias, Julia).
...
14. juuli, esmaspäev 1992 Varsti möödub kuu sellest, mil kroon käibele tuli. Kursiks oli 1:10 ja vahetati 1500 rubla. Mulle jäi mälestuseks 25 ja 5 rublane, lisaks veel pool rahakassatäit kopikaid. Peale krooni tulekut läksid hinnad jälle veidi suuremaks ja endistest valuutapoodidest saab nüüd ka osta, kuid seal on kõik väga kallis.
...
28. jaanuar 1993. Jälle tuiskab lund juurde, vist saabus lõpuks see kauaoodatud külm ja suure lumega talv. Eile käisime veel pimedas suusatamas, tore oli ja suusk libises hästi. ...

Jätkuvad mõned postitused aastast 1993, mis on saksakeelsed. Hämmastav, aru ma enam eriti ei saa aga ju siis olin õppimiselainel :D.

Haa, ja egas ma üksi päevikut pidanud! Papaa oli samasugune grafomaan :P



Lisaks pidas ta lugemispäevikut (ja seda tegin ma ka :D) aga tal oli kordades ilusam käekiri kui minul.



Suure tõenäosusega on osad raamatud pärit samast raamatukogust, kuhu mina nüüd sammud sean. Tarvis Raamatuvaras tagastada, lõpetasin öösel kella 1 paiku :P.

Manni vanaema hapupiimakeeks

Mann kirjutas täna oma vanaema keeksist ja pani retsepti ka rippu. Mul oli vaja kohe järgi teha, nii lihtne tundus ja ained kodus olemas. Nagu ahv, eksole!

Jahu panin pooleks, st pool nisujahu ja pool mitmeviljajahu.
Rasva tundub praegu soojalt süües, et äkki on liiga palju aga võibolla lihtsalt kuum ja ei saa õiget mekki kätte.
Homme proovin edasi ;).

Muuhulgas sai uus keeksivorm ka ära proovitud, täitsa asjalik asi. Ostsin meelega tiba laiema variandi, et kui leivategemise hoog tagasi tuleb, siis on vorm omast käest võtta.
Savivormi ostuni pole ikka jõudnud, kuidagi ei satu sinna Sadamarketi kanti, kus neid ilusaid vorme müüakse, mis Jutupaunal blogis olid.

Hommikvõimlemine alga!

Kui kellelgi on veel võimlemishahrjutused tegemata, siis siin on teile taustamusa :P
Eile koduteel jäi raadiost kõrva ja no milline äratundmisrõõm! Lapsepõlv, ma ütlen :)
Kusjuures ma ei teadnudki selle tüübi nime. Net on imeline, sõnapaari abil võimalik tuvastada kõike!

Miko Mission - How Old Are You

Kevad

Vajab äramärkimist!

Õues on ca +10 kraadi sooja ja ma istun kontoris pikemat aega lahtise akna all.
Kroonika mõttes olgu kirjas.

Poola suursaadik Jerzy Bahr saates Pozner

Hea video, link pärineb FBst.

Arkaadia

Eile käisin vaatamas Lavakunstikateedri 24. lennu Arkaadiat Vene Teatris. Mulle väga meeldis, kuigi eelhäälestus oli pisut skeptiline. Raske etendus ja noored/toored nagu nad koolist välja lennates tavaliselt on.

Hiljem kirjutan ehk pikemalt aga kel soovi selle kursusega tutvust teha, siis soovitan kindlasti minna. Mais peaksid nad uuesti Tallinnasse tulema.

Kursusest saab aimu siit.

Sünnipäevakuts!

Suskal ehk passinimega Hocline´s Kelly Suzannal on täna sünnipäev, kuts saab juba 6aastaseks!

Pildil poseerib uue mänguasjaga, milleks seekord on part. Hoolimata oma soliidsest vanusest prääksutab ta sellega siin mu külje all nagu oleks alles kutsikas.

Parempoolsel pildil on seltsimees loom 1-kuune ja alumine pilt on tehtud päeval, mil ma ta koju tõin.
Üks igavene energiapomm ja läbinist positiivse olemisega elukas. Naiivne pisut ja lepilik.

Läbi aegade on ikka ja aina küsitud, et miks kaks koera ja miks kaks. No mina ei tea aga miks ka mitte?!

Mis mulle väga meeldib on see, et tal on sülekoera ja kaisukaru geen. Blacky on pisut teistsuguse loomuga ning kui neid ei oleks kaks, siis ei teakski, et ka ühe tõu piires võivad nad ikka nii erinevad olla. Samas moodustavad need mõmmikud koos lõbusa paari.


Nii et pikka iga ja tervist, mis muud. Sellises eas sobib vist juba tervist soovida :).

Kakukesed

Hiljuti silmasin Manni blogis üht lihtsat retsepti ja kuna eile oli kiiresti tarvis midagi külla minemiseks kaasa haarata, katsetasin. Hia oli :P

Soola ja suhkrut panin kumbagi Manni vihje peale 1 tl ning see oli päris ok, võibolla isegi oleks võinud olla 1,5tl.
Samas võiga käras süüa küll ja otsa sai kausitäis väga ruttu.

Mantel

Vaatasin just siinset blogi, et viimati sai valmis töid näidatud veebruaris ja seegi oli selline ühe-tunni-projekt. Vahepeal hüüdsin appi lõngateemas aga lahenenud pole too probleem ikkagi veel. Krentu küll aitas, kuid toon on pisut teistsugune ja kudumisisu läks üle. Panin "ootele", kuigi kududa on vaid ju passe osa..

Aga! Ega ma päris käed rüpes pole ka just istunud. Kui keegi veel mäletab, siis kunagi ma küsisin KKs, kuidas vahetada mantli kraed. Juba siis oli mul idee midagi ühe vana, kuid väga mõnusa mantliga ette võtta. Tasapisi olen siis talvest saadik nokitsenud... Krae on ikka veel peal ja head ideed pole ses küsimuses ette sattunud ega pähe tulnud.

Kuid see-eest on hulgaliselt tikitud, vooder lahti harutatud, uus voodririie ostetud ja lõiked võetud. Uus vooder kokku traageldatud ja ootab masina kapist väljavõtmist ja koos kevadega on lootust, et ka minu palitu peal lillekesed õitsele puhkevad. Varred ja lehed on juba väljas :)
Panen ühe piilupildi ka, muidu igav jutt.

Minu käsitööd

Tavaliselt ma seda ajakirja ei osta või noh, olgem täpsed, ma üldse ostan viimasel ajal harva ajakirju. Aga vot see uus erinumber - Mänguasjad - oli lihtsalt nii armas, et ma ei saanud toda poodi ju jätta :P.

Nüüd ma siis lürbin lusikaga potsikust kondenspiima nagu Puhh ja imetlen ajakirja. Muide, ajakirjas on ka Puhh ja Nodzu :D

Tegin paar kiiret udupilti ka, tuba pime ja välk kajab kut lahvatus klantspaberil. A mingit aimu ehk saab, no ilus ajakiri on noh ja vaja ju eputada.

Kingitus!!!

Mareti blogist leidsin mingil hetkel toreda mängu.

Reeglid:
3 esimest, kes avaldavad siin blogis soovi, saavad minult aasta jooksul kingituse. Vastutasuks peab ta ise samasuguse asja korraldama oma blogis.

Annu oli juba esimene, ootan veel kahte huvilist :)
Tähelepanu, valmisolla, läks!

TUJU

Vanamutikese tujud on enamasti pigem sellised pisut koomilised kui ärritavad. Aga vahel keeratakse vint üle ka, õnneks vaid vahel.

Õhtuti on koertel ööeelne lühike tuur, kuhu tavaliselt tulevad mõlemad meelsasti. Vahel peab Suskat meelitama kui käik liiga hiliseks jääb ja ta juba unine on. Täna aga olge lahked, seltsimees Lilleke läheks iga ilmaga ja kohe. Jooksuka teine nädal on ja hormoon möllab.
Aga vot kes kaasa ei tule, on mutikene. Laiutab magamistoas voodi all ja ägiseb, põis vaata et paistab juba magamistoast välja aga vot liigutada ei viitsi. Kui voodi alla vaatama lähed, liputab saba : kolks-kolks vastu põrandat aga õue? No ei.
No naaksusin oma 10 minutit esikus ja lõpuks vihastasin.
Käisime Suskaga kahekesi ära ja asi ants.

Koorisin seejärel end riidest lahti, sain just oma kerekese sohva peale sirgu veetud ja läpaka sülle tiritud kui magamistoa ukseavasse ilmus Tema Kõrgeausus ise. Pahur. Vaja pissile minna. Ilme etteheitev ja torssis.

Nonii, uuesti püsti, riidesse, rihmad külge. Muidugi tuli Suska ka kaasa ja arvate, et me siis kohe läksime jah? Oo ei, Maadamil oli tarvis juua. Et ikka õuekäik oleks asja eest. Ja no ega joomisega siis kiiret ka pole, eksole. Tasakesi, rahulikus tempos, põhjalikult. Kui tema juba oma kere pidulikult magamistoast välja ajas, siis kannatage seltsimehed. Äkki vaataks veel korraks ka söögikaussi? Ah ei, joomine on ikka üle kõige...
Lõpuks mu kannatus katkes ning ma karjatasin üle korteri : BLACKY!!!
Tuli :). Kergel sörgil isegi :P

Raamatuvihje

Kaja blogist sain vihje, et Hosseini uus raamat eesti keeles olemas. Otsisin ja leidsin, ostnud veel pole. Koju on kogunenud viimasel ajal üks jagu raamatuid, osadega olen lugemise soonel aga osad seisavad. Videviku-sarja "kütsin" läbi, noh, loetav aga rohkem ei viitsiks :). Vähemalt tunnen ma tolle Edwardi sünge molu Prismas padja pealt ära, eksole ja olen noorte lugemisteemadega kursis :P.

Praegu mõnulen Raamatuvarga kallal, mõnulen sellepärast, et seda ei saa kiiresti lugeda ega ka palju korraga. Tõsine teema ja karm aeg aga raamat on hea. Vanaema mul oleks keeldunud seda perioodi lugemast vist, mul tegelt ka kerge tõrge tema juttude tõttu aga samas, inimesed elasid ka siis ja olid lapsed. Nii et tuleb olla tõrkest üle.
Järge ootab india teema ehk Valge tiiger ning siis peaks Underiga jätkama. Või vastupidises järjekorras, kuna Under on raamatukogu oma ju.

India teema hakkas mind huvitama Lii Undi Varanasi päevaraamatuid lugedes ja noh, eks mingi kogemus ole omal kah :). Eelmisel nädalal jäin just jutustama ühe hinduga, kel tavapäratult veider nimi, harjumatult euroopalik ühesõnaga. Selgus, et noorsandil on juured Portugalis, sellest siis perekonnanimi ja eesnime olid soovitanud väärikad vanatädid, kel briti kodakondsus. Üts, et selle nimega on Indias pidev jama (täiesti lihtne nimi on tegelikult), sest hääldatakse valesti. Kultuuriküsimus, mis muud. Ma hullun sageli nende nimesid kirjutades, kopi-paste on kindlaim viis ja siis ka peab olema ettevaatlik, sest sama ees-ja perekonnanime kuju võib olla palju ja peab vaatama, mis on kahe nime vahel lisaks.

Kutt ise osutus katoliiklaseks ning soovis ristiinimese kombel häid pühi nagu ka tuttav britt, kes kirjutas enne pühi oma meilis : Happy suur reede!

Shotikatel uus sõbranna

Tütarlaps naabermajast on tõeline tegija. Eilsel jalutuskäigul trehvasime jälle ning seekord juhatas tema mind ühe võõra koera poolt jäetud lasuhunnikuni :D. Soovitas ära koristada, et muidu Kaisa astub sisse! No koristasime, mis siis ikka.

Seejärel soovis tütarlaps koertega jalutada. Palusin tal siis võtta Suska rihmast kinni, ise hoidsin ülevalt poolt. Kõndisime nagu killavoor mööda tupiktänavat. Suska oli muidugi sillas lapsest, vahtis kogu aeg alt üles ja kõndis lapse tempos kaasa. Kui vahepeal takistus tuli lõhna näol, otsustas laps teda käega tagant lükata, ise ergutades looma, et mine-mine! Sellest oleks hea kaadri saanud.

Nimed on juba selged ja ta on nendega päris julge. Õnneks mitte pahatahtlik, teeb pai ja kilkab niisama. Koerad on ka kenasti käitunud. B tahaks vahel hüpata, kuid hoiab kramplikult meeles, et ei tohi. Seetõttu näeb ta vahel välja nagu pooltühi põrkepall, tagumik on maas aga esikäpad tõusevad ja langevad. Suska on rahulikum, talle piisab jäägitust tähelepanust ja elu on lill. Saaks lõputult istuda ja lapsele otsa vaadata, paid on boonuseks :).

Kingi raamatukogule raamat!

Minu meelest hästi armas üleskutse! Soovitan ka kooskõlastada valik, et ei saaks topelt :). Abiks ehk rahvaraamatukogude elektronkataloog veebis või siis kõne raamatukogusse :)
Loe täpsemalt siit (ERÜ)

Leidsin Lugemisaasta veebist
või kui täpne olla, siis lugesin raamatukogu seinalt ja nüüd läksin netti otsima ;)

Teatrisse!

Kuna mul on käimas isiklik teatrikevad, siis panen siia lingi ETVs näidatud etendustest. Lingiti ja arvestades mu olematut mälu, tuleb see kindlasse kohta salvestada. Blogi on kindel :P

OP!´is täna Võigemasti uuest etendusest linnakas ja palju muud. OP! arhiiv on kättesaadav siit.

5. aastaaeg

Kuna käsitöörindel on mõõnaperiood, siis tuleb kirjutada muudel teemadel. Näiteks sulaveest ja kevadest.

Eile käisin vaatamas Tuhala nõiakaevu ning lähenesin objektile Vaida suunast ning teeolud olid pehmelt öeldes kõhedad. Kohati oli veetase triiki maanteega ja ma mõtlesin, et kui peaks veel hullemaks minema, siis ümber keerata ma ka ei julge, sest kohe teepervel oli ju vesi.
Aga kohale ma sain ja kaevu vaatasin ära kah. Põnev oli, kuigi mingil kummalisest meeltesegadushoost ajendatuna läksin pestud poolniiskete juustega ja unustasin mütsi maha. Lisaks oli niiske ja jahe ilm, pikalt jala tarvis kõndida ning meeletud rahvamassid. Elamus polnud seega suurem asi.
Inimesi oli ikka igasuguseid, kontsakingades ja miniseelikutes isegi :D. Arvestades maastikku oli selline riietus väga out! Mul hakkas üsna külm lõpuks ning pikka pidu polnud, kõmpisin tagasi autosse. Ajastus oli väga vale, oleks tulnud minna varahommikul. Siis oleks elamus olnud.

Kuna suund oli linna, siis mõtlesin, et olen kaval ja tulen otse Kangru peale välja. No tore oli, kruusatee liivase pinnasega ja auguline pealekauba. Lastele kaasa valmistatud kohupiimatort sai nii kloppida, et osad sõstrad olid pärast pealt maha põrunud :D. Lisaks on see liiv nüüd kõik mul auto küljes kinni ja ootab pesupäeva. Taustaks loeti Kuku raadios Lii Undi reisikirja Indiast, kuna mul see loetud ja väga meeldis, kuulasin huviga tema mõttemõlgutusi üle 30ste põhimõtetest ja eelistest-puudustest :P. Jutt sobis jaburasse maastikku nagu või pudrumulku.

Maastik oli sünge, algul kulgedes metsade vahel, siis pikalt tühermaad ja siis tuli täiesti arvestatav keskus. Kiili :). Muidugi ma tean, et Kiili seal kandis on aga ma polnud sinna mitte kunagi elus sattunud. Täitsa kobe paik, mitu kaubakeskust, isegi vist spordihoone ja Maxima, kust leidsin armsaid lihavõttekomme. Nii et tunne oma Eestimaad :).

Linna jõudsin pea-ja kaelavaluga muidugi nagu viimane pooletoobine, kes ei oska end ilmakohaselt riidesse panna. Valu kulmineerus õhtuks seljakanguseks ning päädis jällegi ühe valuvaigisti ning kahe suure sooja salliga ümber kere. Kevad viis mõistuse vist.

Lapsed tulid rongiga vanaisa juurest, trehvasime Pelgulinnas ja sõime pashat-kooki-pomelot ja kommi :). Tõeline magusalaks ja lõbus õhtu panid pühadele toreda punkti.

Sain kingituse, lapse tehtud :)

Käisin täna ristilapse perel külas ning
ristilapse õde kinkis mulle omatehtud pingviini.
Mulle õudselt meeldib!

Lapsed on ikka nii andekad.

Traditsioonid ennekõike!

Värvisin külla kaasavõtmiseks traditsioonilisel viisil kah mune. Omakasvatatud sibulate koored ja ühe kohaliku külamuti munad.
Ilusad on ikka nood sibulakooremunad, "töötab" isegi pruuni koore puhul.

Värvivedelik tuli ju ka kasulikult ära kasutada. Oli üks pisike villase lõnga viht, panin koos munadega keema. Kui juba, siis juba! Lisame ellu värve :)! Lõppu läks törts äädikat.

Kooki tegin ka, egas külla ilma minda :).

Häid jätkuvaid!

KK

Lõngahooliku kevad.

Leidsin sahtlipõhjast sinna eelmiste pühade ajal ostetud värvitabletid. Olin siis lõngavärvimise hoos ning varusin, kuid sinna nood jäid. Nüüd meenus ning leidsid otstarbekohaselt kasutust.
Nii et kui keegi tahab testida noid "munavärve", mida poed praegu täis on, lõngade peal, siis praegu on viimane aeg :).

Lõngaks Novita poest leitud jämedapoolsem baby alpaka-akrüüli-nailoni segu. Saab ehk sokitriibuks ära kasutada.

Tegin nii nagu pakil juhendis kirjas. Võtsin 4 purki, panin igasse 2 spl äädikat ja keeva vett ning ühe värvitableti. Purgid tõstsin suurde kaussi. Lahustasin värvi ja pisut jahutasin.
Siis jagasin märjaks tehtud lõngavihi neljaks ning pistsin igasse purki ühe otsa. Lasin niiviisi seista pisut ja siis lisasin veel kuuma vett ja äädikat juurde. Purke seekord eraldi ei kuumutanud, jätsin niiviisi hommikuni seisma ja hommikul loputasin lõnga välja. Värv oli ise "üles roninud", jättes imepisikesed valged üleminekud.
Mõnusad kevadised toonid on! Kuskile sokitriibuks hea ära kasutada :).

Pasha

Minu elu teine pasha. Esimene kord oli kunagi lapsepõlves ja nüüd lõpuks teine kord.

Retsepti leidsin Manni juurest aga mugandasin. Lisasin ananassi ja eemaldasin muna, kuna kuumutamata muna ei tahaks süüa.

Hia oli, äkki tuleb kolmas ka.

Kas maakera on ümmargune?

Mäletate?

Sokijänes

Proovisin täna teha seda jänkut lapsesokkidest.
Käisin esspetsiaalselt Prismast valgeid
kõige pisemaid sokke otsimas, sain aga hoopis helesinised.

Selline too siis tuli.
Õpetus on siin aga leidsin idee algselt hoopis siit.

Lisaks tegin elus teist korda pashat ning värvisin eelmisel aastal koju varutud tablettidega kiirelt paar muna. Olgu seekord värvilised pühad :).


Häid saabuvaid kevadpühi kõigile!

Kaka ja kevad

Täna kohtusid shotikad maja taga ühe asjaliku tütarlapsega, nii umbes vanuses 3-4. Hello Kitty müts oli peas ja tuli otsejoones suhtlema. Lõpuks sai Suska mitu head paid ning Blacky mängida. Mingil hetkel aga otsustas Suska otse meie juures muidugi kakale hakata. Ta eriti ei vali, kuhu ja millal.
Tüdruk hüüab: "koer kakas!"
Mina siis, et no koristame ära. Võtan taskust kilekoti ja korjan kokku.
Tema : "miks koristama peab?"
Mina : "no muidu äkki keegi astub sisse"
Tema : "Jah, Kaisa tuleb ja astub sisse"
Mina : "kes on Kaisa, kas sina?"
Tema : "Üks tüdruk on"

Nüüd ma siis mõtisklen, et kas ta mõnele mittekoristajale ka märkuse teeb :P.
See on see sama tüdruk, kes karjatas mõni päev tagasi kui ma Blackyga jalutasin, et "emme! kus üks koer on! Tädil on alati KAKS koera!" Nii et rutiin ennekõike! Ei ole siin midagi, et hiilid ühe loomaga jalutama. Kontroll on peal.

Aga teemast kuumast.
Lume alt sulab välja ikka räigeid asju. Paar päeva tagasi toppisin kodus taskud kotte täis ja julmalt koristasin ära kõik, mis silma hakkas. No kaua võib, ma ei saa ise ka varsti enam koertega normaalselt kõndida, ilma et ei manööverdaks nendega läsude vahel.
Jälk oli küll aga vähemalt kõnniteelt sai mingi osa koristatud.

Lgistikauudis :D

Seoses halbade teeoludega on postiettevõte otsustanud soetada kirjakandjatele propellerid, mis võimaldavad saadetised kohale toimetada õhuteid pidi, teatab Eesti Post.

Link.

Posti- ja logistikaettevõte palub eramajade omanikel oma postkastid paigaldada katustele, korrusmaja elanikel rõdudele.

„Paljud teed on pärast lume sulamist muutunud raskesti läbitavateks ning Eesti Post otsib töökindlamaid lahendusi posti vedamiseks. Postkastide uued asukohad on vajalikud selleks, et kirjakandja saaks maandumata kõik saadetised kiiresti kohale toimetada. Antud lahendusega säästame ka keskkonda, kuna propeller toodab lisaks elektrit varem soetatud pealampidele,“ kommenteeris postkastide ümberpaigutamise vajadust Eesti Post.

Propellerite kasutamise osas konsulteeris posti- ja logistikaettevõte härra Karlssoniga Rootsist, kes on selle valdkonna suurim asjatundja. Teeolude paranedes palub ettevõte postkastid tõsta endistele kohtadele.