Kevadiselt

Kolleeg postitab suvepilte Sloveeniast juba, meil kraad kõigub hommikuti 0 piires. Täna näiteks oli härmatis maas ja rähn põristas ikka veel nagu hull. Kuna ma jalutan ilma prillideta, siis on ümbritsev elu ja inimesed üks suur udu minu jaoks aga kõrv veel kuuleb õnneks. Kuskil kuuse otsas ta ilmselt on aga silm rohkem ei seleta.
Blacky hoolitseb reipalt selle eest, et mul oleks pidevalt tegevust ja et ükski kena hommik nägemata ei jääks. Kolmas hommik juba on äratus olnud 6, pane või kell õigeks. Õnneks täna lasti ikka linnupetet võtta, muidu mine veel välja lindude kätte riskima, eksole :P. Samas tõesti, hommikud on ilusad ja mida varem ma jaksan ärgata, seda pikema tuuri koerad saavad. Võibolla on nad ise ka sellest aru saanud? :)

Eile oli seltsimees provva uputanud elutoa, nii et veetsin õndsa aja koristades. Juhtub. See-eest sai elamine muidu ka korda. Praeguste ilmadega tuleb pea üle päeva liiva kokku pühkida ning märja lapiga ringi toimetada. Siis kannatab olla, ilma et talla all liiv pidevalt kriuksuks.
Eile sattusin koristamisega nii hoogu, et välja pääsesin nendega jalutama pikemalt alles hilisõhtul.
No vahepeal lugesin Islandi asju ka... nostalgia tuli peale.

Nii veider kui see ka pole, voodisse kukkusin vist juba poole 10st. Hull väsimus on kallal, äkki peaks puhkust võtma vahelduseks? Seni kuni saab... varsti tööalaselt möll ja siis enam nii pea ei saa... Ahvatlev idee.

PS. pildil on Blacky, kunagi ammu tehtud foto. Puhastasin eile telefoni ja leidsin. Uhke poos :)