5. aastaaeg

Kuna käsitöörindel on mõõnaperiood, siis tuleb kirjutada muudel teemadel. Näiteks sulaveest ja kevadest.

Eile käisin vaatamas Tuhala nõiakaevu ning lähenesin objektile Vaida suunast ning teeolud olid pehmelt öeldes kõhedad. Kohati oli veetase triiki maanteega ja ma mõtlesin, et kui peaks veel hullemaks minema, siis ümber keerata ma ka ei julge, sest kohe teepervel oli ju vesi.
Aga kohale ma sain ja kaevu vaatasin ära kah. Põnev oli, kuigi mingil kummalisest meeltesegadushoost ajendatuna läksin pestud poolniiskete juustega ja unustasin mütsi maha. Lisaks oli niiske ja jahe ilm, pikalt jala tarvis kõndida ning meeletud rahvamassid. Elamus polnud seega suurem asi.
Inimesi oli ikka igasuguseid, kontsakingades ja miniseelikutes isegi :D. Arvestades maastikku oli selline riietus väga out! Mul hakkas üsna külm lõpuks ning pikka pidu polnud, kõmpisin tagasi autosse. Ajastus oli väga vale, oleks tulnud minna varahommikul. Siis oleks elamus olnud.

Kuna suund oli linna, siis mõtlesin, et olen kaval ja tulen otse Kangru peale välja. No tore oli, kruusatee liivase pinnasega ja auguline pealekauba. Lastele kaasa valmistatud kohupiimatort sai nii kloppida, et osad sõstrad olid pärast pealt maha põrunud :D. Lisaks on see liiv nüüd kõik mul auto küljes kinni ja ootab pesupäeva. Taustaks loeti Kuku raadios Lii Undi reisikirja Indiast, kuna mul see loetud ja väga meeldis, kuulasin huviga tema mõttemõlgutusi üle 30ste põhimõtetest ja eelistest-puudustest :P. Jutt sobis jaburasse maastikku nagu või pudrumulku.

Maastik oli sünge, algul kulgedes metsade vahel, siis pikalt tühermaad ja siis tuli täiesti arvestatav keskus. Kiili :). Muidugi ma tean, et Kiili seal kandis on aga ma polnud sinna mitte kunagi elus sattunud. Täitsa kobe paik, mitu kaubakeskust, isegi vist spordihoone ja Maxima, kust leidsin armsaid lihavõttekomme. Nii et tunne oma Eestimaad :).

Linna jõudsin pea-ja kaelavaluga muidugi nagu viimane pooletoobine, kes ei oska end ilmakohaselt riidesse panna. Valu kulmineerus õhtuks seljakanguseks ning päädis jällegi ühe valuvaigisti ning kahe suure sooja salliga ümber kere. Kevad viis mõistuse vist.

Lapsed tulid rongiga vanaisa juurest, trehvasime Pelgulinnas ja sõime pashat-kooki-pomelot ja kommi :). Tõeline magusalaks ja lõbus õhtu panid pühadele toreda punkti.