reede, 18. veebruar 2022

Ma olen unine aga ma ei maga. Miljoni dollari küsimus

 Teate seda tunnet jah? Ma ei saa päris täpselt aru, mis seda triggerdab*. Ma lähen ca 22 paiku voodisse, uinun mõnusalt ja sügavalt. Ja siis keset ööd, ilmselt mingis kergemas unefaasis ärkan, enamasti väliste tegurite mõjul - lambanahka pesa tegev koer, nina luristav koer, ulguv tuul, ringikoterdav naabrimammi, just name it. Ja ma ei jää enam magama. Vahel ma kolan netis ja see on tobe, ma tean. Pigem annab ajule signaali, et ok, äratus. Aga see une ootamine on nii nüri, sest no alla tunni mingit und ei tule. Enamasti läheb 2 ja peale. 

Hiljuti uurisin miskiseid meditatiivseid äppe, mis peaks unele hästi mõjuma ja soodustama uinumist, aga inimesed, öelge mulle, kes selle siis välja lülitab kui ma magama jään? :D  Miljoni dollari küsimus. Ma ärkan ju varsti uuesti üles kui see katkematult mul kõrva ääres vihmasadu mängib või muid kauneid loodushääli. 

* mingitel päevadel saan ja tean, nt rõve meil KÜst või jälle mingi jaur täiesti mõttetu teema ümber meilides või tööülesanne, millele õhtul otsa vaadates ei saa sotti, mis august seda lahendama peaks hakkama. Või liiga kirev päev jne. 


Tegelikult hakkab selle blogi fookus kaldu minema. Pidi ju olema koerad ja käsitöö, natukene remonti ka (ajutiselt). Olgu siis ka põgusalt neist.

Koer magab kogu aeg ja meil ei juhtu eriti midagi peale kõikuvate tervisenäitajate. Üks lurisev nina, üks tujukas loomamuti, värske lumi, lühikesed aeglased jalutusringid, vaipade kaevamine ja norskamine. Täiesti igav elu ühesõnaga. Vahel saab nalja ka, nt siis kui lähed vetsu, unustad ukse irvakile ja ennast mingit blogipostitust lugema. Ja siis tuleb loom otsima, kus inimene ometi on? Lükkab ninaga ukse nii laiali kui saab... Samal ajal on valmiv rõdu pidevalt täis kollaseid mehi, kes (ilmselgelt) tahtmatult tuppa aknast vahivad... Mul on selle aastaga privaatsuse osas totaalne paradigma muutus toimunud :)

Meestest rääkides, ehitusmeestest. Ei, renoveerimine ei ole lõppenud ja ilmselt ei saa valmis ka veebruari lõpuks. Aga meil on juba (!) uue kattega trepp, värvitud seinad, uued uksed ja tundub, et ma saan isegi uksesilma :) Treppi tehti kahes osas, paar päeva oli parempoolne liiklus ja seejärel vasakpoolne. Koer oli segaduses ja sai pidevalt õhutransat. Ja siis tuli kolmas kiht ning et elu oleks põnev, tuli kasutada trepi iga teist astet. Ja nii nädal aega. Esmaspäeval teist ja neljandat jne, teisipäeval esimest ja kolmandat jne. 10 kg koera õlal. Ausõna, ma olen kehvas vormis niigi ja nüüd sellised jõu- ja ilunumbrid. Nagu tellitud, oli siis Rosinal kerge kõhuhäda, nii et esimesel ööl käisime ikka mitu korda... 

Aga nüüd on trepp valmis, mis siis, et seda epo katet ja plaatimissegu on kõik kohad täis ning ilmselt tuleb trepikoda uuesti üle värvida. See on ju vaegtöö ega mõjuta lepingu ametlikku lõpptähtaega. Ehituse loogika on hämmastav, ma olen ikka palju selle aastaga õppinud, iseasi, kas seda kunagi ka vaja on. Kui, siis pigem paaniliseks pagemiseks, sest teist korda sellist jama enam läbi ei jaksaks teha.

Rõdud, oo jaa... kõlakas käib, et rõdukinnitusi maja seina tehes puurisid nad otse ventsüsteemi. Ei tea, keegi ei kinnita ega lükka ümber, aga mind ei pane siin enam mitte miski imestama. Alguses vinnasid kraanaga rasked plaadid põrandaks, nädal hiljem manööverdasid nood jälle mitme mehega maha lumehange. Nüüd on kerged plaadid paigas, vihm sajab peale (sh ka pikendusjuhtmed, tööriistad, puitlaudise materjal, lood jne). Töö seisab. Rõdu on üüratu, ma ei tea, kes ja kuidas seda sisustada viitsiks. Ma arvan, et seal saaks koroonat mängida vms. Pinksi jaoks vist tiba lühike kui just naabriga vaheseina maha ei võta :D 


Laudist panevad nad oktoobrist saadik. Maja esimene pool läks siuhti! Tagumine on nagu kummivenitamine. Kolm meest mässasid minu akna all terve päeva, valmis said ühe paneeli. Ja kratsisid kapitaalselt ära aknaraami, kahtlustan, et seal peal saeti nt... ? 

Ametlikult peaks olema 10 päeva pärast tööd lõpetatud, va vaegtööd, aga juba oli hädakisa, et ei jõua. No mis siis ikka, maksavad seekord trahvi, sest meil ka raha vaja ja präänikut selle hullumaja üleelamiseks. Ja minu meelest on nad nüüd veel vihased ka, sest kvaliteet on kuidagi rohkem alla läinud kui eelmise aasta tööde puhul... või siis on minu kannatus lõpuks katkemas. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar