Pühade jätku

Vaatasin eilsest järgi jäänud vàrvileent ja mõtlesin, et prooviks üle pika aja lõnga värvida. Ei saa ju head kraami minema visata!

Kõigepealt tuli leida värvimata lõnga. Põhjatutes kappides miskit isegi leidus. Miks ei saa inimene lõnga ette maarjatatud, ei tea. Ometigi teeks see ju ekspromt värvimistuhina palju lihtsamaks! Ùhesõnaga, tuli hakata lõnga vihtideks kerima ja maarjatama.

2h hiljem on kerilaud ära parandatud ja kuivab liimi all, haspeldaja keldrist üles leitud (keldrivõti ka leitud), tolmust puhastatud ja lõng vihtideks haspeldatud. Eks haspeldajaga olegi parem, aga laiskusest ma ei viitsinud alguses ju keldrisse minna. Lõngad pestud ja maarjajääga potis.

Värvimiseni pole veel jõunud. Hea, et koer hommikul pestud sai, muidu jäävad siin minu õhinate tõttu kohustuslikud asjad veel unarusse!

… Mõned tunnid hiljem. Kapsas on mõttetu ja seda ma ka kahtlustasin. Aga kurkum koos kapsaveega on lahe!

Peale kuivamist on siiski mõlemad täiesti kobedad toonid. 

Punane kapsas ja kurkum+kapsas

Ja kuna mitte midagi ei saa lasta raisku minna, siis tegin Peipsiveere retsepti järgi piruka kah. Ja selles on topeltkogus kapsast :) See on üks parim ja mahlaseim kapsapiruka retsept, mida ma tean. 

Veel seenemänge!

 Viimasel nädalavahetusel sain proovida kahte põnevat seent - männi-põdramokka ja juurepruunikut. Töötasin läbi "pool internetti" ja sain natukene targemaks või siis pigem julgust juurde, et proovida ja katsetada. 

Männi-põdramokk (Sarcodon squamosus)

Seeni oli ca 2,5 kg ja lõnga 30g. Soovituslik on eelistada vanemaid seeni ning suhtes 1/10le. Seened on suured ja rasked. 

Värvimisel kasutasin Riihivilla soovitusi. Keetsin seeni 1h ja siis ajasin Ph üles 8-9ni, lisades 1tl söögisoodat. Kuumutasin veel 1h suhteliselt kõrgel kuumusel, ikka 90C ja rohkem.

Vahetult enne lõnga sisse panemist mõõtsin Ph ja timmisin äädikaga 8 peale. Siis läks lõng sisse ja vävrimisprotsess kestis ca tunni. 

Airi Gailit kirjutab: "Paremini sobivad värvimiseks vanad ja isegi väga vanad viljakehad. Sarnane liik kuuse-põdramokk värvimiseks ei sobi. Värvipigment lahustub aluselises keskkonnas, ehk selleks, et saada sinist tuleb värvimisel muuta keeduse pH. Minu praktika on näidanud, et meil kasvavate seentega sedavõrd puhast ja ilusat sinist on raske saada kui näiteks Soomes või Rootsis kasvavate seentega. Kas tegu on kasvukeskkonna mõjutustega jääb järgmistele uurijatele. Meie metsadest korjatud seentega õnnestub saada sinakasrohelisi toone. Saadud värvitoonid on väga valguskartlikud, mistõttu selle seenega värvitud lõnga tekstiilesemetes kasutada ei ole kõige mõistlikum."

Tahan oma selleaastaste katsetustega proovida ka pleekimistesti teha, ilmselt varakevadel. Muidugi selge on see, et ma ei plaani neid kuskil suurel määral kasutada. Kogused, millega värvin, on siiski väiksed ja rohkem paelub mind üllatusmoment kui selline. Seeni tunnen siiski halvasti, aga tuttavad aitavad ja kaasavad lausa mükolooge, et ägedamaid isendeid leida. 

Riihivilla blogis näeb, milliseid katsetusi temal on sama sordiga õnnestunud läbi viia ja milliseid toone saada. Ahvatlev :)  Mina järgisin näidet nr. 5 ja sain isegi sutsu tumedama tooni. Kera on korvis teiste taimvärvitud lõngadega koos ja õhtul mingi nurgalt natukene kumab külma sinakat tooni. 

Nende seentega tahaks veel eksperimenteerida, mitu värvikorda nt teha jne. Seekord oli selline poolpidune opijärgne aeg ja ma väsisin lõpuks väga ära. Kuigi seen ju keeb enamasti ise ja aeg-ajalt tuleb vaid silm peal hoida.

Juurepruunik (Phaeolus schweinitzii)

Teine seenesort - Juurepruunik - oli veel põnevam, siiani vist selle aasta kõige ägedam toon mul. Selline suur torbik ja samblane seen, samas kerge ja lõigates nagu tihke svamm. 

Värvimine oli siis niisugune, et tükeldasin seened ja panin keema. Seeni võis kokku olla ca pool kg. Taaskord mängisin pisut Ph-ga ja ajasin 1. tunni lõpuks Ph üles. Keetsin 2h ning siis jahutasin pisut, et saaks lõnga sisse panna. Loodusmuuseumi lehel räägitakse nuuskpiiritusest, mina kasutasin ikkagi söögisoodat. Värvi sain kätte "sajaga", ilmselt oleks saanud veel mitu korda värvida, aga mul sai maarjatatud lõng otsa ja väsimus oli suur. Kuskilt lugesin, et lisatud on ka fermenteeritud uriini, sellega siiski katsetama ei hakanud :)

A. Gailit kirjutab (samas): " ... antud seenega värvitud lõngad helenduvad ultraviolett-valguse käes ja sel moel saab neid kasutada näiteks „salakirjamiseks” või mõnel muul põneval moel".  Nägin seda ise Viljandi kultuuriakadeemia villavabrikus Vilma, kus selle seenega värvitud lõngast kudum UV valguses mustri esile tõi. Järgmisel korral küüntetehniku juurde minnes võtan ribakese kaasa ja katsetan :P 

Verkja vöödikuga värvisin lõpetuseks, aga seekord katsetasin ka selle seene peal soodat. Tulemuseks oli äge roosa! 

Alt üles: Juurepruunik - Verkjas vöödik - Safranvöödik, mida oli liiga vähe ja millele kallasin juurepruuniku värvivee 1. tunni lõpus sekka. 

Kõik lõngad on mul siiani maarjajääga eelpeitsitud. 

Nüüd koduseid varusid vaadates on tunne, et kui suvel uputas kollasega ja rohelisest sai nagu ka juba küllalt, siis nüüd tahaks lisaks erinevaid rohelisi. Ja üleüldse võiks olla natukene aega ka oma asjade tegemiseks, kuid seda ilmselt ei tule nii peagi. Ok, seekord tänu haiguslehele ma sain paar mustrikorda Haapsalu pitsi kududa, oma tarbeks. Aga see selleks, koolis ju õpib muid põnevaid asju ja eks kududa jõuab edaspidi.

Ahjaa, käsitöölise verstapost - ma sain omale eile prillid, lähedale vaatamiseks ja käsitöö tegemiseks. Oli ka aeg. Viimasel ajal on tunne, et kõik kirjad on liiga pisikesed ja arvuis kirjutades tulevad vead, sest ma ei näe ekraanil hästi, mida kirjutan :P  Nüüd siis kaugele vaatamiseks ühed okulaarid ja näputöö tegemiseks teised. 

Seened on võluvad!

 Verkjas vöödik 2. katsetus ja safranvöödik. 100% villane lõng ja eelpeitsitud maarjajääga.

Verkjat vöödikut oli 757g ja lõnga 60g.
Peitsimine 2h, 60C kuni 82 C-ni.
Väevimine 2h, 60 C-st kuni 82 C-ni. 

Safranvöödikut oli vähem, unustasin kaaluda. Lõnga oli 31g
Seeni keetsin 1,5h, kurnasin.
Lõng 2h, alustasin 56 C-st ja läks seekord suts üle 90 C.

Tänusõnad seenetundjatele ja nende lastele, kes korjata viitsivad :)

Taimedega värvimised

Kooli jaoks pidime kodus värvima erinevate taimedega ja eksperimenteerima erinevate peitsainetega. Osad näited tegime juba koolis rühmatööna, kuigi see oli piinarikas - 15inimest, 1 pliit ja piiratud arv potte. Kodus on palju mõnusam katsetada.

Kaselehed, vihmavesi ja maarjajää. 

Kehv punane vein, mis oli kappi seisma jäänud ja heleroheline lõng

Hall lõng värvitud kaselehtedega, peitsiks maarjajää. 

Valge lõng värvitud kaselehtedega, peitsiks vaskvitriol.

1. Pihlakalehed+maarjajäà 2.keedus, kuhu lisasin sügavkülma tühjendusest leitud arooniamarjad. Naturaalne valge lõng;
2. Kaselehed+maarjajäà, naturaalne valge lõng;
3. Pihlakalehed+maarjajää, naturaalne valge lõng;
4. Sama, mis esimeses, aga 3. keedus
+ vaskvitrioliga, heleroheline lõng

Ehk et värvitud on järjekorras - 3 -> 1 -> 4. Värvivesi sama. 

Indigo

Eelmisel pühapäeval oli mul võimalus osaleda lõpuks ometi ERMis lõngavärvmise koolitusel, kus teemaks indigo.
Juhendas Liis Luhamaa.

Mul pole vist juba ammu  nii põnevat koolitust olnud! Indigo on ikka omapärane aine ja sellega värvimine üks paras keemiatund :) MA ei usu, et ma oleksin kodus omal käel sellega hakkama saanud. Kui äkki, siis vaid vana meetodi alusel :P
Märksõnad  - pH, temperatuur, hapnik, ei supikeetmisele ja solberdamisele, jne jne.
Ahjaa, millal te viimati lakmuspaberit kasutasite? Mina mäletan küll, see oli keskkoolis!

Paremal on shetlandi kahekordne, esimene värvimine. Kõrval on plass roosa, mis teisest indigolahusest läbi käis.
Kartus oli küll, et äkki tuleb hall aga no ei, täitsa sinine toon tuli!

Liis tegi kõik protsessid puust ja punaseks (või peaksin ma kasutama väljendit "siniseks" või äkki hoopis "roheliseks"? : ) ning kambakesi koos oli julgem proovida ka. Kui lõpuks lõngad potist välja tulid ning õhu käes värvi hakkasid muutma, oli küll tahtmine eneselt küsida, et kas tõesti minu värvitud :) Toonid tulid ühtlased, ilusad ja nii erinevad!

Kolmas värvimine. Aade Lõng, naturaalne valge.

Mul oli kaasa võetud naturaalset shetlandi lõnga 55g, siis kunagi madaraga (võibolla ka krapijuurtega, ma ei mäleta enam) värvitud plassi roosat Aade Lõnga 50g ning kaks pisikest vihti naturaalset värvimata Aade Lõnga (a 50g).

Värvida sai kuus korda, millest neli olid lõngale esimesed uued korrad ja kaks siis jäid teistkordseks värvimiseks.
Mina piirdusin neljaga, kuna ma olin toonidega nii rahul, et ei soovinud neid enam muuta.

Kolmas ja neljas värvimine, Aade Lõng naturaalne valge, 8/2.

Ilm pööras küll täiesti ära, tuulas mõnuga ning päris lõpus hakkas lausa sadama. Õnneks õhin oli nii sees, et külm otseselt ei hakanud ja tõbi kallele ei tulnud!

Nüüd ma tahaks punaseid toone ka proovida. Süües kasvab isu :)  Liisi koolitusi julgen sajaga soovitada, ta on nii põhjalik ja teda on põnev kuulata.

Sokipaar nr. 60

Lihtsat sokipaari ei viitsiks keegi netti pannagi, nii labane asi eksole aga kui saab valmis sokipaar, mis koos koduse koguga on umbes-täpselt number 60, siis ju peab. Seda enam, et ma omale koon jube harva.

Need kuuekümnendad on sellised "mitme suure asja vahele" tegemised. Kodustest villastest varudest, erivatel aegadel värvitud sutsakad. Mul on suur kott täis selliseid pisikesi lõngakerasid ajast, kui mul oli vaja katsetada taimedega (jms) värvimist. Kogused on pisikesed aga toone seinast seina. Lapilist kudet tahtsin ka proovida, seekord nii nagu ma seda kursustel õppisin aga tagurpidi kudumine ei tulnud enam meelde. Nii et tegin omamoodi.

Lihavõtted.

Kes värvib mune, kes lõnga. Sibulakoori ei saanud ju lasta raisku minna!

Sibulakoortega värvitud villane lõng (Midara New Jazz)

 Soola ja äädikaga kinnitatud, seisis sibulakoorevees kuni hommikuni. Pestes värvi välja ei anna, ilus toon. Ma polegi enne nii tugevat tooni sibulakoortega saanud.

Ristilapse õdedega värvitud munad. Sibulakoored, taimed, munavärvid, äädikas, kleepsud.

Häid pühi!

Riihivilla pood

Ma tean Riihivilla blogi juba ammusest ajast aga alles täna märkasin, et ta müüb ka värvmaterjali nagu nt kośenilli, indigot. Viimast tahaks küll kunagi proovida.

Seened ja pihlakad

Kuna midagi ei saa niisama ära visata, proovisin nädalavahetusel pisut lõnga värvida.

Kõigepealt oli mul kotitäis kuuseriisikate puhastamisest järelejäänud sodi. Need kaks ühekordset vihti sai selles leemes kuumutatud ja vaskvitrioli kinnitiks lisatud. Tulemus oli selline olematu alatooniga rohekas. Lõng muidugi oli mul ka imelik, üks vana viht, ühekordne, mis korra punases veinis käinud ja seetõttu oli algselt kergelt roosaka olemisega.

Siis lugesin, et inimesed saavad pihlakalehtedega imelisi toone, oranźist lausa punakaspruunini. Tahtsin proovida. Esimene vasakult on lehtedega värvitud, kinnitiks pisut veiniäädikat ja vaskvitrioli. Ilus värv jäi aga mitte selline nagu ma lootsin. Viskasin samasse vette ka ühe seenevihi ja veel sutsu vaskvitrioli. Tuli selline nagu too kolmas, kõige parempoolsem.

Kogused on pisikesed, ca 20-30grammi viht. Ilmselt kuluvad kuskile sokitriipudeks või mustritäpiks.
Pihlakalehti maarjajääga tahaks ikka ka proovida, võibolla siis järgmisel aastal kui ma kuidagi sinna Ülemiste Majatohtrisse sisse keeratud ei saa :P

Häid pühi! Happy Easter!

Vutimunad värvitud arooniamarjadega (keedetud koos 10min ja siis lasin seista hommikuni samas vees, millesse lisatud törts veiniäädikat). Selle möksiga peaks saama lõnga ka värvida :P

Kõik selleaastased pühademunad koos :)

Ja arooniatega värvitud lõng, kinnitatud äädikaga.

Assa raibe!

Järgmine sats, seekord rakvere raipega, kinnitiks maarjajää. Ega kaks kolmandata jää, siis saab ehk kindajagu toone kokku :)

Uus on taasavastatud vana

Värvimistes on pikem paus olnud ja kui ma oma nõelkindaid tegin, siis avastasin, et need kirkamad toonid hakkavad juba otsa saama. Kuna praegu on kaselehtedega värvimiseks kõige parem aeg (st mulle meeldib see praegune toon enim), siis võtsin kätte ja värvisin pisut.

Pildil on viht märjalt, proovin hiljem kuivast kerast ka pildi teha.

Kuivad vihid

Traditsioonid ennekõike!

Värvisin külla kaasavõtmiseks traditsioonilisel viisil kah mune. Omakasvatatud sibulate koored ja ühe kohaliku külamuti munad.
Ilusad on ikka nood sibulakooremunad, "töötab" isegi pruuni koore puhul.

Värvivedelik tuli ju ka kasulikult ära kasutada. Oli üks pisike villase lõnga viht, panin koos munadega keema. Kui juba, siis juba! Lisame ellu värve :)! Lõppu läks törts äädikat.

Kooki tegin ka, egas külla ilma minda :).

Häid jätkuvaid!

KK

Lõngahooliku kevad.

Leidsin sahtlipõhjast sinna eelmiste pühade ajal ostetud värvitabletid. Olin siis lõngavärvimise hoos ning varusin, kuid sinna nood jäid. Nüüd meenus ning leidsid otstarbekohaselt kasutust.
Nii et kui keegi tahab testida noid "munavärve", mida poed praegu täis on, lõngade peal, siis praegu on viimane aeg :).

Lõngaks Novita poest leitud jämedapoolsem baby alpaka-akrüüli-nailoni segu. Saab ehk sokitriibuks ära kasutada.

Tegin nii nagu pakil juhendis kirjas. Võtsin 4 purki, panin igasse 2 spl äädikat ja keeva vett ning ühe värvitableti. Purgid tõstsin suurde kaussi. Lahustasin värvi ja pisut jahutasin.
Siis jagasin märjaks tehtud lõngavihi neljaks ning pistsin igasse purki ühe otsa. Lasin niiviisi seista pisut ja siis lisasin veel kuuma vett ja äädikat juurde. Purke seekord eraldi ei kuumutanud, jätsin niiviisi hommikuni seisma ja hommikul loputasin lõnga välja. Värv oli ise "üles roninud", jättes imepisikesed valged üleminekud.
Mõnusad kevadised toonid on! Kuskile sokitriibuks hea ära kasutada :).

Kosmose lõngapood

Vot selline uudis jäi silma!

Katsetused madaraga II

Liisi ja Kosmosemuti kommentaaride peale panin madarapuru uuesti vette likku, kuumutasin ja jätsin ööpäevaks seisma. Samuti valmistasin ette lõngad ja jätsin nood maarjajää vedelikku ööpäevaks. Tulemus on äge!

Alt üles -
1) maarjatatud lõng, kõige kauem madaravees
2) maarjatatud lõng, pandud värvipotti ca 10min hiljem kui esimene
3) pestud lõng, pandud potti kõige hiljem. Jäi heledam teistest.

Tulemusega ise väga rahul :), tahtmine on eelmine viht ka uuesti potti panna.

Katsetused madaraga

Jõuludeks sain ristilapse perelt kotitäie madarajuuri. Siiani aga pole olnud mahti neid proovida. Täna oli lõpuks suurpäev :).

Madar oli mul paar ööpäeva leos, samuti oli maarjajäävees lõng ca 1,5 päeva.
Madarat oli ca 300gr, lõnga ca 200 gr.

Kuumutasin madarasodi koos veega kuumaks (mitte keema) ja panin lõnga sinna sisse. Kaua ei hoidnud, vist 5min. Siis tõstsin lõnga välja, kurnasin sodi ära, panin vette veel pisut maarjajääd ning lõng tagasi. Hoidsin veel 5min, toon läks punakamaks aga ka pisut heledamaks.
Pruuniks muutumise pelguses kauem ei hoidnud. ca 5min oli veel pliidilt ära tõstetud värvipotis ja siis loputasin sooja veega läbi ning kloppisin õues sodi välja.

Kõige ligilähedaseim toon on vist alumisel pildil. Selle tooni püüdmine on keeruline, nimeks võiks olla midagi vanaroosast ehk või siis see mükeene punane, kergelt pleekinud vms.
Ühesõnaga, punasest on asi kaugel aga sellist tooni mul enne pole. Päris põnev!

Taimedega värvimise koolitus

Liis teeb, mais, Tõstamaal. Leidsin siit.

Kevadekuulutajad köögis

Täna meenus, et mul peaks olema eelmisest kevadest 3liitrisesse purki pandud seisma hunnik kuusekäbisid. Mõtlesin, et keedaks leeme läbi ja vaataks, mis sest saaks. Mõeldud-tehtud.

Mõned villase lõnga kerad olid ka, kerisin pisikestesse vihtidesse ja pesin ära. Leem iseenesest oli põneva tooniga ja selge, panin lõnga sisse ja hoidsin madalal kuumusel mõnda aega. Kinnitada oli plaanis maarjajääga, sest ma tahtsin seda tooni säilitada.
Kui maarjajääd värvileeme sisse segasin, läks vedelik kuidagi veidralt tükiliseks. Kuumutasin küll ilma lõngata pisut, et äkki kuidagi lahustuks aga paremaks ei läinud. Tulemuseks - kirju lõng :( ja selline veider. Ühesõnaga ma polnud tulemusega üldse rahul. Täiesti kole oli kohe!

Kuna potid olid juba välja võetud panipaigast, siis mõtlesin ülejäänud vihid ka ära värvida. Kapipõhjas olid alles veel mõned mahlajoogipakid. Seekord sarjast Yupi, leitud maxima poest Männikult.

Oli kirssi ja apelsini, lisaks oli jäänud veel eelmisest värvikorrast üks pakk Sunny vaarikat alles. Nii ma siis siin lustisin pisut ja tulemus tuli selline:
Kõige ülemine on käbilõng ületoonitud apelsini yupiga,
seejärel on kahevärvilised yupid ja äärmine alumine on Sunny vaarikas.
Vaarikal ja kirsil on pisike toonivahe, kui ära kuivavad, proovin uuesti pildistada. Kirss jäi ilus tume lilla, vaarikas selline roosakas lilla.

Palju seda lõnga kokku pole, vast sokipaari jagu.
Lihtsalt selline lõbus lustimine oli!



Aga muidu oli tänane päev üks tõeline kvaliteetaeg kõigile :)

Kindad...kirssidega!

Kunagi kinkis tädi mulle omakootud sõrmikud, sellise valged ja miskisest segulõngast. Käes mõnusad aga mul valged asjad kipuvad päevaga mustaks minema. Eile avastasin sahtlist Sunny joogipulbri pakid. Tehtud :D


See joogikas hakkab külge isegi mitte villasele materjalile hästi. Ainus jama on see, et nood kindad lõhnavad nüüd vängelt kirsside järele.

Ahjaa, munavärve müüakse juba :). Vihjeks, kui keegi soovib proovida lõngavärvimist.

Ajaviiteks olen viimasel nädalal lappe heegeldanud. Sellest peaks tulema üks tekk kunagi aga näis palju mul kannatust on.

Põhivärviks jääb roheline, lappide vahele ja serva siis.