Tegin sel nädalavahetusel ise leiba, teist korda ja seekord oma juuretisega. Pisut on vaja veel katsetamist, kuid kokkuvõttes võib öelda, et täiesti söödav tuli.Juuretise tegin FB Koduleiva küpsetajate grupist leitud retsepti alusel aga kogused olid mul poole väiksemad:
1l käesooja vett
200 g rukkijahu
Segasin läbi korralikult ja panin savikausiga köetava vannitoa põrandale ööseks seisma. Reede õhtul tegin, seisis laupäeva lõunani. Mullitas ja oli selline hapukas, silmale tundus, et õige :).
Siis võtsin pisut juuretist järgmiseks korraks ning ülejäänule lisasin soola-suhkrut ja rukkijahu.Retseptis olid kogused sellised:
200 g suhkrut
900-1000 g rukkijahu
6 tl soola
Tegin kogused pooleks ja suhkruosa vähendasin veelgi. Tegelikult võiks veel vähem olla, sest mulle väga magus leib ei maitse. Voolisin pätsikese, tegin märgade kätega ilusaks ja märgid peale ning vormi sooja seisma, rätt peale. Mul päeval siin on kõige soojem koht aknalaud. Kui veab, lõõskab päike terve päeva või siis kütab radikas alt sooja. Seisis seal siis niiviisi õhtul kella 8ni.
Nüüd kuumutasin ahju 240C peale, tegin veelkord pätsi pealt märjaks ja panin ahju kõige madalamale. Hoidsin ca 30min ja siis keerasin kuumuse 180C peale ning veel tunnikese.
Ilus pruun leib tuli, kerkis kah kui muiste. Keerasin märja räti sisse ja panin kilekotti ööseks seisma. Kuna mul läks jahu pisut paljuks, silma järgi panin, siis kartsin, et muidu jääb liiga kõva.
Jahuks kasutasin seekord Rainbow sarja rukkijahu, lihtsalt jäi silma Prismas ja ma ei viitsinud kuskile esspetsiaalpoodi minna.
Vorm oli täitsa aus ja teenis kenasti. Hea oli välja kallutada, paras laius.
Mida ma teada sooviksin:
1. miks koorik lahti lõi?
2. palju te järgmiseks korraks tavaliselt juuretist jätate?
Kooriku kohta ei oska midagi tarka kosta, ilmselt kerkis nii, et õhk vahel:)
VastaKustutaJuuretis jätan puulusikatäie (mul on see taignajuuretise variant, mitte vedel)
See oli siis ilmselt seotud sõtkumisega, kuna ma eriti pikalt ei mässanud.
VastaKustutaMa loen praegu netist ka, et kõigil kas purgipõhjas või lusikatäied jne. Samas kui ma praegust leiba tegin, siis see nn juuretise osa oli mul ikka suur. Kui ma nüüd uuesti peaksin tegema, kas sellest siis ikka jagub või :D. Mul on see protsess segane, mis käib leiva nr 2 kohta, mis tehtud olemasoleva juuretisepoja baasil.
Mina pakuks kooriku kohta, et kerkis üle. Kui liiga kauaks kerkima jätta, siis "kukub" tainas uuesti alla ja nii võibki koorik lahti lüüa. Meil on vähemalt asi selles olnud. Meil on muidugi väga hea juuretis ning leiba vormis üle 3 tunni najalt kergitada ei saa, sest siis "kukub" kindlalt kokku.
VastaKustutaJuuretist paneme meiegi taignast nii puulusikatäie või natuke rohkemgi kõrvale. Selleks ajaks kui leib valmis, on 0,7l purk vahel pea 3/4 osas juuretist täis :)
Mina arvan,e t leib hakkas sul "naerma" kuna oli liiga vähe eelkerkinud. Mina panen leva vormi kerkima õhtul ja hommikul küpsetan. Tee leivale augud (sügavad kohe) sisse kui kerkima paned. Kui augud täis kerkinud siis on küpsetamiseks valmis.Minimaalne kerkimis aeg (oleneb leiva pätsi suurusest ka muidugi) on 3-4 tundi.
VastaKustutaNisujahu soovitan ka taignale lisada (natuke), kuna siis on taigen "kergem" ja kerkib paremini.
Tahad ma saadan sulle oma retsepti?
- Monika (savitaks)
Ma ise arvan, et mul läks taigen liiga tihkeks ehk siis jahu sai palju. Vormis kerkis terve päeva, panin aknale vast 11-12 vahel ja ahju läks alles 20-21 vahel. Vormis nt too eriti ei tõusnud. Mul meenus alles pärast too jutt paksust hapukoorelaadsest massist. Mul oli ikka konkreetselt tihke taignapall, mis segamiskausi küljest lahti lõi.
VastaKustutaTeine mõte, et äkki oli ikka jahe, mul pole siin eriti soe ja eile oli pilves-tuuline. Oleks äkki pidanud vormi jätma ka pigem vannituppa soojemasse kui radika lähedusse aknale. Eks ma testin veel.
Nisujahu ma ei taha panna, poeleivad on enamik nisujahuga pooleks ja ma just tahaks sellist, mis poleks nisuga.
Eks ma katsetan teinekord veel. Maitse on väga hea ning koorik pole ju suur õnnetus :).
Maitse iseenesest meenutab seda nagu siinkandis leivavabrikus vanasti tehti. Mäletan, et kui ma linna läksin ja seal perenaine ostis otse Leiburi putkast sooja Viljaveskit, siis mul käis söök suus ringi :D. Mõtlesin, et kuidas nad suudavad nii jäledat asja leiva pähe süüa :D. Magus ja hele!
Koorik lahti... ahi liiga kuum või liiga kuumas liiga kaua? (kui 240C ja ahi väge ei valeta, siis on see variant vähetõenäoline, aga katsu järgmine käega üle, et liiga palju ei oleks, me hoiame maximumi peal 15 minutit).
VastaKustutaSeismiseks märgrätt ja kilekott... äkki sealt liiga palju niiskust sisse. Oleks pidanud ventilatsiooni ava ka tegema :p
Kui meil õhtul leivategu, siis me kastame ahjust tulnud leiva pintsliga märjaks ja linase räti alla jahtuma... kasvõi hommikuni. siis alles kilesse, et ära ei kuivaks.
Heh :) Ma arvan, et neid retsepte, õpetusi ja kogemusi on ilmselt täpselt nii palju kui on küpsetajaid. Me ei saaks oma leiba kuidagi üleöö kergitada. Kui vormi 2/3-3/4 osas taignaga täidame, siis paari-kolme tunni pärast on vorm täis kerkinud ja igasugu märgid-augud samuti kadunud. Nisujahu pole me kunagi lisanud, sest siis pole mu meelest tegu enam rukkileivaga. Pealegi, need nisujahuga eksemplarid, mida maitsa olen saanud saanud, on meie pere maitse jaoks liiga muredad ja käestpudenevad olnud. Kuigi see võib muidugi vabalt tegijas kinni olla.
VastaKustutaKooriku lõi lahti juba ahjus, äkki tõesti liiga kuum. Ma need kraadid netist leidsin, ise oleks tiba vähem ja stabiilselt hoidnud.
VastaKustutaJälle hea märkus meelde jätmiseks.
Kusjuures kui ma praegu mõtlen, siis ma ei mäleta, kunas ma avastasin kooriku. Et kas selle kuuma 30min lõpuks või hiljem. Pigem kuumal perioodil, sest siis ma käisin vaatamas. Pärast lasin olla rahus ja ust ei avanud.
Ma pakun ka oma versiooni ... tainas liiga "kõva" nagu arvasid. Mul on esimestega nii juhtunud just. Vormis tehes võib tainas suhteleiselt pehme olla.
VastaKustutaErinevalt Errust lisan mina just nisujahu, et jääks õhulisem kerkides, mitte mure (kuiv)ja liiga hapu. Muredaks teeb äkki täistera jah ?
Juuretist ühe suurema leiva jaoks jätan ca 3-4 spl. Seisab purgis küll kane all aga lahtise kaane. Kui kaas kinni keerata ja juuretis "aus", siis paneb purgist plehku :D
Tegelikult...ajasid sa jälle leivaisu peale, mida pole paar kuud vahepeal olnud :P
Mina lugesin leivategemise raamatust, et üle 180 ei anta üldse leivale. Meil puuahjus on 180 ja langeb siis ühtlaselt u 150 peale. Üle tunni leib ahjus ei ole. Edasi nö küpseb peale pealt veega kastmist vana titeteki all.
VastaKustutaNovot, usalda ikka kainet mõistust mitte netti :). Ma oleks iseenese tarkusest hoidnud ahju ca 200 peal aga mõtlesin siis, et kogemustega inimesi peaks äkki usaldama ja võtsin siis selle meelepärase juhise juures olnud 240C 30 minutiks.
VastaKustutaEks ma kunagi katsetan jälle, nii pea ei viitsi. See leivategu eeldab pisut paiksemat eluviisi kui mul nädalavahetustel on :P
240 peal 30 minutit on minu kogemusel ka liiast (A)
VastaKustutaMina hoian selle peal ca 15-20 min, nii et pealt piisava jume kätte saab. Siis panen peale fooliumi ja ülejäänud aja tiksub ahi juba 180-200 kraadi juures. Aega ei oska ma öeldagi - ma tsekkan miski tunni aja pärast ja hiljem natukese aja takka lihtsalt leiba ennast - keraamilisest vormist on hea puust võinoaga seda lahti tõmmata ja külje jume järgi otsustada ;)
Mis nisujahusse puutub, siis seda soovitatakse lisada jah kerkimise soodustamiseks, kasvõi paar peotäit.
Ahjaa, ja mina olen selline laiskelajas, et mina ei raatsi leival ka niisama kerkida lasta ;) Mulle meeldib nii asju sättida, et hommikul enne tööleminekut panen taigna hapnema, õhtul koju tulles segan taigna valmis ja panen ahju ca 75 kraadi juurde kerkima. Nii saab õhtu jooksul leib kergitatud ja küpsetatud kah. Ja järgmisel hommikul värske leib olemas nii muuseas...
VastaKustutaPikemad kergitamised ja sättimised ei sobiks lihtsalt elurütmiga, tuleb välja ;) Nii et tuleb survestada oma rütmiga klappima :D
Nüüd tuleks täpsustada, mis kell sa koju jõuad ja magama lähed :D
VastaKustutaTööpäeval ma kohe kindlasti ei küpseta, see on aamen.
:D
VastaKustutaNo kodust lahkun poole 8 ajal, selleks ajaks saab leivatainas hapnema (nagu pesu masinasse). Õhtul siis püüan varasem olla kojusaabumisega - 18 paiku jõudes on tainas enam kui kindlasti ka 19ks vormides ja paari tunni pärast ahjus. Keskööni ainiti seepärast küll kummitama ei pea, kui tragilt tegutseda :) See mul muidugi alati ei õnnestu, aga ma olen suht ööloom niikuinii...
Foolim.. muidugi. Ehk siis liiga kaua kuumas asjus. Meil 15' 250 kraadiga. Siis foolium peale ja kraadid 25 kaupa alla iga 15' tagant. Kuni tund täis. Ja veega kauss ka loomulikult ahju.
VastaKustutaElementaarne!
Eiku vist juba kraadidest kirjutab :) Ma siis kirjutan Elsa kommentaari peale meie tänasest leivateost. Mina panin juuretise hommikul kella 9-10 vahel käima. Jätsin täna köögikapi peale päikese kätte hapnema, sest seal oli ilmselt soojem kui põranda peal. Kella 18 paiku panime taigna hakkama ja vormi kerkima. Sellel korral panime vormid ikka vannitoa põrandale, mis praeguste ilmade ja olude juures on üsna nõrgalt köetud. 20 paiku olid leiva peale tehtud augud täis kerkinud ning natukese aja pärast suskasime leivad ahju. Poole kümneks oli soe leib laual :) Nii et saab ka päevaga.
VastaKustutaJuuretise osas oli mul jäänud netist lugedes mulje, et see peab ikka ööotsa hapnema. Seega ma alustasin reede õhtul ja küpsetama sain alles laupäeva õhtul.
VastaKustutaVeekauss ja foolium, nii, neid ka veel tarvis. Oeh.
Mu tööpäevakava on suht tihe, pigem ikka nädalavahetusele lükkaks kokkamise-küpsetamise.
Kui leiba teha tihedamini, hakkab juuretis vingemalt tööle ja hapnema peab vähem aega ;) Kuima üksvahe hasartselt mitu korda nädalas leiba tegin, siis piisas 7-8 tunnist küll ja küll...
VastaKustuta