Nobenäppudele. Paprika

Maaleht kirjutab juba külvamisest ja paprikate õigest kasvatamisest. Lubasin küll eelmisel sügiset üht ja teist, aga nüüd tekkis ikka pisike soov :) Äkki üks-kaks taime siiski panna? 

Sügis

Koristasin varahommikul rõdu ja mis ma näen, tomatile on tulnud lõpuks ometi viljad. See on üks sort, mis muudkui kasvas ja kasvas, aga tomateid ei näidanud. Kuna too mul oli riiuli küljes paeltega kinni ja ilus roheline, jätsin rõdule alles. Teised rookisin kuu aega tagasi välja ja lendasid biojäätmetesse.

Muidugi kuna see õitses tookord, siis tegin ka selle triki, et kakkusin kõik lisaharud ära. Lehed, alt tekkinud võsud jne. Ju siis on taimel nüüd hoogu ja võimu kasvada. Kesiganes mulle kevadel ütles, et 1 taim ühe poti kohta, sel oli õigus. Mitte et ma oleksin kahelnud, meil maal kastatati lapsepõlves kogu aeg tomateid. Aga ma olin lihtsalt nii laisk ja koi, et ei raatsinud uusi potte soetada (kõik pidid olema ühes stiilis ja toonis, mul on kiiks). Nii et kui üldse, siis 1 taim korraga. Mis tähendab, et seemnete külvamise võiks teistele jätta, sest kui ma jälle ise külvan ette, ei raatsi ma mitte ühtegi nendest taimekestest ära visata või anda. Lootusetu!

Aknal on pisikesed taimed ja ka need kannavad kenasti. Alustasid vist juuli II pooles, pigem augustis. Kaks taime on viljakamad, kolmas põdes pikalt. Lõpuks saaki sain, aga nüüd on kutu. Nende pisikestega võiks teinekordki jamada, aga aken on  kogu aeg mäsu täis. Rõdu neile ei meeldinud. 

Paprika hakkas septembris hullult õitsema, aga nüüd kui ilmad sandiks läksid, viskas õied alla. See pott on mul olnud enamasti aknal, sest rõdul meeldis talle vaid siis kui oli 30C sooja. Sain ka ühe kauna, 20g punase pisikese nunnu :)

Saagikoristus!

Täna võtsin kartuleid :) Pealsed kuivasid ära ja oli aeg!

Tomatitest on kõige viljakandvamad potitomatid, ema soetas need taimed kohaliku müüja käest. Üks läks poolenisti välja ja põeb, aga kollane (suht hapu) ja punane (magus) on viljarikkad. Kiirelt hakkasid edenema siis kui õues 30 kanti kraadid läksid. Nüüd olen hoidnud pigem toas aknal, sest rõdul on nii külm ja tuuline. Väga soojade ilmadega vean õue. 

Mu omakasvatatud tomatitest kirsstomat (seemnest pandud) kasvas nagu mets, õitses ja tekitas mõned viljad ka. Ilmselt oleks rohkem ruumi potti vaja, aga ma ei viitsinud neid ühe taime kaupa laiali istutada. Või noh, probleem oli pigem pottides. Rõdul tuul niiviisi keerutab, et on vaja raskeid korralikke suuri potte, et midagi kasvatada. Kammisin küll taaskasutuspoode ja midagi ka leidsin. Aiapoodide aledelt ostsin ka, aga no päris kasvuhoonekogust ikka ei soeta. Nii et läks kuidas läks, ikka maitsta sain ja need olid ka esimesed, mis kandma hakkasid. 

Teised, pakiseemnetest pandud endiselt õitsevad. Need on olnud 100% rõdul, seotud riiuli külge ja sooja majaseina ääres, aga päikesevabas nurgas. Ühel on 1 tomat küljes, aga pisikene. Augusikuu veel ees, eks näis, mis teevad. Samas öösiti on juba nii külm ja udune, olen isegi lilli tuppa tassinud. 

Paprika on olnud kogu aeg toas, kuumal aknal ja nüüd on üks kaun küljes kah. Aga ei liigu edasi ega tagasi. Tekkis siis kui ilmad olid hästi kuumad. Taas mitu taime potis ja oleks pidanud vaid 1-2 jätma. 

Maitsetaimed kasvavad ilusti. Rosmariin, münt, basiilik (vean aeg-ajalt tuppa nagu tomateid, sest too tahab väga sooja), lehtsalat, petersell - suvekuul ostma ei pidanud, sain "oma aiast". 

Lilledega on teine ooper. Hortensiad tunduvad enim mõnulevat ja õitsevad teist kuud jutti. Tahavad palju kastmist, aga muidu väga mugavad rõdutaimed. Täidavad oma suurusega pinda, on atraktiivsed. 

Nelk on potis hästi vastu pidanud, õitseb ja ei vaja väga palju päikest ja vett. 

Lavendel on kapriisne, olen katsetanud kahe erineva sordiga, õitsevad kiirelt ära. Üks kuivas suisa ära (kastetud taim), teised on ilusad. Aias on neid mõttekam kasvatada, emal on terve müür ja ikka veel õitsevad. Ilmselt viin oma potijuurikad ka maale, saab maha panna. Ühed suvelilled, mida ma soetasin juunis, õitsesid vast 2-3 nädalat ja siis kustusid. Ema arvas, et oleks tulnud kasti istutada ja ruumi anda, et suvelill pigem tahaks laiutada. Võibolla, mul siin kaste ei ole ja pigem tahtsin midagi riiulitele panemiseks, sest mulle ei meeldi see toore puidu tooni puitsein. Ehk läheb aja jooksul mõnusamaks ja muudab tooni.. 

Aga noh, esimene aasta, eks järgmisel aastal proovin teisiti. Toataimedele tundub ka rõdu meeldivat, kummipuu vohab ja paar taime, mis toas kippusid lehti langetama, on taas hoo sisse saanud. Iseasi, mida nad arvavad sügisel pimedasse elutuppa naasmisest. 

Ma ei saa ikka üle sellest, et ma pean elutoas hommikukohvi juurde raamatut lugedes tule põlema panema. Suvel! Aga kohe tuleb elutoa remont ja siis ehk saab värvidega natukene heledust juurde anda. Jah, jälle. Lõputu remont :) 

Ma tahaks kirjutada ka Hiiumaa-tuurist, aga hetkel ei viitsi. 

Kuulmiseni!

Progress!

 Mu omakasvatatud kirsstomat vohab ja talle siin aknal meeldib. Panin ühte suurde potti mitu taime ja toestasin ka korra. lmselt peab varsti pikemad tokid leidma. Pilt on petlik, ma arvan, et kirsstomat on üle meetri koos potiga. Ja ma olen temaga väga rahul, tore ja tugev kasvaja :)

Ees on paprika, millele tundub ka meie kliima meeldivat. Iseasi, kas ma järgmisel aastal enam viitsin akna peal miskit kasvatada. Pigem ehk valmis taimed kasvatusest, mõned viisakamad ja hiljem, siis kohe rõdule. 

Head tingimused

 Taimed kasvavad hoogsalt! Tomateid peaks juba toestama hakkama. Ja mida ma selle kartuliga teen? :) Varsti saab laulda viisijuppi teemal "Kartuliõis!"

Koerast ja kudumisest (lilledest ja liblikatest)

Et õigustada seda, milleks see blog kunagi loodud sai, kirjutan siis ka asjast!

Nagu ma mitu korda olen maininud, koon omale suurt kampsunit. Tunde järgi ja aeg-ajalt selga proovides. Lõnga on lademes ja mõnus on üle saja aasta suurte varrastega rallida. Pilt on lame muidugi, sest ega selles staadiumis paremat ei saagi, aga koolis rõhutati ikka, et tehke ikka vahepeal ka fotosid, jäädvustage progress. 

Ühesõnaga, see on alles toorik. Tulevad taskud ja võibolla ka miskine tikand hiljem. Oleneb tujust ja loomepuhangust. Koon ühes tükis, hõlmaliistud kaasaarvatud. Varrukad siiski tulevad eraldi ja hiljem õmblen külge. Visioon, kritseldus, proovilapp ja mõtted on, aga lõikeid jms ei teinud. Ses mõttes on hea omale kududa, et saad rakendada katse-eksitus meetodit :)

Rosinale tutvustasin eile uut rõdu (ei, ei ole veel valmis). Loom oli segaduses! Oleks nagu õues ja ei ole ka, midagi ei näe. Ja üksi jääda ei julgenud, mine isahane tea!

Renoveerimine valmis kah veel ei ole, osalised on vist juba loobunud lootmast ja küsimast. Aga ehitaja tahab juba haarata uusi projekte käeulatusest, oeh. Rõdud pidid saama valmis kahe nädalaga, eile sai kolmas täis. Mehi on tööl - 5.  Enjoy the process! nagu ma vahel töökeskkonnas ilgun.

Aga tomatid kasvavad ja kartul ajas rohelised nupud mullast välja (ärge küsige, KUHU ma selle kasvama hiljem panen :D). 

Eksperiment

3. märtsil tükeldasin kirsstomatid ära ja panin kerge mullakihi alla kasvama. Täna tulid esimesed võrsed! Kui kõik hästi läheb, panen rõdule tomatid :)

Muidugi peavad nood veel kosuma, enne kui pikeerida saab ja asjalikuks lähevad. Loodame, et ma pole hiljaks jäänud. Aknal on hetkel 25C sooja. 

Kevad-suvi maal

4 päeva peale muru niitmist



Peenraääred on veel labidaga mullale tegemata aga lilled on täies ilus.


Kiviktaimla teise nurga alt. Nagu mustadest aukudest võib järeldada, on pikal talvel omad mõjud.


Selle kiviktaimla sünd oli väga proosaline. Seal kohas oli aastaid üks metsik sõstrapõõsas ja mõned vanad raudkivid (põõsas on praegugi). Mingil hetkel sai emal sest kivikuhilast villand ja ta hakkas neid laiemale kangutama. Nendest aga ei piisanud, seega hakkasime kaugemalt neid juurde veeretama aga see oli karm. Ikka kangiga käru peale ja siis käru uppi :D. Lõpuks tuli onu appi ning naiste tujud said täietud. Nii see peenar tasapisi kosus ja minu meelest peamise efekti loovadki need hiigelkivid ja pügatud muru. Ükskõik, mis seal peal ka ei kasvaks, kui muru on pügatud ja peenraserv puhas, on mulje juba hea. Muidugi need mättad on ka lahedad, eriti nood helesinised seal pildil. Ma nimesid eriti ei tea, meil käib ikka nii, et see punane pikk ja too kollane madal ja siis see sinine mätas :P. Mis selle kõik jaburaks teeb, on see et peenar asus keset suurt heinamaad. Nüüd on muidugi kõik muruks tehtud aga ikkagi, majast pisut eemal aga see-eest paistab maanteele ära. Suvel vahel peatutakse ja tehakse pilti :D.

Nii, ja nüüd minu peenranurgast ka üks pilt - punamütsikese tulp. Tellisin need Bakkeri kataloogist, kus nad olid pildid piiiisikesed ja tumepunased. Nüüd on nad nii umbes 20cm kõrged ja pigem oranzhid aga ikkagi armsad. Õitsema läks kuuest kaks, kolmel on lehed ja paar kidurat nuppu.




Ja sirel poolenisti juba õitseb! Paar päeva tagasi täheldasin, kuidas üleöö õunapuud õide lõid.


Kõik pildid on telefoniga, seega pisut udused ja mitte kõige paremad aga noh, hetked vajasid jäädvustamist :)

Suvi!

Õues on suur suvi :). Mul oli esimene paljaste õlgade ja paljaste varvaste päev, sain kerge päevituse ja värskeõhumürgituse kah.

Käisin koertega linnatuuril ja külas. Blackyl on nüüd sale suvesoeng. Kuidagi nii tihe päev oli, et vaene loom pidi neli korda autost välja kobides veenduma, et IKKA pole ta veel kodus. Arvestades tema kohatist melanhoolset loomust ja kodulembust, oli see kut äärmine ebaõiglus. Aga seda mõnusam kodune uni on ja on lootust, et nad homme magavad kauem kui 5.45.

Ja ma siiski salamisi loodan, et mõlemad õuevõimalust pisutki nautisid. Blacky "õhuvanne" segasid pisut küll kolm (vist) vallalist sõbralikku shotikoerpoissi ja terassilt kostev trimmimismasina hääl, kuid sellegipoolest veetis maadam mõnusalt kivivarjus aega. Aeg-ajalt hõikas kindluse mõttes, et teda ei unustataks nt veega teenindamast või niisama kontrollimaks, kas perenaine on ikka alles.
Suska samal ajal oli emaga rohinud tädi juures peenraid, söönud mulda ja haukunud koleda välimusega võõraste meeste peale. Nii et koju vedasin ma lõpuks täiesti väsinud loomad :).
Mõnus oli! Aitähh kutsumast!

Tädi oli ajaviiteks kudunud kaks paari imeilusaid kirjatud kindaid ja nüüd on need minu omad. Pärast panen pildi ka, no nii armsad on!

Ja päeva parim uudis oli see, et ema helistas hetk tagasi, et teatada kui hea meel tal uue muruniitja üle on ja et ta tänuks hakkas mu pisikest peenramaad kaevama :P. Vahel veab kah. Nimelt me veetsime tunnikese linna aianduspoodides, et osta maale just vahetult enne sulgemist uus soodushinnaga muruniitja. Teisel katsel õnnestus ja ema on "või sees". Poest oli sujuvalt kaasa haaranud mingi suvalise noormehe, kes vastupunnimata niiduki autoni tassis ja autosse paigutada aitas. Sihikindlus ja jäärapäisus viivad sihile :D.
Homme lubas niitma hakata aga täna pidi olema soe õhtu ja kohvikogus keres liiga suur, et kohe magama minna. Täpsustuseks olgu öeldud, et mu peenramaa on ca meeter korda kaks lapikene. Siiani keelasin ja lubasin ikka ise teha aga nüüd on mammil hoog sees ja siis ei saa teda keegi peatada. Nii et mul jääb vaid seemned kapist välja otsida ja peenrad teha.

Suvi!!!

Kevadetunne

Täna siin tööl teooriat lugedes (no reeglid jms) tunnen end nagu kass päikese käes. Peale lõunat hakkab sisse paistma ja uniseks teeb. Seda enam, et ülejäänud seltskond on koolitusel ja kolleeg reisil, vaikne. Tasakesi nagu hakkaks lõpuks kevadetunne tulema.

Seemned ostsin ära juba üle kuu aja tagasi. Vesikressi peaks tegelikult juba aknale potti panema, päikest on piisavalt ja saaks nosida värsket :). Maakaevamisega peab veel ootama, see lumi ei näi nii pea veel taanduvat. Seemnetest sai ostetud porgandit, peeti, salatit, tilli, redist, basiilikut ja spinatit. Lilleseemneid on sügisest alles, ema korjas ära ja kuivatas.

Eelmise aasta potipõllundus oli täitsa tore, motiveeris jätkama, kuigi ma olen kehva kokkaja kodus, nt mu maheporgandid on vist kõik shotikate nahka läinud :). Isegi Suska hoidja ei jõudnud ära imestada, kui väga shotikad porgandeid armastavad. "Heldus, Suska sõi porgandit nagu jänes!", oli kommentaar :))). Sööb neh, piisab kui küsid neilt : "kas porgandit tahate?" Kui tüübid nihelema hakkavad ja turtsudes nõudma.
Ema väidab, et minu porgandid kasvasid paremini kui tema omad. No ma ei tea, erinev sort oli küll aga maa ju praktiliselt sama. Meenus, kuidas ma neid maast välja tirisin. Nii ohtralt olid kasvanud, et maas kinni. B, kes oli selleks ajaks veendunud porgandifänn, üritas salaja ise mu selja taga isetegevust teha ja sikutas ka.

Rõigastega läks jamaks, liiga vara said maha ning kasvasid puiseks. Mulle ei meeldinud, kuigi lõpuks sain ikkagi mõned korralikut jumpsikad ka kätte. Isu sain rahuldatud aga rohkem ei viitsi jännata. Basiilik oli aga totaalne hitt, seda tuleb sel aastal palju rohkem panna. Ma pole vist elus nii palju toda salatisse ja pastasse tarvitanud kui eelmisel sügisel. Spinati suhtes on tunded palju leigemad, fetapirukad jäidki tegemata, kuigi mul vist on isegi kuskil külmas spinatit veel alles.

Vaatasin, eelmisel aastal tegin esimesed peenrad 25. aprillil. Kuigi selle va kaevamise ma hääl meelel jätaks vahele :D. Samas, sel aastal on vast lihtsam, sest nüüd ei pea enam sööti kaevama, vaid eelmise aasta maad. Nõrguke olen, mis muud.

Maja ette peenrasse panin ohjeldamatult nänni maha sügisel Kui ma vaid mäletaks, et kuhu ja mida... sibullilli vist ja tulpe aga no ei ole meeles ja hang on meeletu.

Ke-va-de-oo-tus!

Elu maal ja sookured:)

Tegi täna prooviks oma aiamaa rõigastest salatit Manni juhiste alusel. Suve alguse poole oli mul nendega mure, kippusid õitsema minema ning pooled tirisin üles ja viskasin ära. Täna läksin siis vaatama, et kuidas on kasvanud. Paar suuremat tirisin üles ka. Kodus puhastades avastasin, et suured on liiga puised. Keskmisest sain veel asja ja pisem oli piimamagus nunnu aga see kõige suurem oli nii puine, et viskasin minema.

Aga salat sai nii hea! Puhastasin siis rõika, sekka porgandeid posu, riivitult kaussi ning maitsestasin pipra ja soolaga. Hapukoore asemel panin maitsestamata jogurtit aga lihstalt salatikastmega sobiks vist ka. Väga mõnusa maitsega asi on ja omapärane.

A muidu juurikad kasvavad kut mühin. Vihmad on neile vaid hääd teinud, va sibulad, mille osas ma mõlgutan mõtteid nende kuivama tirimise osas. Nimelt leidsin täna ühe mugula, mis poolest saadik pehme ja mädane. Sibulad ise on suured kut kolakad ning valmis ülestirimiseks minu meelest küll.


Esimesed vaarikad läksid külma, mustsõstrad ja tikrid on peaaegu valmis. Kui oleks pikka redelit, tooks murelid ka puuotsast alla :P.

Kõik kasvab :)


Tagasiteel aga sattusin lummavale vaatele! Te ei kujuta ette aga põllul oli terve sookureparv!

Ma pole neid elus korraga nii palju näinud, see oli võimas.
Mu auto pisut ehmatas neid ning fotokat võttes pagass kah vist, nii et nad tõusid korraks lendu. Oehh, küll see oli ilus!!!
Ja need kluutamised sinna juurde, sookure laulus on midagi kurba ja nostalgilist.

Unustasin ennast neid vaatama, nii et oleksin äärepealt pildid tegemata jätnud. Pisut udused on aga üks ütlemata ilus mälestus... seal kandis ma olen siiani näinud vaid ühte paarikest varahommikuti või hilisõhtul aga sellist parve nägin esimest korda.

Elamine maal on ikka vahel 100% kõike seda kogetut väärt:)

Maasikamöll!

Eile puhastasin maasikaid õhtul, mõnus ja magus tegevus :)
Meil on ikka imeilus suvi sel aastal! Marju tuleb palju ja õunapuud on pabulatest lookas. Nägin eile esimest punast vaarikat, nosisin oma peenra porgandeid ning külmikusse läks ligi 2kg aedmaasikaid.
Suvi! Suvi! Suvi!

Ahjupeedid ja suur suvi!

Potipõllundusest pole ammu kirjutanud :).
Täna harvendasin maal peete ja porgandeid.
Nii ilusasti on kõik kasvanud aga ruumi kippus väheks jääma, seega sai posu pisikesi juurikaid üles tiritud.

Pisipeetidest tegin ahjupeedid.
Pesin peedid ära, nühkisin harjaga puhtaks, lõikusin ahjupannile.
Siis panin pool klaasi oliiviõli, 1tl kuivatatud punet, maitsestasin soola ja pipraga ning suur pesa küüslauku küüntena puhastasin ka sisse.
Lükkasin 200 kraadi juures umbes pooleks tunniks ahju (pisikesed ja õhukesed viilud olid).
Vahepeal pisut solgutasin neid, et ühtlaselt küpseks.
Kui olid pehmed, piserdasin peale balsamiäädikat nii umbes 4 spl jagu. Segasin läbi ja jätsin 5min seisma. Ja valmis! kaunistada võiks veel värske punega aga mul seda polnud käepärast.
Mõnusad juurikad tulid.
Retsept on pärit Anni Arro Sepamaa talu kokaraamatust.

Porknaid on terve posu aga need ma vist söön niisama ära. Magusad ja hiad.
Täna läks sügavkülma suur hunnik tilli suletavas kilekotis ning teine ports spinatit ka.
Kõik oma peenralt! Oma põllult (issand kui pateetiline :D) korjasin esimesed lilled kah.
Panin vaasi ja imetlen!

Hinges on nii hea tunne. See aiamaa tekitamine oli ikka õige mõte!
Täna pisut juba mõtisklesin, mida ma järgmisel aastal tahaksin lisaks kasvatada.
Ilmselt see ind raugeb mul kui sügisvihmas ja tuules maad kaevama peab aga no näis :), ei või iial teada.

Ja mida positiivset oli tänases päevas?

Hmm... peale esimest jalutuskäiku tuli unemati tagasi. Hää oli magada.

Emal pojeng õitseb ja talinelgid ka.
Minu saialilledel on esimesed õied lahti, rukkililled lähevad ka kohe.
Oranzid liiliad lähevad kohe lahti.
Sügise märgid.
Juurikad kasvavad mis mühin!


Puud sai sisse kärutatud, frikadellisuppi sai kõik-see-mees. Eriti mehised olid koerad :D

Küsimus suurele ringile

Kas keegi teab, miks rõigas õitsema läheb ja mis siis teha?
Alles ajab lehti ja all pole midagi, õied peal ja pikkust pea pool meetrit. Mis teha?

Seemneribad

Kuidas teha ise seemneribasid?
Kui keegi pole ehk poes märganud, siis müüakse lisaks seemnepakkidele ka selliseid, kus on iga seeme omas pesas nn lindi sees. Neid on mugav maha panna ja harvendamisele kulub vähem aega :P. Kallimad on nood lindipakid ka võrreldes tavalistega. Ema kasutab meil maal neid juba teist aastat ja kiidab, erit äge pidi olema porgand. Ei mingit pudistamist ega tuulega võitlust seemnete mulda panekul. Lihtsalt laotad ribakese niiskesse mullavakku ja muld peale.

Täna jäi siis silma selline õpetus, päris äge :)
Vaja on maisitärklist, vett, paberrätte, seemneid. Oligi vist kõik.
Vaadake ise pilte, on selgem.

Aiatöödel

Istutasin täna oma vabasse peenranurka maja ees paar suvelille. Pojeng vohab nagu loom, eilne äike peksis nood maha ka veel. Õudselt tüütu! Täna lõikasin julmalt osa külgmisi suvelillede poolseid võrseid maha. Neid on seal nii palju, et kui mõni põõsas välja läheb, pole kahju ka. Nüüd on vabam nurk ja lilledel valgust. 2 sinist lobeeliat läksid akna alla.

Roos tundub põdevat, väljas pole, roheline on aga lehti külge ei tulnudki. Ju see pinnas ikka ei meeldi või siis jäin ümberistutamisega hilja peale. Kahju.

Hommikupoolikul pisut viltisin, eilsest inspireerituna. Praegu kuivab ja näidata pole veel midagi.
Nüüd ma olen sest kõigest jälle väsinud. Magasime kogu kambaga 9ni, mis on siin pool sood imede ime. See aga ei tähenda, et lõunauinakut ei võiks teha peale värskes õhus müttamist ja viltimisega rassimist :P

Saak

Teate, ma hakkan vist vanaks jääma :)

Aga kui see vanadus nii kaunis on, siis pole mul selle vastu kohe mitte kui midagi.
Käisin täna maal peenraid rohimas. Selline õnnis tunne kohe sees kui vaatad, kuidas redis kasvab ja spinat ninaotsad mullast välja on ajanud. Kunagi õppejõud ütles, et see taimevärk tuleb kõigil peale 30ndat. Ma lootsin küll, et mul läheb mööda ehk aga no näed, ei läinud!
Nüüd on siis niiviisi, et rõigas (Manni lood rõikasalatist on alati nii isuäratavad) on kenasti üleval ja harvendatud. Sama redisega. Peeti püüdsin ka harvendada aga kohati veel selline nõrguke, et jätsin peenemad pabulad kasvama veel. Porgand kenasti rohetab, tillid on ka üleval, lisaks veel sibulad nii 5cm kõrged. Täna sain onunaiselt päris mitu põõsassalati taime, need läksid ka loori alla kasvama.
Mul on kõik loori all, sest siinkandis on ikka veel öökülmad. Eile hommikul nt oli maa täiesti valge!
Lillepeenrake on ka kena, rukkilill, saialill ja asalea kõik üleval. Panin seemnest eelmisel laupäeval, kiire tulemine on olnud.

Shotikad aitasid ka rohida, püsides kenasti peenravahes minu kõrval. Knopkad sellised. Suska korraks eksis rajalt ning istutas oma laia tagumiku, omal siiras ilme peas, sibulapõõsa otsa :P. Aga neid sibulaid on terve rodu kah, nii et pole hullu.

Koju maja ette tõin hunniku mägisibulaid, neid peaks siin olema siis nüüd kolme sorti. Õues on mõnus ja mulle kohe täitsa meeldib niiviisi mütata! Käed ja nägu on tiba päikest saanud kah veel boonuseks:). Kägu röökis terve õues olemise aja nagu ratta peal. Sõna otseses mõttes röökis!

Nii

Kivid paigaldatud, vanad telliskivid välja kangutatud.
Puus haige :P
Laululahingusse!