Tütarlaps naabermajast on tõeline tegija. Eilsel jalutuskäigul trehvasime jälle ning seekord juhatas tema mind ühe võõra koera poolt jäetud lasuhunnikuni :D. Soovitas ära koristada, et muidu Kaisa astub sisse! No koristasime, mis siis ikka.
Seejärel soovis tütarlaps koertega jalutada. Palusin tal siis võtta Suska rihmast kinni, ise hoidsin ülevalt poolt. Kõndisime nagu killavoor mööda tupiktänavat. Suska oli muidugi sillas lapsest, vahtis kogu aeg alt üles ja kõndis lapse tempos kaasa. Kui vahepeal takistus tuli lõhna näol, otsustas laps teda käega tagant lükata, ise ergutades looma, et mine-mine! Sellest oleks hea kaadri saanud.
Nimed on juba selged ja ta on nendega päris julge. Õnneks mitte pahatahtlik, teeb pai ja kilkab niisama. Koerad on ka kenasti käitunud. B tahaks vahel hüpata, kuid hoiab kramplikult meeles, et ei tohi. Seetõttu näeb ta vahel välja nagu pooltühi põrkepall, tagumik on maas aga esikäpad tõusevad ja langevad. Suska on rahulikum, talle piisab jäägitust tähelepanust ja elu on lill. Saaks lõputult istuda ja lapsele otsa vaadata, paid on boonuseks :).
Mulle nii meeldib lugeda, kuidas sa oma koerte meeleolusid ja arvamisi kirjeldad :D Ma šotikatest umbestäpselt nii palju teangi, kui sinu blogist loen (=virtuaalkokkupuude?), aga värvikas pilt tekib silme ette küll :) Selline multikalaadne pilt, kus loomad räägivad ja asiselt tegutsevad...
VastaKustutaMõni on isegi nende juttude peale shotika võtnud :D.
VastaKustutaAga tänud (punastab ja läheb kõrvale ära).
Erin jalutab Cosmoga samamoodi, kui koer peatub siis lykkab kaega tagant :).
VastaKustuta:D nojah, nad on pisikesed ju, ulatuvad kummarduma :D
VastaKustuta