Ebba Saral, Vanda Juhansoo ja Käsitöökirjad

 Hiljuti oli ema koristanud kappe ning andis mulle pataka mustrijooniseid. Ei selgitusi, kaasi ega viiteid väljaandele. Lihtsalt mustvalged mustrid, mis oleks nagu käsitsi joonistatud. Kuna koolis oli vaja vanutatud sõbale mustrit tikkida, lappasin neid ajaviiteks ja silma jäi üks hästi armas muster. Suurendasin, kandsin sõbale, vormistasin kavandiks ja nüüd tikin. 

Väljaande jälgi ajasin pikalt, kuni tuli naabriga juttu raamatukoi poest. Minu meelest on nad Eestis vanim tegutsev veebipood, kes raamatuid müüb. Neil on suht algusest peale olnud ka vanaraamatu osa, aga veebis pigem hiljem. 

Läksin nende veebi kolama ja leidsin rubriigi "naiste käsitöö" (ok, norida ju võiks, miks vaid naiste) ja sealt hulgaliselt vanu trükiseid, sh rariteete. Nende eripära on ka see, et nad hoiavad seda vana osa nagu kataloogi, et kirje on olemas ka siis kui konkeeetne eksemplar on müüdud. Ja mis ma näen, silma jäi ilusas kujunduses väljaanne "Käsitöökirjad". Väljaandjaks Tartu Naisseltsi Käsitöökoda. Koostaja Ebba Sarral, temast on pikalt kirjutanud Eva-Liisa oma Iida blogis.

Guugeldasin selle nimega siis natukene edasi ja leidsin ühe ostas lõppenud oksjoni, kuhu oli üles laaditud ka sisust mõned fotod. Leht number III klappis minu mustrilehega, seega sain siis teada, kust need pärinevad. Mul on lehed vaid osaliselt ja nüüd tahaks muidugi tervet komplekti saada :) Meil tikkis vanatädi palju ja pisut ka vanaema, aga väga varases nooruses. Kelle mustrilehed need olla võiksid, ei teagi enam. 

Guugeldasin veel (jube vaikne päev on noh) ning leidsin pallaslase uurimistöö, kus selgub, et väljaande kujundas Vanda Juhansoo. Kuna see töö on igas mõttes väärtuslik, siis panen siia ka lingi. 

Tsteerin ka, sama allikas: 

Ühed varasemad trükis avaldatud näited Vanda Juhansoo töödest on 1924. aastal ilmunud „Käsitöökirjades” (Lisa 3). Tegemist on nelja kavandiga: laudlina, kaks paari ukse-eesriideid ja kardinad. Lopsakas lillkirjalises mustris võib näha Põhja-Eesti rahvuslikku joont, mis omakorda on baroksete sugemetega. Barokne tikand on väga dekoratiivne, pinna elustamiseks kasutatakse metallniite, erineva struktuuri ja läikega lõngu (Soone 1988). Sarnaseid soovitusi materjali valikul annab ka Vanda Juhansoo oma kavandite kirjeldustes. /..../ villaste lõngadega vormide piirid sidepistetes ja tagasihoidlikumad varjundid, kuna siidlõngad, mis samavärvilised kui villased, oma pääletükkiva läikega tikandusele elevuse saavutavad (Saral, Johanson 1924: 8).

Väljaandest pilte näeb siit osta.ee lingist. 

Töökoda töötab täiel võimusel!

 Juunisessiks said jälle mõned tööd valmis, kindaid on alati mõnus kududa. 

Tõstamaa roositud

• Lõng: Saara 12/2 ja 10/2
• Vardad: 1.25mm 

Eeskuju: ERM 1271/ab, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/527826

Tehtud koolipraktika raaames. Alustasin eelmisel aastal ja nüüd koolis õppisin sõrmede osas uusi nippe, mida oli hea kohe praktikas läbi proovida. 

Paistu sõrmikud. 

• Vardad: 1.25
• Lõng: Saara Hea kindalõng 10/2. 

Eeskuju: ERM A 509:3210/ab  https://www.muis.ee/museaalview/506070 

Praktise tööna tuli teha ka aplikatsioonitehnikas kott. Head ideed ei tulnud, leidsin motiivi ühest skandinaavia tikandi raamatust. Ümmargust kotti ei tahtnud teha, tundus ebapraktiline. Seega tuli nutiseadme ümbris. Voodriks on üks teise ringi kangas. 

Muhu pätid

 Minu Muhu pätid tulid tallutamiselt, otse Muhu saarelt. 

Tikand on minu tehtud, esimest korda elus tegin pätte :)

Ma veel jaksan :)

Tegin just oma kooliasjadele ringi peale, et mis teha ja mis teoksil. Progressi on, aga võiks alati paremini. Ma olen ju tulemustele orienteeritud ometigi :P

Pätid on tikitud, kui hästi läheb, saan tallutatud ka selleks ajaks kui on vaja portfooliosse fotosid.

Harjutasime raamile panemist ja tikkimist. 

Mul on olnud Muhu tikandi osas siiani eelarvamus ja ma pole ka üldse tikkinud, va ristpistes asjad kunagi lapsena. Tikandiga sviitrid jms olid seega välistatud. Minu meelest räigelt ületarbitud teema nõuka ajal ja mind siiani eriti ei köida. Töömaht on hull ja tulemus on imeilus kui keegi armastab selliseid esemeid kanda ja teha. Ärge saage valesti aru, mind lihtsalt ei köida. Seega jäi valikusse ikkagi traditsiooniline paar Muhu pätte. Kuna seda Muhu verd ei olnud kuskilt võtta, siis tulid sellised mahedamad. Eriti olen rahul rukkililledega, muus osas on veel arenguruumi. Pätid jäävad mulle õnneks, saab koos sukkadega kanda :) 

Talveperioodil tegime ka palju erinevaid paelu kõladega. Taas esimene kord elus kõlasid proovida ja mulle hirmsasti need vidinad meedivad. Aeganõudev tehnika, sest need kõlad tuleb kõik rakendada ja skeemi jälgida, aga tulemus on tugev ja tore.

Sel poolaastal on meil ka arhailised tehnikad ja viltimine. Viimasest hakkab kergelt siiber saama, sest iseseisvate tööde maht on hull ning kõik muud suured asjad vajavad ka lõpetamist. Aga olen õppinud uusi viltimistehnikaid (nunoviltimine, intarsia) ja iseenesest on ju see kasulik kogemus. Lihtsalt suurte pindade märgviltimine peamiselt käte abil on vaevarikas ja väga ajamahukas. 

Mis siis veel? Sõrmkindad said eile Eurovisiooni poolfinaali vaadates valmis. Hommikul pesin ja vormisin. Meil oli hääletus koolis, et mis piirkonna sõrmikuid koome. Enamus hääli saanud versioon läks siis kogu grupile kudumiseks. Sai valida muidugi antud piirkonna raames mustreid ja kiilusid jne. Ma ise oleksin eelistanud Mustjala või Ruhnu sõrmikuid, aga tulid siis Paistud. Eeskujuks need kindad muisist, tahtsin vikleid, et natukenegi huvitavam oleks kududa. Esimest korda, kus ma kõik viklid excelis paika ajan ja arvutan, et muster ilusti ja täpselt sõrmedele jookseks. Harutasin palju ja kiiluga kinnast koon 2. korda elus. Sõrmikud lähevad koolile, saab ilmselt kunagi osta kooli tekstiilikoja poekesest. 

Kangakudumises valmistume rõivakanga kudumiseks, augustiks peab valmis olema rahvariide seeliku kangas. Praktilise tööna saime teha põllekangast kahes versioonis, Setu mehe püksiriiet, koeripsi ja poolatlassi ning erinevat tüüpi vöid (lapiline ja lõimerips). 

Minu villane seinavaip ka tasapisi edeneb. Linane lõim, naastpõimes ristikesed ja sõbakirjalised pandlad. Muster on oma kujundatud. Lisaks 20cm tööproovile on 15cm 140st vaibast kootud, kulunud on üle 30 töötunni :)

Vaip on 106cm lai hetkel, ilmselt peale telgedelt mahavõtmist tõmbab natukene kokku. Muudkui veereta end puupingil ühest servast teise, teksad ähvardavad ära kuluda :D 

Ma arvan, et kui vaip on valmis, siis ma magan jälle korralikult ja saan kergemalt hingata. Kuni järgmise väljakutseni. Paralleelselt teen õhtuti veel kõiki neid asju, mis igas kuus jooksvalt sessideks on vaja teha. Võrkpilu, võrkvöö, intarsia, aasnõelumine, vaselised... jne :)  Teen hästi palju pilte ja dateerin kogu aeg, sest muidu ei usuks ise ka, et ma suudan sellises tempos tegutseda. See hunnik töid, mida me koolis oleme 18kuuga ära teinud, on ikka ulme minu jaoks. Ma olen ju laisk inimene loomu poolest!

On olnud hullumeelne aeg ja see veel kestab mõned kuud!

Remondinädal nr. 3 on selline, et keldrites on õnnis vaikus.  Ehitajal tarneraskused, uut revised tööde graafikut lubatakse 23. maiks. See on ka üks põhjus, miks ma sunnin end tagant, et suuremad tegemised kiirelt saaks tehtud. Mida vähem kola siin neile jalgu jääb, seda parem (tikkimisraami sain juba kooli tagasi viia). Sesside ajaks orgunnisin omale "koduhaldja". hetkel on elu veel kontrolli all. Stay tuned!

Kooliteemad pole kuhugile kadunud

1. Pätitegu. Kui ikka muhulase verd tilkagi pole, siis kärtsu lille peale ei tiki. 

2. Sõrmikutegu. Viklid ja muud trikid

3. Villase seinavaiba tegu. 

4. Kätisetegu

Ja siis veel aplikatsioontikandis kott, vanutatud istmealused, sallid, tikitud sõba, nahast kolm kotti, triibuline seelikukangas, aasnõelutud käesoojendajad, vilditud papud.  Enamik tuleb lõpetada juuni keskpaigaks, mõned viimased ka augustiks. 

Ja kõige lõpuks tuleb see Tähtis Oma Toode.

Siis on kool läbi! 

Anu Samarüütli rüiutehnika töötuba

 Kui kaua ma olen juba seda mõtet veeretanud, et peaks selle tehnika ära proovima.. vanaema harrastas rüiut 80ndatel. Kuulsaim ese meie elamises temalt on Miša padi :)

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on postitanud video, kus Anu Samarüütel õpetab rüiut. Kavandamine, mustri kandmine kangale, tikkimispisted, materjalid ja töövõtted. 

Millal kevad tuleb?

 Kevade osas on mul alati kahetised tunded. Nagu ootan ja siis ei oota ka, sest väljas läheb seltsielu hullemaks ja inimesed tulevad "urgudest" välja. Talvel on omamoodi mõnus, elad oma koopas vaikselt ja toimetad oma asjadega. Pole mingeid ühiseid riisumisi või kompromisse renoveerimise teemadel.

 Kevad-suvi-sügis tulevad õudsed. Maja läheb kapitaalremonti, torudele tehakse augud seina, rõdu jaoks puuritakse auk maja välisseina, uued uksed, uued aknad, uus katus, jne. Samal ajal töötan ma kohustuslikus korras kodust (just sai aasta!) ning teoorias peaksin jõudma ka kooli ära lõpetada (ja enne koolis käia, praktikal olla jne). 

Tahaks ajamasinat, et paneks silmad kinni ja siis kui uuesti avame Rosinaga, on maja ilus, kõik see sodi puhtaks tehtud, remont valmis ja kool läbi. Kuigi koolis võiks ikka veel käia kui tööl asendajad ei vinguks ja aega rohkem jaguks. 

Seniks aga talv.

Üks koolitöö sai ka valmis. Kunagi naabritüdrukud joonistasid mulle sadu versioone Suskast ja Blackyst. Mul oli vaja ideed õmblusmasinatikandiks. Ja siis jäi näppu üks nende joonistus, mis pani mõtte jooksma. Mõeldud-tehtud!

Pilt: K-L, 2012. Vormistus padjaks KK, 2021

Õpin...

 ... esimest korda elus Muhu tikandit tikkima. Üks teema, mis eemalt on mulle alati tundunud liigekspluateerimise all kannatavat ja seetõttu võibolla mitte just suur lemmik. Lisaks need "sulatamised" ja ühtlane tikand on nagu ulme. Aga siin ma nüüd olen, elus tule kõik tükid ära õppida!

Ja ma pean tunnistama, et see on täitsa köitev tegevus. Esmaspeva õhtul alustasin ja on lootus, et sessiks saab tööproov valmis. Muidugi on algus konarlik ja ma ei tea, kes selle suure töö pärast valmis teeb (aine lõpus on suur töö raamil omale) aga eks ma õpin. Harutan ja õpin.

Koerapilte pole ka ammu olnud... KUI te selle Marfa sealt pildi pealt üles leiate. Ma alati kardan, et ma jooksen talle otsa. Millegipärast on see tema lemmikpaik magamiseks. 

1. aasta

 Kui kabemäng hinnatud saab, siis on mul esimese aasta asjad kõik tehtud. Teisipäeval kui viimase vestluse tegin, siis olin esimene grupist, aga praeguseks on meid vist veel. Ja mina arvasin, et see on üks hull aasta! Vahepeal vist isegi oli ja asjad kippusid venima covidi tõttu, aga nüüd olen järjell ja see on hea tunne.  

Keerulise aasta tõttu on meil õppeaeg pisut nihkes. Meil siiani olid ained segamini juba, osades 2. aasta teemad ja osades veel viimased kokkuvõtted. Üks õpilane 15st võttis akadeemilise, rohkem hetkel kadusid ei ole. Kõik räägivad, et teine aasta on hullem. 

Üleüldse tundub hetkel, et 2021 tuleb kut mitme tundmatuga võrrand. Ootan sisetunnet, et oskaks õigest muutujast alustada ning võrrand siiski positiivselt või vähemalt neutraalselt lahendada. 

Kabelaud on aga selline, kulus üle 35 töötunni. Ma olen õmblemises hästi aeglane ja ega see tikkimine seal ka kiire töö polnud. Silmnägemise tahtis ära võtta :P

Hoopis teises kontekstis läks meil ringlusse eelmisel korral Kreisiraadio nali ("vaikust!" "tamm" "kuuurrat", "prillide mees ja habemega mees"). 

Loodan, et selle laua taha asuvad ka kunagi sama entusiastlikud kabetajad :)

Valmis!

Rosin näitab oma vesti ka :)

Head asjad valmivad... kaua?

Kunagi ammu kirjutasin ma ühest  mantlist. Tundub, et too on nüüd taas päevakorral ja mul isu nokitseda. Tikandiga sain ühele poole juba sügisel aga siis jäi asi jälle seisma. Kudumine oli prioriteet.

Eile võtsin end kätte ning õmblesin voodri kokku. Välja oli too ammu lõigatud, ääristatud ka. Siis tuli natukene nuputamist ja teise mantli uurimist, et jõuda järeldusele, et käsitöö = loomingulisus + loogika. Ehk et voodri vahetamises ei ole tegelikult mitte midagi keerulist :)

Õhtuks oli suurem osa tööst tehtud, nokitsema peab veel alumise ääre kallal. Siis jääb üle leida uued ilusad nööbid ning uue elu saanud mantel läheb käiku. Ahjaa, selgaproovimised olid ka pisut keerulised, sest Rosin arvas igal järgmisel korral, et nüüd saab õue :)

Ega siin majas ei valmi enam ükski töö ilma Rosina kaasabita.

Koostööprojekt nr 2

Ka selle tegemisega sai pisut maainimest ekspluateeritud. Nimelt oli mul siin kunagi tikkimisvaimustus peal. Alusriideks vanutatud kampsun, tikkimislõngaks kunagi munavärvidega toonitud lõng.
Viisin maale ja küsisin, mis sellest saaks?  Sai kohvikannusoojendaja :).
Sisse läks poroloon ja minu vana siidiseelik voodriks.  Mahub parasjagu liitrisele presskannule pähe hommikukohvi soojendama.

Tast. 5

Herringbone ehk aedpiste

TAST. Week 3

Uus nädal ja uus piste - Feather Stitch ehk varesejalad.
Ma ise olen oma tikkimistega eelmises nädalas, eile lõpetasin 2. nädala piste. Eks kunagi teen pilte ka, mingit plaani ega kompat pole, niisama tikin vanale vanutatud kampsunile.

Linnusilmad ja lohesall

Proovisin ja hakkas meeldima! Eelmise nädala piste. Värvid on maha keeratud, sest siin on hetkel liiga pime, et püüda. Aga tahtsin jäädvustada ajaloolise hetke!

1. nädal (2. jaanuar) - lahtine linnusilmapiste/kärbespiste- Fly Stitch

Ja siis näitan oma Haapsalli, mis ikka edeneb (kui kududa). Kõige rohkem pidi minema aega nende töödega, mille tegemiseks aega ei jagu.

TAST alustab taas!

TAST ehk Take a Stitch Tuesday juba käib!  läheb uuesti käima veebruaris. Kel huvi, lööge kampa!

1. nädal (2. jaanuar) - lahtine linnusilmapiste/kärbespiste- Fly Stitch
2. nädal (10.jaanuar) - sämppiste (mille üks alaliike on ka nööpaugupiste) - Buttonhole stitch

Tõlked pärinevad Oravakese blogist! 

Andke märku, kes kaasa lööb! Äkki saan inspiratsiooni ja hakkan ka vanas eas tikkima :D

Mantel

Vaatasin just siinset blogi, et viimati sai valmis töid näidatud veebruaris ja seegi oli selline ühe-tunni-projekt. Vahepeal hüüdsin appi lõngateemas aga lahenenud pole too probleem ikkagi veel. Krentu küll aitas, kuid toon on pisut teistsugune ja kudumisisu läks üle. Panin "ootele", kuigi kududa on vaid ju passe osa..

Aga! Ega ma päris käed rüpes pole ka just istunud. Kui keegi veel mäletab, siis kunagi ma küsisin KKs, kuidas vahetada mantli kraed. Juba siis oli mul idee midagi ühe vana, kuid väga mõnusa mantliga ette võtta. Tasapisi olen siis talvest saadik nokitsenud... Krae on ikka veel peal ja head ideed pole ses küsimuses ette sattunud ega pähe tulnud.

Kuid see-eest on hulgaliselt tikitud, vooder lahti harutatud, uus voodririie ostetud ja lõiked võetud. Uus vooder kokku traageldatud ja ootab masina kapist väljavõtmist ja koos kevadega on lootust, et ka minu palitu peal lillekesed õitsele puhkevad. Varred ja lehed on juba väljas :)
Panen ühe piilupildi ka, muidu igav jutt.

Rüiu tehnika

Mul pole siinsetes blogides kunagi silma hakanud selline tehnika nagu rüiu. Iseenesest ju huvitav ja põnev. Käin vahel siin blogis piilumas, soomlased vist ikka tegelevad sellega. Mäletan, et Helsinki taito poes olid rüiu komplektid müügil.

Mulle väga meeldib ja ma vist olen lapsepõlves isegi proovinud, vanaema ärgitusel aga ma ei mäleta enam sellest midagi. Isapoolne vanaema tikkis selles tehnikas palju. Mulle meeldivad nood värviüleminekud, mida rüius tekitada saab.

Laulupeole vol 2

Kuna mul omal oleks vaja ka midagi laulupeole selga panna, siis koukisin kapist välja vana linase kleidi ning kaunistasin ära. Tegin ette pisikese elupuu motiivi ning alla lõhikute servadesse kaks roosimotiivi kah. Nüüd vist enam ei sobi deklareerida, et ma ju ei tiki :P

Sellisena meeldib too kleit mulle palju enam. Vahepeal oli juba mõte kleidist midagi uut õmmelda-teha.


Ja kapipõhjast lagedale tulnud vöö sobib kut võisilm pudrusse :), pastlad on kah olemas.

Ainuke jama on linase sirgeks saamisega. Hull teema! Seetõttu pildil on kleit pisut kortsus ja vajab veel triikimist.

Laulupeoks valmis!

Nood rõivad siis, mille kallal ma siin nädalakese olen nokitsenud.
Mehe pluus 2x7sektoriga sõõri, äärmiselt lakooniline aga nii sooviti.



Naise pluus, toonid võtsin samad, mis läksid ka seelikule. Sümbolid Pihuloomade raamatust aga ei näe otseselt välja kui ehe arhailine tikand, ses mõttes, et ma ei kuhjanud neid erinevaid ja niiviisi nagu muidu tehakse. Lahendasin omamoodu :).