TUJU

Vanamutikese tujud on enamasti pigem sellised pisut koomilised kui ärritavad. Aga vahel keeratakse vint üle ka, õnneks vaid vahel.

Õhtuti on koertel ööeelne lühike tuur, kuhu tavaliselt tulevad mõlemad meelsasti. Vahel peab Suskat meelitama kui käik liiga hiliseks jääb ja ta juba unine on. Täna aga olge lahked, seltsimees Lilleke läheks iga ilmaga ja kohe. Jooksuka teine nädal on ja hormoon möllab.
Aga vot kes kaasa ei tule, on mutikene. Laiutab magamistoas voodi all ja ägiseb, põis vaata et paistab juba magamistoast välja aga vot liigutada ei viitsi. Kui voodi alla vaatama lähed, liputab saba : kolks-kolks vastu põrandat aga õue? No ei.
No naaksusin oma 10 minutit esikus ja lõpuks vihastasin.
Käisime Suskaga kahekesi ära ja asi ants.

Koorisin seejärel end riidest lahti, sain just oma kerekese sohva peale sirgu veetud ja läpaka sülle tiritud kui magamistoa ukseavasse ilmus Tema Kõrgeausus ise. Pahur. Vaja pissile minna. Ilme etteheitev ja torssis.

Nonii, uuesti püsti, riidesse, rihmad külge. Muidugi tuli Suska ka kaasa ja arvate, et me siis kohe läksime jah? Oo ei, Maadamil oli tarvis juua. Et ikka õuekäik oleks asja eest. Ja no ega joomisega siis kiiret ka pole, eksole. Tasakesi, rahulikus tempos, põhjalikult. Kui tema juba oma kere pidulikult magamistoast välja ajas, siis kannatage seltsimehed. Äkki vaataks veel korraks ka söögikaussi? Ah ei, joomine on ikka üle kõige...
Lõpuks mu kannatus katkes ning ma karjatasin üle korteri : BLACKY!!!
Tuli :). Kergel sörgil isegi :P