Parim klient on rahulolev klient!

Detsember on olnud kiire kuu. Kudusin veel ühed nutikud kundele ja lõpetasin oma hõlsti. Lumi motiveerib sooje asju kuduma. 

Ega sel aastal vist rohkem enam ei jõua, võibolla lõpetan ka labakindad ära, aga sundust pole. 

Kudumise poolest oli tore aasta! Hakkasin algajatele kudumist õpetama ja see inspireerib mind väga. Olen oma naistele tänulik huvi eest ja et nad ka mulle on andnud õppimisvõimaluse, sest õpetades õpib palju. 

Remont jõudis lõpuks sellisesse staadiumisse, kus rõdu sai kasutuskõlbulikuks ja elutuba korda. Uude aastasse jäävad siis põrandaliistud. Sai see korter ilma oldud aasta, kannatab uue aastani ka :P 

Loen päevi ja tunde pisikese puhkuseni, mis ilmselt on nagu igal aastal tajutav ühe sekundina. Aga vähemalt on mida oodata :)

Kirjutamiseni!

Olmeblogi

Teate, mul on elutuba ja köök täiesti e-la-mis-kõl-bu-li-kud! 

Reede õhtul oli lõpuks aega koristama hakata ja mõte oli, et vean raamaturiiuli tühjaks, tõstan rõdule ja värvin. Et kaua sellega ikka läheb? See oli ilma igasuguse töötlusteta, puidust Jysk ja ma värvisin seda pimedani. Viimased ristipulgad telefonis oleva taskulambi valgel. Ma ei tea, mida naabrid mõtlesid (kui nad veel üleval olid ja nägid tulukest). Ja see puit tõmbas värvi mõnuga sisse. Laupäeval sai veel värvida ja pühapäeval veel... 

Laupäev algas siis sellega, et mõtlesin oma raamatud kõik elutuppa vedada (puhas plats oli noh) ja ära sorteerida, tolmust puhtaks ja liigiti hunnikutesse. Ilm oli roppu moodi palav, tuul tõmbas ja mingil hetkel käis seljas naks. Liikumine jama, tõusmine kahtlane, ainult väga aeglased liigutused olid ok... Mõtlesin, et mis ma siis nüüd teen. Ma ei saa isegi magama minna kui kõik kohad raamatuid täis on :D
Aga mis ikka, pikk villane sall 2 ringi tugevalt ümber kere ja asusin ettevaatlikult edasi tegutsema. Kannatas olla.

Lõunast tulid riiulid, 5 pakki detaile. Panin kokku nagu lego, ladusin raamatuid riiulisse ja hakkisin pakendit parajateks konteinerile sobilikeks tükkideks. Kõik sai korda pühapäeva hilisõhtul. Kondid valutasid ja selg oli kange. Aga ma olin paksult rahul! 

Põrandaliistud ootavad veel oma aega, kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes oskab neid parajaks lõigata ja professionaalselt paigaldada, võib märku anda. Aga sellega ei põle, neid asju siin saab alati tsipa nihutada kui paigaldus tuleb. 

Mööblit jääb üle ka, sest hetkel on tunne, et less is more ja pooli asju nagu ei tahaks enam tagasi. Ja ma raiskasin kaks ilusat suvepäeva (ilmselt viimast sel aastal) siukse hullumeelse rassimise peale :) Tüüpiline mina, tapeeti kakkusin siis kui olid esimesed kuumalaineilmad juunis. Lõpetasin siis viimastega. 

Täiesti medalivääriline tunne on, sest minu mugavust arvestades oli see ikka eneseületamine! Valgemaks sain, aga raamatut hommikukohvi kõrvale tuleb ikka lugeda lambiga. Aga mis siis, ma olen nii rahul tulemusega!

Kõige magusamaks jäid mu käsitööraamatud, sorteerida on veel kooliasjad ja magamistoast välja kangutada üks hiidraske telekaalus. Õud. Miks mööbel nii raske peab olema?!

Kunagi on aega jälle kududa... seniks kirjutamiseni!

Enne ja pärast

 Ainuke eelis, mis kilekasvuhoone moodi kodukontoris töötamisel on, et tomatid valmivad jube kiiresti. Iga päev on paar tk potitomatite küljes punased :) 

Paprikaga on see tore lugu, et kui too mul toas aknal oli, siis püsis ilus roheline, aga paprikakaun edasi ei kasvanud ega värvi muutnud. Viisin nüüd soojade ilmade ajal uuesti välja (kuigi ööd on külmad ja ta klapitab lehti kokku ja lahku ilmselt sellest) ja paprikakaun hakkab tasapisi punaseks (vist) minema. Nii et ikka õues meeldiks nagu rohkem. Kroonika mõttes olgu täheldatud, et augustis on meil jätkuvad sellised pooltroopilised ilmad, 24 C ja kuni 30 lausa. 

Maaler pani mulle siia elutoa ja köögi vahele toreda plastikust ukse, tõmblukuga. Saan regulaarselt jalatõsteid teha kui vaja köögist välja ronida. 

Aga muidu asi edeneb, kuigi nädala asemel on kulunud 2 ja natukene läheb veel. Täna sai lagi värvitud, homme loodetavasti siis seinad. Sisuliselt ongi kogu aeg kulunud seinte lihvimisele ja parandustele, laepaneelide servad vajasid ka uuesti täitmist ja siledaks nühkimist. Ajaliselt langes kõik väga soojale perioodile, higistame siin mõlemad. Mina oma kontor-köögis ja maaler lae all nühkides. Aga miski ei kesta igavesti! Varsti hakkan jälle asju tassima ja mu sõbrakene tuleb koju tagasi :) Rosin oma ema juures maal hoius, jahedam ja pole nii tolmune. 

Ükskord saab see remont valmis niikuinii!

Saagikoristus!

Täna võtsin kartuleid :) Pealsed kuivasid ära ja oli aeg!

Tomatitest on kõige viljakandvamad potitomatid, ema soetas need taimed kohaliku müüja käest. Üks läks poolenisti välja ja põeb, aga kollane (suht hapu) ja punane (magus) on viljarikkad. Kiirelt hakkasid edenema siis kui õues 30 kanti kraadid läksid. Nüüd olen hoidnud pigem toas aknal, sest rõdul on nii külm ja tuuline. Väga soojade ilmadega vean õue. 

Mu omakasvatatud tomatitest kirsstomat (seemnest pandud) kasvas nagu mets, õitses ja tekitas mõned viljad ka. Ilmselt oleks rohkem ruumi potti vaja, aga ma ei viitsinud neid ühe taime kaupa laiali istutada. Või noh, probleem oli pigem pottides. Rõdul tuul niiviisi keerutab, et on vaja raskeid korralikke suuri potte, et midagi kasvatada. Kammisin küll taaskasutuspoode ja midagi ka leidsin. Aiapoodide aledelt ostsin ka, aga no päris kasvuhoonekogust ikka ei soeta. Nii et läks kuidas läks, ikka maitsta sain ja need olid ka esimesed, mis kandma hakkasid. 

Teised, pakiseemnetest pandud endiselt õitsevad. Need on olnud 100% rõdul, seotud riiuli külge ja sooja majaseina ääres, aga päikesevabas nurgas. Ühel on 1 tomat küljes, aga pisikene. Augusikuu veel ees, eks näis, mis teevad. Samas öösiti on juba nii külm ja udune, olen isegi lilli tuppa tassinud. 

Paprika on olnud kogu aeg toas, kuumal aknal ja nüüd on üks kaun küljes kah. Aga ei liigu edasi ega tagasi. Tekkis siis kui ilmad olid hästi kuumad. Taas mitu taime potis ja oleks pidanud vaid 1-2 jätma. 

Maitsetaimed kasvavad ilusti. Rosmariin, münt, basiilik (vean aeg-ajalt tuppa nagu tomateid, sest too tahab väga sooja), lehtsalat, petersell - suvekuul ostma ei pidanud, sain "oma aiast". 

Lilledega on teine ooper. Hortensiad tunduvad enim mõnulevat ja õitsevad teist kuud jutti. Tahavad palju kastmist, aga muidu väga mugavad rõdutaimed. Täidavad oma suurusega pinda, on atraktiivsed. 

Nelk on potis hästi vastu pidanud, õitseb ja ei vaja väga palju päikest ja vett. 

Lavendel on kapriisne, olen katsetanud kahe erineva sordiga, õitsevad kiirelt ära. Üks kuivas suisa ära (kastetud taim), teised on ilusad. Aias on neid mõttekam kasvatada, emal on terve müür ja ikka veel õitsevad. Ilmselt viin oma potijuurikad ka maale, saab maha panna. Ühed suvelilled, mida ma soetasin juunis, õitsesid vast 2-3 nädalat ja siis kustusid. Ema arvas, et oleks tulnud kasti istutada ja ruumi anda, et suvelill pigem tahaks laiutada. Võibolla, mul siin kaste ei ole ja pigem tahtsin midagi riiulitele panemiseks, sest mulle ei meeldi see toore puidu tooni puitsein. Ehk läheb aja jooksul mõnusamaks ja muudab tooni.. 

Aga noh, esimene aasta, eks järgmisel aastal proovin teisiti. Toataimedele tundub ka rõdu meeldivat, kummipuu vohab ja paar taime, mis toas kippusid lehti langetama, on taas hoo sisse saanud. Iseasi, mida nad arvavad sügisel pimedasse elutuppa naasmisest. 

Ma ei saa ikka üle sellest, et ma pean elutoas hommikukohvi juurde raamatut lugedes tule põlema panema. Suvel! Aga kohe tuleb elutoa remont ja siis ehk saab värvidega natukene heledust juurde anda. Jah, jälle. Lõputu remont :) 

Ma tahaks kirjutada ka Hiiumaa-tuurist, aga hetkel ei viitsi. 

Kuulmiseni!

Feilisin taas!

 Ostsin koerale espetsiaal rõdupesa või noh, see on selline matt pigem, soe küljealune. Kannatab niiskust, kerge, saab rulli kraapida ja pesta. 

Kui pakk tuli, oli palju elevust. Meil on nagu pommikoer kodus, kõik pakid ja kotid tuleb üle nuusutada. Aga kui mati maha panin ja kutsusin Marfat testimisele, siis oli koeral silmis üks suur umbusk! No ta tuleb, kui ma palun tulla, selles pole küsimust, aga see pilk. Kas ma pean ja mis see on?

Nüüd on matt köögis ja koer magab kõrval. Eks tuba ole soe kah ja päike paistab peale. Ma loodan, et rõdul leiab küljealune ikka kasutust ja ma pole raha niisama raisanud :p 

Kuidas sa muidu nalja saad kui ise ei tee!

Rõdu on kaunis! Ilmad veel kaunimad! Tellisin natukene mudru ja jäin ootama tarnet. Töömehed kadusid juba paar nädalat tagasi ja ma eeldasin, et asi on lõpuks ometi valmis. Eeldamine on aga teadagi mille ema :P  

Nädalavahetusel pesin aknad ära ja kraapisin terrassilaudadelt ehitusmeeste porisaabastelt maha jäänud kamakaid lahti. Kolmapäeval tõin vaibad ja olin elevil. Täna pidi olema delivery ja nagu tellitud, ilmus hommikul rõdule kollane poiss ja hakkas laudist uuesti lihvima. Vanajumal ise teab, kus ta seniajani oli ja miks seda enne ei kommunikeeritud. Nüüd on mul elutoas keset põrandat 17 pakki ja ma sain just teada, et rõdule ei tohiks asju panna enne kolmapäeva. Palju õnne mulle! 

Õnneks on lapikud IKEA pakid, mida saab ladustada, sh pehmed padjad. Aga ma tahtsin juba 16C päikeses peesitada ju! 

Kes mõtles välja kommunikatsiooni, keeraku hauas nüüd ümber!

Koerast ja kudumisest (lilledest ja liblikatest)

Et õigustada seda, milleks see blog kunagi loodud sai, kirjutan siis ka asjast!

Nagu ma mitu korda olen maininud, koon omale suurt kampsunit. Tunde järgi ja aeg-ajalt selga proovides. Lõnga on lademes ja mõnus on üle saja aasta suurte varrastega rallida. Pilt on lame muidugi, sest ega selles staadiumis paremat ei saagi, aga koolis rõhutati ikka, et tehke ikka vahepeal ka fotosid, jäädvustage progress. 

Ühesõnaga, see on alles toorik. Tulevad taskud ja võibolla ka miskine tikand hiljem. Oleneb tujust ja loomepuhangust. Koon ühes tükis, hõlmaliistud kaasaarvatud. Varrukad siiski tulevad eraldi ja hiljem õmblen külge. Visioon, kritseldus, proovilapp ja mõtted on, aga lõikeid jms ei teinud. Ses mõttes on hea omale kududa, et saad rakendada katse-eksitus meetodit :)

Rosinale tutvustasin eile uut rõdu (ei, ei ole veel valmis). Loom oli segaduses! Oleks nagu õues ja ei ole ka, midagi ei näe. Ja üksi jääda ei julgenud, mine isahane tea!

Renoveerimine valmis kah veel ei ole, osalised on vist juba loobunud lootmast ja küsimast. Aga ehitaja tahab juba haarata uusi projekte käeulatusest, oeh. Rõdud pidid saama valmis kahe nädalaga, eile sai kolmas täis. Mehi on tööl - 5.  Enjoy the process! nagu ma vahel töökeskkonnas ilgun.

Aga tomatid kasvavad ja kartul ajas rohelised nupud mullast välja (ärge küsige, KUHU ma selle kasvama hiljem panen :D). 

Ma olen unine aga ma ei maga. Miljoni dollari küsimus

 Teate seda tunnet jah? Ma ei saa päris täpselt aru, mis seda triggerdab*. Ma lähen ca 22 paiku voodisse, uinun mõnusalt ja sügavalt. Ja siis keset ööd, ilmselt mingis kergemas unefaasis ärkan, enamasti väliste tegurite mõjul - lambanahka pesa tegev koer, nina luristav koer, ulguv tuul, ringikoterdav naabrimammi, just name it. Ja ma ei jää enam magama. Vahel ma kolan netis ja see on tobe, ma tean. Pigem annab ajule signaali, et ok, äratus. Aga see une ootamine on nii nüri, sest no alla tunni mingit und ei tule. Enamasti läheb 2 ja peale. 

Hiljuti uurisin miskiseid meditatiivseid äppe, mis peaks unele hästi mõjuma ja soodustama uinumist, aga inimesed, öelge mulle, kes selle siis välja lülitab kui ma magama jään? :D  Miljoni dollari küsimus. Ma ärkan ju varsti uuesti üles kui see katkematult mul kõrva ääres vihmasadu mängib või muid kauneid loodushääli. 

* mingitel päevadel saan ja tean, nt rõve meil KÜst või jälle mingi jaur täiesti mõttetu teema ümber meilides või tööülesanne, millele õhtul otsa vaadates ei saa sotti, mis august seda lahendama peaks hakkama. Või liiga kirev päev jne. 

Tegelikult hakkab selle blogi fookus kaldu minema. Pidi ju olema koerad ja käsitöö, natukene remonti ka (ajutiselt). Olgu siis ka põgusalt neist.

Koer magab kogu aeg ja meil ei juhtu eriti midagi peale kõikuvate tervisenäitajate. Üks lurisev nina, üks tujukas loomamuti, värske lumi, lühikesed aeglased jalutusringid, vaipade kaevamine ja norskamine. Täiesti igav elu ühesõnaga. Vahel saab nalja ka, nt siis kui lähed vetsu, unustad ukse irvakile ja ennast mingit blogipostitust lugema. Ja siis tuleb loom otsima, kus inimene ometi on? Lükkab ninaga ukse nii laiali kui saab... Samal ajal on valmiv rõdu pidevalt täis kollaseid mehi, kes (ilmselgelt) tahtmatult tuppa aknast vahivad... Mul on selle aastaga privaatsuse osas totaalne paradigma muutus toimunud :)

Meestest rääkides, ehitusmeestest. Ei, renoveerimine ei ole lõppenud ja ilmselt ei saa valmis ka veebruari lõpuks. Aga meil on juba (!) uue kattega trepp, värvitud seinad, uued uksed ja tundub, et ma saan isegi uksesilma :) Treppi tehti kahes osas, paar päeva oli parempoolne liiklus ja seejärel vasakpoolne. Koer oli segaduses ja sai pidevalt õhutransat. Ja siis tuli kolmas kiht ning et elu oleks põnev, tuli kasutada trepi iga teist astet. Ja nii nädal aega. Esmaspäeval teist ja neljandat jne, teisipäeval esimest ja kolmandat jne. 10 kg koera õlal. Ausõna, ma olen kehvas vormis niigi ja nüüd sellised jõu- ja ilunumbrid. Nagu tellitud, oli siis Rosinal kerge kõhuhäda, nii et esimesel ööl käisime ikka mitu korda... 

Aga nüüd on trepp valmis, mis siis, et seda epo katet ja plaatimissegu on kõik kohad täis ning ilmselt tuleb trepikoda uuesti üle värvida. See on ju vaegtöö ega mõjuta lepingu ametlikku lõpptähtaega. Ehituse loogika on hämmastav, ma olen ikka palju selle aastaga õppinud, iseasi, kas seda kunagi ka vaja on. Kui, siis pigem paaniliseks pagemiseks, sest teist korda sellist jama enam läbi ei jaksaks teha.

Rõdud, oo jaa... kõlakas käib, et rõdukinnitusi maja seina tehes puurisid nad otse ventsüsteemi. Ei tea, keegi ei kinnita ega lükka ümber, aga mind ei pane siin enam mitte miski imestama. Alguses vinnasid kraanaga rasked plaadid põrandaks, nädal hiljem manööverdasid nood jälle mitme mehega maha lumehange. Nüüd on kerged plaadid paigas, vihm sajab peale (sh ka pikendusjuhtmed, tööriistad, puitlaudise materjal, lood jne). Töö seisab. Rõdu on üüratu, ma ei tea, kes ja kuidas seda sisustada viitsiks. Ma arvan, et seal saaks koroonat mängida vms. Pinksi jaoks vist tiba lühike kui just naabriga vaheseina maha ei võta :D 

Laudist panevad nad oktoobrist saadik. Maja esimene pool läks siuhti! Tagumine on nagu kummivenitamine. Kolm meest mässasid minu akna all terve päeva, valmis said ühe paneeli. Ja kratsisid kapitaalselt ära aknaraami, kahtlustan, et seal peal saeti nt... ? 

Ametlikult peaks olema 10 päeva pärast tööd lõpetatud, va vaegtööd, aga juba oli hädakisa, et ei jõua. No mis siis ikka, maksavad seekord trahvi, sest meil ka raha vaja ja präänikut selle hullumaja üleelamiseks. Ja minu meelest on nad nüüd veel vihased ka, sest kvaliteet on kuidagi rohkem alla läinud kui eelmise aasta tööde puhul... või siis on minu kannatus lõpuks katkemas. 

Milline aasta?

 Nüüd vist juba tohib kokkuvõtet teha?

Kui ma üritasin meenutada, mida ma käsitööalaselt sel aastal teha jõudsin, siis ükskõik kui palju ma poleks ka oma asju dokumenteerinud, seda mahtu, mis kooli jaoks tehtud sai, ei suuda ma kuidagi ühele pildile saada. Ütleme siis nii, et suuremad asjad on siin koos, aga peale selle oli veel pisikesi viltimisasju (kõrvarõngad, linnukesed, võtmehoidja), kaks nahast kotti (käsitsi õmmeldud), hunnik kõlapaelu, kõikvõimalike tööproove ja kavandeid. 

Ma ikka päriselt ka veel ei usu, et ma kooli lõpetatud sain. Praegu kipub hoog maha minema, kuigi kundedele olen ikka saanud tellimused täidetud. Aga jah, pisike 2021.a kokkuvõte siis pildis olgu siin blogis ka rippu:

Linaseid linikuid oli muidugi rohkem ja rakendus oli Liliinas juba tehtud, aga õppimiskogemusena väga põnev kudumine (pilud!). Samuti neid erinevaid randmeid oli rohkem (Kihnu, Ruhnu, lapiline, jne) ja kangastelgedel kootud tööproove (linased, puuvillased + erinevad villased). Äge aasta oli, aga hea et ta on otsa saamas. 

Lisaks väljakutse nimega "remont", mis pole siiani läbi ja taustal käib meilides maadejagamine teemal "mis lepingujärgselt peab olema tehtud ja mis veel ei pea". Natukene jõudsin ka kodus oma tempos ja maitse järgi kõpitseda. Magamistuba ning köök on korras, vannitoas kannatab ka olla juba. Uueks aastaks jääb siis elutuba ning panipaik. Tark ei torma :)

Et aasta oleks "täielik", saime juunis vahetult enne puhkuseperioodi salajase vihje, et meie tiim on kellelgi pinnuks ja pole nagu vajagi teist. Et septembrist plats puhas ja RIF. Mitte kellelegi ei tohtinud rääkida, ka oma tiimiliikmetele. Tööd tuli teha nagu ikka, täie tambiga. Päris "hea" motivatsioon oli sügiseni tööd rabada, eriti augustis, kus mul oli üks väga raske keiss ja keeruline müügitiim. Konfliktid, koolilõpu jaoks paari vaba päeva kauplemine, hirmpikad tööpäevad ja kuklas küsimus "mis mind motiveeriks?" :) 

Ja siis nagu maa alt uus võimalus kandideerimiseks, valituks saamine, üleviimine ja vahetult enne kooli lõpueksamit uuele ametikohale asumine. Huh. Preemiaks ostsin omale naiivses stiilis joonistatud sõnumiga värvitahvli. Minu meelest oli see nii kõnekas, et ma ei saanud seda Viljandisse jätta: 

Viljandis oli meil detsembris mitteametlik lõunasöök ja kutsetunnistuste kätteandmine. Teel sinna otsustas suur kari kitsi teele joosta, kuid viimasel hetkel siiski tee serval seisma jääda... Sain pidama ja auto minu aga samuti. Ilusad loomad olid, 7 noort kitsekest nagu muinasjutus! Kaitseingel volume 100 :) Ja kõik need klapitamised teemal "töö-kool-praktika-remont" - kõik lihtsalt sujus päevapealt! Ilge närvikulu ja emotsioon stabiilselt... 

Last but not least, aasta viimasel nädalal on seltsimees vanurloom korraldanud meile kodus mitmeosalise "visa hinge" sarja. Kolm kliinikut (ühes lühike tööpäev enne jõulu ja pole ultraheli, teises on ultraheli, aga palju kahtluseid arvamuse osas, kolmas on lahti 24/7, päästab pühad ja asjalik noorarst). Tuisus tukkumine ja öised kakarallid, kusjuures keegi täpselt ei tea, mis siis juhtus. Kas lihtsalt vanadus rabas jalust või siis miskine mürgitusjama. Ta armastab õues lund ogara kiirusega sisse vohmida ja pimedas alati ei näe ju. Igatahes on praegu kombes, nõuab kanafileed ja kosub. Uuringud jätkuvad, olen positiivne ja naudin talvepuhkust. 17 aastase karjääri jooksul pole nii rahulikku puhkust veel olnud. Keegi ei tüüta, helista, meilides on vaikus ja mulle ei tule isegi töö meelde. Jumalik!

Aga jah, lõpetuseks ütlen, et olge tublid ja vahetage see vastik aasta lõpuks ära! Ma väga loodan, et uus on igas mõttes parem. Ja seekord ma mõtlen seda kogu hingest ja tõsiselt! 

November saab läbi

 Üleeile, keset tööpäeva sadas sisse punt ehitajapoisse ja ülemus. Töid vaja tegema hakata. Meil nimelt käis järelvalve majasiseseid töid hindamas ja siinsetest vaegtöödest tehti pikk nimekiri. Sain teada, ma ei pea otsima ise pottseppa või remondimeest, kes vannitoas seina kinni ehitaks ja põrandas augu täidaks. Milline tore üllatus! Ma olen nimelt paar ndl otsinud spetsialisti ja tulutult! Ja et ripplakke tuleb torudele augud lõigata ning radikatagused korrigeerida (pahtel, lihv, vàrv). 

Radikatega läks nii, et selleks ajaks oli magamistoas remont minu kulu ja kirjadega tehtud. Väga korraliku töönaise leidsin ja nädalaga oli tuba jälle toa moodi :)  Köögis tuleb remont järgmisel nädalal, värvid ostetud, inimesega kokkulepped olemas. Seega jäi neile teha vaid elutoa radikas ja kuna järelvalve ütles, et mul on õigus keeldusa või kompensatsiooni küsida, palusin kahe radika eest vannitoa seinaparandusele lisaks kipsplaati, krohvimist ja vàrvimist. Oldi nõus :)  

Järelvalve on meil täitsa asjalik, 8.taseme ehitusinsener jàrelvalve alal, Alar Vinkel. Soovitan, kel mure ja kredexil see nõue kah. 

Loom on kaks päeva töötanud koerana ja õhtuks väga väsinud. Vaata ja suhtle, magada ei saa eksole! Täna suutis sekundiga pressida end vannituppa kui poisid värvi käisid toomas. Aga seal oli just lihvitud ning valget tolmu kõik täis. Olin redei otsas köögis ja koristasin kappe, kui avastasin, oli šoti proua habe paksult pahtlitolmu täis ja kõht-käpad valged. Ise mõnusalt end sinna keskele magama sättinud. Kaak selline, sai riielda ja läks pessu. Oh seda pilku! Meenus hiljuti nähtud nali šotikate teemal. “Kas nad on kurjad?” “Ei, aga nad annavad hinnangu ja mõistavad pilguga hukka kui vaja!” 

See oli just see pilk :) 

Novembriuudised

 Nädalavahetusel sain valmis järjekordsed nutikud, seekord kudusin omale. Kui eksamile sõitma hakkasin, avastasin et kõik kodused sõrmikud on augulised ja aega parandada enam ei olnud. Nii et tuli omale ka teha, samas on nood hetkel natukene liiga soojad, aga pühapäeval lubab ju lund :)

Muidu on aga nii, et ehitaja tahab lepingut pikendada veebruarini (järgneb sõim tundmatus keeles). Ja see ei tähenda, et nad hetkel palehigis tööd teeksid. Kodukontori inimesena näen neid ca 2-4 h päevas, ehituskoosoleku päevadel pikemalt, sest ülemustele tuleb ju teatrit teha. Nt täna. Käisid natukeseks ja pühkisid minema meie lillepeenra (pojengipüsikud ja roosid). 

Rääkimata sellest, et elektrikilpe vahetades olime elektrita 12h jutti ja nad lõhkusid ära valguskaabli. Parandamiseni ei jõudnudki. Kui ma olin kannatlikult oodanud 7 tööpäeva, kutsusin ise tehniku ja see siunas nood maapõhja. Arvas ka, et see käik ei jää viimaseks :D Mulle meeldib kui inimestel on keerulistes olukordades veel energiat huumoriks, muidu siin ellu ei jääks. Ja meeldivad ka toredad naabrid, kes kaasa mõtlevad ja wifi parooliga aitavad, kaua sa ikka hotspoti jaoks mahtu ostad ja mobiili otsas istud. 

Elektrivabal päeval aga käisime kohalikus kohvikus pealelõunal, et vidinaid laadida ja puurimisest rahu saada. Loomale väga meeldis, serveeriti vett ja puha. 

Et sellest aastast maksimumi võtta, hakkasin magamistoas ise ka veel remonti tegema. Kui juba mässata, siis sajaga :) Step by step, äkki saab kodu kunagi ilusaks ka. Elamisväärseks, tolmuvabaks ja müravabaks ka. Tsiteerides objektijuhti: "varsti on teil siin kõik ilus ja korras!!!" (öelda reipalt ja kange aktsendiga). 

Selle statementiga tuli ta lagedale kui ma üritasin selgitada, et see, kes kaabli lõhub, peab selle ka korda tegema või orgunnima kordategemise. Tema nimelt arvas, et kuna nõrkvoolulahendused ei ole nende lepinguga kaetud, siis pole tema töömehe lõhutud kaabel tema mure. Aga et mu tuju kuidagi üleval hoida ja pinget maha võtta, siis jagas reipalt oma optimismi :))) ja see võttis sõnatuks ka minusuguse paadunud optimisti!

Show must go on.

Leia sarnasused

 Briti lendurid sarjast "Allo Allo"

Meie ehitajad kell 8 hommikul (nad olid seal ka eile ja üleeile jne). 

Lepingujärgselt 26 päeva ja 1 kuu veel. 

Läänerindel muutusteta

Tänasest hakati meil vahetama küttetorustikku ning tegema uut veevõrku, seega "mehed kolisid sisse" ja neid on palju! Kui ma hommikul vaatasin, kuidas nad naabritädi korterisse sisse voolasid koos lõputu kolaga, siis mul hakkas kergelt halb. Naabrimehed irvitasid.  Mul on tunne, et need kaks suurt brigaadi ei mahu minu korterisse isegi ilma kolata. Äkki saadavad kõhnemad mehed? 

Aga tore on, et lõpuks see kõige hullem teema algab, sest soojamandus pidi lepingujärgselt korras olema ju 1. septembriks. Korteris on jube külm, magan sokkides, kahe tekiga ja dressikas seljas. Isegi koer on paar ööd sõna otseses mõttes end teki alla kaevanud. Selline niiske ja vastik!

Koerast rääkides. Kõrvapõletikust saime lahti, eks see hull tolmumöll ja stress mõjutab sajaga. Nüüd jooksevad silmad, puhastan ja arstiaja sain alles 16.09. Vanurielu. Ise on õnneks toimekas ja tubli. Teeb vahel oma śoti nalju ja paneb jalutamistempoga kõigi kannatuse proovile. Vanad śotikad on nii armsad ja muhedad :)

Kool pole oma tähtsust minetanud, vabal hetkel loon oma toodet ja kirjutan tootelugu. Lisaks tuleb panna kokku portfoolio, teha hunnikutes fotosid ja valmistuda vaimselt lõpetamiseks. 1 kuu ja 13 päeva veel, huh. 

Muidugi möllab Murphy sajaga igal rindel. Seda aastat siin majas tagasi igatsema ei hakata, see on selge. Tsiteerides Michelle Dubois´i Allo Allo sarjast: "listen very carefully, I shall say this only once! Ma vihkan seda remonti!"

Saavutus!

Me saime lõpuks kahe nädalal tööde graafiku ehitajalt. Uskumatu, aga tõsi. Aknad on nüüd ka vahetatud, sõrmede all siiani peenikene krohvitolm. Korterit on pestud vähemalt 3x ja asjad on endiselt prügikottides. Kolleeg küsis, kas meil on sõda :) Mitte midagi ei leia üles. 

Ajalooline hetk oli siis kui kuvaldaga rõduuksele auku tehti. Rosin seda ajaloolist sündmust kahjuks ei näinud, kuna mul tekkis tolmupaanika ja ma viisin ta igaks juhuks enne maale. 

Üldse on ta saanud sel suvel palju sõita. Praktikaga läks nii, et plaan veeta nädal Rakveres läks vett vedama. Just enne praktika algust läksime hambaid puhastama ning plaanis oli eemaldada tal 3 hammast. Üks oli põletikus ja too põletik tegi pahandust juba ninaneelus. Kohapeal selgus, et eemaldamist vajasid lausa 14 ning lisaks tekkis probleeme verehüübega. Nii et nüüd 10 päeva antibiootikume, valuvaigisteid, verevitamiine ning probiootikume. Hommikul üks ports ja õhtul teine. Kuna ema neid anda ei oska, kujunes eelmisest nädalast paras ralli. Hommikul pool 6 üles ja koerakese protseduurid. Siis hommikusöök, süles jalutama ja seejärel maale. 8.30 pidin olema Rakveres praktikal. Õhtul sama tripp tagasi ja protseduurid. Lisaks ma kahtlustan, et veterinaarid ise oma koerale selliseid doose ei kirjuta. Ma pidin jagama kapslis oleva "puudri" neljaks osaks... pangakaart puudus, muidu oli pilt nagu narkomaan valmistaks kama ette :D Ja siis loom, kes ei oska suurt tükki haarata, vaid pudistab kõik laiali. Naljatilk.

Kas see praktika kestab veel kaua?

Kui olin 2 päeva praktikal saanud rahulikult käia, ilmus tööpeva õhtul peale 17 majja silt, et algab akende vahetus. Helistasin, et millal minu korteris? helistame, anname teada. Ei helistatud, aga kiirelt tehti korda kaks korterit ja fuajee. Ikka ei helistatud, mina käisin rahumeelselt praktikal edasi... Lõpuks hakkasin siis uurima, et millal ja sain täpse aja. "aga reedel laseme välisseina sooned" No ok.... Kui neljapäeva õhtul koju tulin, oli elutoas telliskivipruun loik maas ja sohvapadjad täpilised. Ja õhtul sai sohvalt vaadata päikeseloojangut :) Auk oli ettevalmistud. Õnneks see möks eemaldus kergelt ja põrand sai puhtaks.

Korterit kilesse pakkisin minut õhtut jutti. Õudne töö. Õnneks on need mõnusad kleepsuga kilekardinad väga abiks, suurema jama hoidsid ära. Aga no poisid tegid ka hea nalja. Võtsid kõik aknad eest, tuul tõmbas ja siis hakkasid puurima ning kuvaldaga laamendama. Tolm keerutas end ka sinna, kuhu muidu ehk ei oleks sattunudki. Kiled läksid lendu ja mind ähvardas õhtuks kurguvalu. 

Kui nüüd aknapaled ka saaks tehtud, siis oleks vast kuu aega rahulikum. Torude vedamiseni... kui muidu on nad asjalikud ja rabavad pikki päevi teha, siis kommunikatsioon on 0. Aknad oli vist ainuke asi, mis suure kamandamise ja kisa peale ette teatati. Väga väsitav ja mul on tunne, et ma elan kottide otsas jõuludeni. Amen. 

Ma teadsin seda!

 Aga ikkagi on elu hetkel stabiilselt nagu seesamunegi ventilaatoris :D 

Ootasin kannatlikult, et ehitaja saadab töödegraafiku ja siis lepin kokku praktikaaja. Graafikut ei tulnud, ettevõte muutus kannatamatuks ja ma leppisin kuupäevad kokku...  Nädal hiljem, reede õhtul, tuli kõne kell 19, et siis ja siis hakkame aknaid vahetama ning rõduuksele auku tegema. Loomulikult on see sama nädal, mil ma peaksin olema kodust 1h sõidukaugusel praktikal. 

Valmistusin koolisessiks. Mingit infot koolinädala kohta polnud. Kui asjad said pakitud ja osaliselt autosse kantud, tabasin järjekordsel kraamiveol ukse juurest Suure Bossi, kes kleepis silte välisuksele. Pool 7 õhtul. Silt ütles, et tööd algavad järgmise päeva hommikul :) Õnneks puudutas info elektrit ja vett, tööd olid planeeritud keldrisse ning ei eeldatud, et peab kodus olema. Aga no alla 12h etteteatamist?! Ja mokaotsast ütles Suur Boss, et ilmselt tuleb akendevahetus teil 21. juunist. Käed vajusid jõuetult rüppe :D ja mõte hakkas tööle. Pühapäeval 17ni koolis, 2h sõitu maale, koer kaenlasse, koju asju pakkima ja mööblit kiletama?!  Palusin siiski täpsustada, kui kindel see on? Seltsimees teatas rahumeelselt, et õhtul selgub. Teised midagi ei teadnud... mul järelikult vedas, et olin õigel ajal õiges kohas... 

Pakkisin asjad autosse ja hakkasin mööbeldama. Meil on troopika, eksole, higi jooksis ojadena...  Raamaturiiulid tühjaks, riiul teise kohta, asjad akende alt ära, vaibad ära. Kiled hunnikusse valmis. Ehitaja nõuab, et töömaa peab olema 1,5m puhas.. mul on väike korter, kuhu ma peaksin need asjad kõik panema!? Nt kahe madratsikihiga kont voodi... terve tuba on seda täis ja kuskile nihutada ka pole. Nutta tahaks!

Õhtul selgus, et neljapäeval on kell 13 ehituskoosolek, kuhu keegi minna ei saa. Võibolla nibin-nabin siiski üks naaber. Lubasin siis, et kulutan oma koolilõuna zoomile. Ja õigesti tegin. Arutluse all oli minu vannitoa teema ja peale tunniajast jagelungi tundus, et siiski on lahendus. Hoian pöidlaid. Muuhulgas selgus ka, et jaanipühad tulevad ootamatult ning võibolla ei ole akendevahetus 21st ikkagi hea mõte. Ja täpsustavaid kõnesid selleks hetkeks veel polnud. 

Reede õhtul 19 helistas Suur Boss ja ütles, et aknad tulevad 28st alates ja aknafirma kontakteerub korteriomanikega otse. Kergendus, ei peagi peale nelja 12h koolipäeva kiletama hakkama, aga samas, pekki, praktika!!! Läbirääkimised koduhoidjaga algasid.... 

Tegin kiire tśekkamise, teistel seda infot ei olnud... Täpsustan, mina ei ole majavanem ega ka ühistu juhatuses :D aga mul ei ole midagi infojagamise vastu. Ootan  põnevusega aknafirma kõnet... et mis päeval siis konkreetselt nad minu korteris on?! 

Täna pakkisin musta pesu lahti ja panin pool 8 pesumasina tööle. Pool 9 helistas naaber, et kuule, mine nüüd randa, sest vesi võetakse terveks päevaks ära. Et talle just öeldi. Silte polnud, teistel seda infot samuti mitte :D Õnneks lõpetas pesumasin oma tsükli 9ks ja ma sain vee kogutud. Õues lubab 35C ja koer vajab regulaarselt jahedat vett. Lasin titevanni vett täis ja saan proua Marfale nüüd veevanne lubada :) Ja mis randa, mul on tööpäev ja kiire hange, lisaks testimised plaanis. Ma olin ju 4p koolis, töö tuleb ära teha ning Baltikumil tuleb kohe midsummer ning siis otsa puhkused. 

Aknad katsin ruloodega kinni ja sulgesin, lisaks talumatule kuumusele on igal pool talumatu tolm. Pesen ja koristan kogu aeg, isegi käte all tunnen trükkides, et tolm on. Nad mürgeldavad keldris juba 8st saadik.. Selline tunne, et põrandasse tuleb kohe auk, mida nad teevad seal?! 

Eelmisel nädalal sai veel nalja. Istun oma laua taga ja teen tööd. Järsku hakkab maja välisseinas hirmus puurimine ja hoplaa lendab toas ümmargune tükk tapeeti seinast. Ventilatsiooniauke tegid :D Sellised tuvitunneli suuruseid, ca 15cm ümmargused augud, millele õnneks hiljem pandi mingi karp ette aga minu meelest tuleb sealt kamaluga ehitustolmu sisse. Nad ju võtavad katet maha väljast ja paigaldavad raame...

Autot enam maja ees parkida ei saa, sest seal on meil hiigelsuur konteiner. Selline "sinine esmaspäev" forever, st konteiner on kärtssinine ja varjab kogu vaate. Autole parkimiskoha leidmine on nagu "kes aias" mäng, hetkel tundub, et veel saan oma tänavas olla, aga kes teab, kauaks. Kooliasju tassisin nagu kass poegi (vaibarull, taburett pooliku vööga, heidekotid viltimismaterjaliga, plastkarbid valmistöödega jne jne jne). Nagu koliks välja!

Nii et inimesed, kes iganes plaanib kredexi toetusega täisrenoveerimis, olge hoiatatud. See on hullem kui te arvate. Palju hullem :D Ja kui keegi veel ütleb, et oh pärast on nii ilus ja väärtus tõuseb jne, siis ma hetkel olen võimeline halvasti ütlema. Kunagi kauges tulevikus ehk vaatan malbe naeratusega sellele tagasi, aga hetkel kuluvad mu viimased närvirakud ilmselt siia... 

Juuni

 Ma sain oma vaiba valmis ja viltisin eile pea terve päeva viimaseid kooliasju teha. Ah ei, eelviimaseid. Tunne on, et see nimekiri ei lõppe iial :)

Peale seda kui olin vaiba telgedelt maha võtnud ja koju vedanud, magasin kaks ööd jutti 7 tundi. Jumalik! Muidugi tuleb lisada, et naabritädi oli 2 päeva laste juures ning puudus poolkohustuslik "ärkame kõik hiljemalt 6" wake up call. Ta on meil nimelt tegus ja varane. Aga nüüd on ta kodus, endiselt tegus ning mina ei maga sooja, varaste naabrite ja remondijamade tõttu. 

Täna siis alustasid reaalselt töödega. Tulid demonteerima küttesüseemi, mida viies korteris ei ole. Inimestel vaba päev võetud ja ootel, et läheb asjaks. Kirjas oli, et vannitoad puhtaks ja radikate ümbrus ka. Reaalsus aga on selline, et ei, täna me vannitoas ei tee midagi ja tundub, et torusid ja radikaid teil korteris ikka ei ole. Õnneks on mul kodukontor, teiste meelepaha on arusaadav. Ka mind käivitas eile mõte, et äkki hakkavad vannitoas lammutama ja vedasin osa asju kiirelt magamistuppa voodile hunnikusse. Elamine on nagu bardakk ja see on alles algus.

Mina, kes ma ehitusasjadest tean kõige vähem, saan küsimusi teemal "mis värvi tuleb maja katus?", "mis värvi tuleb maja krohv?", "millised on aknad ja kuidas lahti käivad", "kuhu tuleb vannitoa radikas?" jne. Lisaküsimus "miks meil käis politsei?" No tõesti, kodanikud, see, et ma kodus töötan, ei tähenda, et ma infopunkt olen. Ja maja katuse värv on hetkel viimane asi, mida mul teada on vaja!

Üleüldse räägin ma aastaid, et kõikide jamade algus ja lõpp on kommunikatsioon! Jagage infot, punkt. Pigem olgu informatsiooni rohkem kui vähem. Üks majaelanik avastas alles täna, et meile tulevad rõdud... no comments.

Ahjaa, vaip. Näitan siis teile ka, apsakaid on, aga eks ma ju õpin. Esimene nii suur vaip teha, ime et ma üldse enam-vähem mõõtudesse pidama jäin. Laius on 100cm nagu vaja oli, aga pikkusega läks laristamiseks. 140cm asemel tuli hoopis 153cm, st pikkuses see vaip mul kokku ei tõmmanud nagu ma eeldasin. Kui arvestada lõngade ettevalmistamisega ja pesuga ka, siis kokku kulus kõigele ca 80 töötundi, sh rakendusvead, mida tuli mitu korda parandada. 

Me peame rääkima...

... remondist!

Mitu nädalat sellest siis juba on, kui tööd pidid algama? Ei mäleta... 

Umbes poolteist nädalat tagasi sain kõne tundmatult numbrilt. Kuna meid oli instrueeritud, et ikka vastake, siis vastasin. Küsiti, kas mul on juuks välisuuuks või topelt. Kinnitasin, et üks turvauks on. Tekkis tunne, et ma vist ikka uue ukse saan, et äkki siis eraldavad või nii. On siis kuidas muudega on...

Siis oli tükk maad vaikust, kuni stendile ilmus kiri ja postkasti meil - alustame küttesüsteei demonteerimisega 7. juunil. Elevus-põnevus! Lõpuks ometi midagi! Ainult, et minu korteris pole midagi demonteerida :) Küttesüsteem lõhuti välja õndsal segasel ajal, kunagi iseseisvusaja alguses. Ja nii viiel korteril majas... Millal torusid vedama hakatakse, ei tea keegi. Ootame. 

Reedel õnnestus suure juhuse läbi kohata objektijuhti. Lõbus lõõpiv sell, kes räägib sellise aktsendiga, et sisuliselt ja kindluse mõttes tuleb iga asi sada korda üle küsida. Aru saab saab hästi, aga räägib nii nagu eestikeelsed sõnad oleks lausesse suvaliselt visatud. Teevad mitut maja korraga ja tunne on selline, et kogu orgunn käibki rotatsiooni korras. Et hommikul vaatab, kelle ja kuhu saadab ja "võib-olla saab lähiajal inimesi juurde". No tore. Milleks kommunikatsioon ja planeerimine :D

Siis tulid üllatused. Tahate ma näitan teile tehnolahenduste kaarti? Ikka tahan. Aha, oot, vannitoaradikas tuleb siia? Aga mul ei ole seal seina juba paarkümmend aastat. Ahsoo, ja muuta ei saa enam jah? Oo ja meile on planeeritud radikad, mis sõltuvad kütteperioodist? Miks mitte siugtoru, mis on kogu aeg soe ja kütaks vannituba? Ahsoo, tellitud soojasõlm ei kanna äkki välja. Projekteeriija peaks üle kinnitama, siis ehk saab veel muuta.. Niii, ommmm. Ma olen rahulik ja ei ärritu. Mis tore plaan, miks ma seda enne pole näinud? Ja miks meie kallihinnaline konsultant kordagi korterites ei käinud kui projekteerijale sisendit andis? nii palju küsimusi, nii vähe vastuseid. Olen endiselt rahulik ja zen.

Ahjaa, mis torud need on ja kust need tulevad? Küte ja otse keldist? Läbi minu põrandaküttekaabli jah? Täitsa põnev. Vaimusilmas terendab kapitaalne vannitoaremont seega (küttekaabli kättesaamiseks põrand lõhkuda, torude pagaldamiseks eemaldatud plaadid asendada, ja mis ma selle radikaga siis teen?! Kuhu see pannakse kui seina pole :D). 

Ja siis moka otsast, et me miskit teeme keldrites järgmisel nädalal  ka. Millal? Oh ma ei tea praegu, eks me siis helistame. Vesi vaja küttest välja saada. 

Sulgen keldriuksed, loivan tuppa ja tahaks nutta. Tüütan kõiki, kes ette satuvad ja räägin end tühjaks. Siis võtan koera ja lähen vaipa kuduma. Reede õhtul 3h, laupäeval 9h ja ka pühapäeval 8h. Et olemine täiesti tuimaks saada ja pea mõtetest tühjaks, vildin veel kooli jaoks istumisaluseid pühapäeva öösel 3h jutti. Magan nagu karu ja ärkan hommikul tundega nagu poleks nädalavahetust olnudki. 

Vaibast on kududa veel 13 cm. On tavaline maikuu Eestimaises alevis. Saabub objektijuht... 

 

Ma veel jaksan :)

Tegin just oma kooliasjadele ringi peale, et mis teha ja mis teoksil. Progressi on, aga võiks alati paremini. Ma olen ju tulemustele orienteeritud ometigi :P

Pätid on tikitud, kui hästi läheb, saan tallutatud ka selleks ajaks kui on vaja portfooliosse fotosid.

Harjutasime raamile panemist ja tikkimist. 

Mul on olnud Muhu tikandi osas siiani eelarvamus ja ma pole ka üldse tikkinud, va ristpistes asjad kunagi lapsena. Tikandiga sviitrid jms olid seega välistatud. Minu meelest räigelt ületarbitud teema nõuka ajal ja mind siiani eriti ei köida. Töömaht on hull ja tulemus on imeilus kui keegi armastab selliseid esemeid kanda ja teha. Ärge saage valesti aru, mind lihtsalt ei köida. Seega jäi valikusse ikkagi traditsiooniline paar Muhu pätte. Kuna seda Muhu verd ei olnud kuskilt võtta, siis tulid sellised mahedamad. Eriti olen rahul rukkililledega, muus osas on veel arenguruumi. Pätid jäävad mulle õnneks, saab koos sukkadega kanda :) 

Talveperioodil tegime ka palju erinevaid paelu kõladega. Taas esimene kord elus kõlasid proovida ja mulle hirmsasti need vidinad meedivad. Aeganõudev tehnika, sest need kõlad tuleb kõik rakendada ja skeemi jälgida, aga tulemus on tugev ja tore.

Sel poolaastal on meil ka arhailised tehnikad ja viltimine. Viimasest hakkab kergelt siiber saama, sest iseseisvate tööde maht on hull ning kõik muud suured asjad vajavad ka lõpetamist. Aga olen õppinud uusi viltimistehnikaid (nunoviltimine, intarsia) ja iseenesest on ju see kasulik kogemus. Lihtsalt suurte pindade märgviltimine peamiselt käte abil on vaevarikas ja väga ajamahukas. 

Mis siis veel? Sõrmkindad said eile Eurovisiooni poolfinaali vaadates valmis. Hommikul pesin ja vormisin. Meil oli hääletus koolis, et mis piirkonna sõrmikuid koome. Enamus hääli saanud versioon läks siis kogu grupile kudumiseks. Sai valida muidugi antud piirkonna raames mustreid ja kiilusid jne. Ma ise oleksin eelistanud Mustjala või Ruhnu sõrmikuid, aga tulid siis Paistud. Eeskujuks need kindad muisist, tahtsin vikleid, et natukenegi huvitavam oleks kududa. Esimest korda, kus ma kõik viklid excelis paika ajan ja arvutan, et muster ilusti ja täpselt sõrmedele jookseks. Harutasin palju ja kiiluga kinnast koon 2. korda elus. Sõrmikud lähevad koolile, saab ilmselt kunagi osta kooli tekstiilikoja poekesest. 

Kangakudumises valmistume rõivakanga kudumiseks, augustiks peab valmis olema rahvariide seeliku kangas. Praktilise tööna saime teha põllekangast kahes versioonis, Setu mehe püksiriiet, koeripsi ja poolatlassi ning erinevat tüüpi vöid (lapiline ja lõimerips). 

Minu villane seinavaip ka tasapisi edeneb. Linane lõim, naastpõimes ristikesed ja sõbakirjalised pandlad. Muster on oma kujundatud. Lisaks 20cm tööproovile on 15cm 140st vaibast kootud, kulunud on üle 30 töötunni :)

Vaip on 106cm lai hetkel, ilmselt peale telgedelt mahavõtmist tõmbab natukene kokku. Muudkui veereta end puupingil ühest servast teise, teksad ähvardavad ära kuluda :D 

Ma arvan, et kui vaip on valmis, siis ma magan jälle korralikult ja saan kergemalt hingata. Kuni järgmise väljakutseni. Paralleelselt teen õhtuti veel kõiki neid asju, mis igas kuus jooksvalt sessideks on vaja teha. Võrkpilu, võrkvöö, intarsia, aasnõelumine, vaselised... jne :)  Teen hästi palju pilte ja dateerin kogu aeg, sest muidu ei usuks ise ka, et ma suudan sellises tempos tegutseda. See hunnik töid, mida me koolis oleme 18kuuga ära teinud, on ikka ulme minu jaoks. Ma olen ju laisk inimene loomu poolest!

On olnud hullumeelne aeg ja see veel kestab mõned kuud!

Remondinädal nr. 3 on selline, et keldrites on õnnis vaikus.  Ehitajal tarneraskused, uut revised tööde graafikut lubatakse 23. maiks. See on ka üks põhjus, miks ma sunnin end tagant, et suuremad tegemised kiirelt saaks tehtud. Mida vähem kola siin neile jalgu jääb, seda parem (tikkimisraami sain juba kooli tagasi viia). Sesside ajaks orgunnisin omale "koduhaldja". hetkel on elu veel kontrolli all. Stay tuned!

Teine nädal

 Remondimehed, kes eelmisel nädalal pidid tulema, viibisid objektil ca 10minutit. Neile oli tulnud info, et üks pensionär külmetab ja kütet ei saa seega veel välja lülitada (kaugküttel on 3 korterit, radikad poes müügil eksole, eile oli üle 10C ja päike küttis). 

Tööd peatati (ei, ei alustatudki) tänaseni. Lisaks anti käsk, et keldrid võiksid veel puhtamad olla. Kuidas?! Toon rehvid ja ratta korterisse? 

Kolm päeva jutti rahmeldas majarahvas keldrites, et siis saaks veel puhtamaks. Kujutage ette neid, kes siin elanud 40+a (źigulli varuosasid kellelegi?) Tänaseks kõik läigib. Keda pole, on ehitajad...

Viimane info on, et neil on parallelobjektil lammutus pooleli ja täna ei saa. Millal saab? Ei tea, aga tehke hommikul uksed lahti kell 8 ja oodake!  13.08 saabus kollases jopes ja telefoniga kuju, kes lahkus 2min hiljem. 

Slaavi inimene teeb asju omal moel. Oodake, teeme. Muretseda pole vaja. 

Aga keldrid on meil nüüd nii puhad :)))

Ja kõige selle kaose keskel sai valmis tikand Muhu pättidele, kootud 8,5cm seinavaipa, vilditud 1 sall ja lõpetatud ära üks sõrmik. Progress missugune! 

Ремонт

Nüüd see siis algas! Töömehed kolisid keldrisse sisse. 

Kogu dokumentatsioon on selline, et ma söön oma mütsi ära kui kõik sellest üheselt aru saavad. Põhimõtteliselt peaks ilmselt võtma sellise seisukoha, et kui kõiges ülidses arvestada maksimumiga ja keerulistes küsimustes miinimumiga, siis ehk jääme ellu :)

Esialgsed tähelepanekud:

• etteteatamiseks 5 tööpäeva tähendab reaalis silte välisuksel "olla kodus kella... kellani" ca 24h-18h (2 visiidi põhjal) enne visiiti;
• hankes on tööajaks pandud 8-19.00, töödejuht (eestikeelne) kohustub kohal olema 8-17.00 (lepingus), lisaks sain teada, et töid ei tohi teha peale 18.00 kui ei ole kokku lepitud teisiti - teen sellest järeldused, et enne tähtaegade kukkumist siin töömehi peale 17 ei näe, начальник läheb ju ära. Kui kriitiliseks läheb, siis ilmselt istutakse kukil;
• tööde ajagraafik ühe dokumendi alusel tuleks koostada 5p jooksul lepingu sõlmimisest, teise punkti alusel aga 30 päeva jooksul lepingu jõustumisest. Täna on 5. päev, ajagraafikut veel ei ole
• kontakte küsiti 3x, kas nad söövad neid? Helistanud siiani muidugi keegi ei ole

Tööd peavad olema KÕIK lõpetatud 30. novembriks 2021. Soojamajandus peab olema korras ja töötama 1. septembriks. 

Esimese nädala kohta kõik :)

Mul on ilmselgelt stress, sest peas mängib mingi eriti õudne lugu kreisiraadio sketsist (vihje - Hõissa kauboi)

/to be continued/