Lõpuks ometi!

Kui sugulased mulle mõned aastad tagasi telgi pakkusid, siis läks aasta enne kui ma nood üles sain. Olin sellels ajaks kudunud Läänemaal ühe põrandavaiba, aga seda ma ise ei rakendanud. Oskuseid ei olnud. 

Telgedele pleedi panin üles paralleelselt kooli kangakudumistundidega. Ikka etapp koolis (kapronnöörid aukudega ja need vastikud klõpsakad) ja sama asi läks vanakoolimeetodil maal kordamisele. 

Mulle meeldivad need vanakooli sõlmed ja nöörid. Ma tean, et osadele on see ulme. Minu meelest on nii lihtne ja mugav telje all kössitases neid lipse lahti võtta ja tallalauad või vaheldajad parajaks lasta. Sujuvalt ja lips tagasi peale. Võibolla on asi ka minu küüntes, ma lihtsalt ei saa neid plastjullasid võrgusilma ega sealt kätte. See selleks.

Mul on puhkusenädal ja kinnisidee see kehv vahelik korda teha, et lõpuks saaks mõnuga kududa. Kangatuba on talvel külm, ema ei jaksa seda eraldi kütmas käia, aga vaid nädalavahetusel ja ühe kütmisega seda soojaks ei saa. Seega on kool küll ammu läbi, aga kuduma sain alles täna. 

Sidusin alguses tallalauad põrandaga paralleelseks ja ülemised vaheldajad kergelt otsaga ülespoole. Vahelik läks paremaks. Ema aitas eespool ja toppis pulki niiepuudesse sisse ja tiris välja ning testis tallalaudu. 

Paremaks jah sai, aga ma polnud ikka 100% rahul. Võtsin ette soa ja soalaadi. Suga ennast tõsta ega langetada ei saanud, aga siis avastasin, et soalaadi saab üles-alla pisut liigutada. Need on küll eestiaegsed teljed, aga heas korras ja minu meelest tehtud meistri poolt, kel on olnud antud üksjagu insenerimõistust. Palju on selliseid detaile, mis teevad telgede kokkupanemise lihtsaks, kudumise mõnusaks ja üldmulje esteetiliseks.

Nii on ka selle soalaadiga, kahel pool all on tol soone sisse lastud lipsukestega kruvid ja selles soones saab soalaadi tõsta ja langetada. Alguses läksin liiga hoogu ja lõim hakkas vastu soalaadi käima. Teisel katsel sain korda ja vahelik nagu kulda :) Süstik libiseb kiirelt, ainult vuhi kududa. Ùhtlase pinnaga peab veel vaeva nägema, sest alguses olen hõredamalt teinud. Aga noh, päris esimene pleed, mis algusest lõpuni oma tehtud, vigadest ju õpibki. Rahvariideseelikul oli teine tunnetus, vaipadel samuti. 

Veel üks kiidulaul vanakooli nööridele. Sellel teljel on niiepakul sõlmitud niied. Nii et kui ma avastasin, et keset pleedi on ühes niiesilmas lõim väjas, ei pidanud harutama ega vigaselt edasi kuduma. Tegin niiesilma lahti, panin lõime oma kohale ning tegin silma järgi samale kõrgusele uued sõlmed. Nüüd tuleb viimistluse ajal vaid 5 cm ulatuses koelõngaga toimset kudet imiteerida. Aga seda ma olen koolis juba teinud ja oskan. 

Hea meel on, et koolis sõlmi õppimise. Ma armastan neid vanu telgi ja nöörimajandust, aga ma tean, et ma sellega kedagi ei veenna :) 

Teooria ja praktika

Selle aasta praktikat tegin tootmisettevõttes. Mu kogemused tootmisest on nõukaaegsest ajast, mil taskuraha sai teenitud ema kõrval või siis pisut varasemast ajast kui vanaema juures aega veetsin. See on siis täpsustuseks, et mul ei ole illusioone tootmisprotsesside jms osas. Üsna realistlikud ootused olid ja enda meelest kohanesin kenasti.

Mõned märksõnad - töökäsud, täpne graafik, punktipealne algus, täpsed pausid ja 30min lõunat, ülemus on a ja o, tellimused on prioriteet, vene keel on endiselt teema, võileivalõunad, retseptijagamised, lapsed tööl, kollektiivpuhkus, välisklient on oluline teema ja leib, masinapark on vananev, varuosad tulevad endisest NLst. Covidi mõjud, maksud, väikesed palgad. 

Raske oli, aga pigem mu oma korralduse tõttu, töö oli fun. Järeleandmisi töö osas ei teinud, samas ma polnud ka otseselt masinate peal, vaid ikkagi käsitsitootmises ja sain teha puhtalt omas tempos. Juhendaja oli suurepärane, kannatlik, kogemustega ja tähelepanelik. 53aastat töötanud kangruna! Tehke järgi :)  Kaks asja, mis temaga seoses alatiseks meelde jäävad:

1. „tee rahulikult ja aeglaselt, siis tuleb ka kiirus“ 

2. Juhendaja oskus algajaga samale tasemele tulla ning kaasa mõtelda. Me kõik õpime erinevalt, kellel on visuaal tugevam ja kellel teoreetiline baas oluline, kes igatseb praktilist pagasit, millelt edasi areneda. Vahel piisab teisiti sõnastatud baastarkusest, et kõik paika loksuks.  

Praktika ajal tehtud linikud

Ilusa sisekujundusega kohvik Rohuaia. Avirnurme valgustid ja peened tapeedid. Toit oli nii ja naa, ma olen muidugi vähenõudlik ka. Koogid on head :) 

Linn jättis tegusa mulje, aga "suri" suht varakult välja. Ilmad olid ilusad, soojad. Ma ei saanudki aru, kus inimesed olid. Võsul? Oma aias? Istusin linnaväljakul ja kudusin, sisuliselt üksi. Mõni harv mööduja hakkas silma. Isegi söögikohad olid suht hõredad. Kui tahate apteeki, siis kaubanduskeskuse oma on 18st kinni, teadmiseks siis. 

Kuna mul sai sõitmisest lõpuks siiber (160km päevas ja töö algas 8), siis võtsin paariks ööks majutuse. Ka see polnud väga lihtne, ilmselt seetõttu, et ma hilja otsima hakkasin? Variante oli aga mitte palju - mõni erakas ja siis paar kobedamat, spaa lisaks, aga need olid suht kallid. Valisin pisikese hotelli, et hea asukoht ja mõistlik hind koos hommikusöögiga. Siit moraal - lugege tagasisidet, isegi kui on nn kohalik hotell. Mina ei lugenud ja avastasin kohapeal, et toas pole konditsioneeri, isegi ventilatsiooni mitte. Õnneks olid need kaks päeva sellised 24-25C, mitte enam 30+. Ma ei tea, kuidas inimesed seal ööbisid kuumalaine ajal...  isegi natukene leebema ilmaga oli hull. Kui akna avad, ei kuule sisuliselt uudiseid telekast, magamisest rääkimata, lihtsalt liiklus on nii tihe ja lärmakas. Kui kinni paned, on kohutavalt palav. Esimesel ööl tukastasin vist paari tunni kaupa, teisel ööl oli jahedam (taipasin aknad päevaks lahti jätta ja kraad kukkus võrreldes eelmise päevadega oluliselt) ja ilmselt oli väsimus ka selline, et ma lihtsalt kustusin. Aga jah, huvitav kogemus. Ja magistraal on ju linnast väljas ometigi, kuhu nad kõik saalisid läbi linna keset ööd?! Pisut vaiksem oli vist 3st kella 5ni... 

Ja neil ei olnud teenindavat personali kella 20.30st kuni hommikuni, vaid kood ja telefon. Sisse said koodiga, maja uksed olid lukus. Hommikusöögilauas olin üksi, kuigi maja pidi olema välja müüdud. Söök oli väga hea :)  Millest ma aga üldse aru ei saa, on see, et kuidas on võimalik hommikukohvi juua pisikesest alustassiga tassist. Ma osades kohtades juba käin oma kruusiga :D (koolis nt), sest miskine sõrmkübar lihtsalt rikub kõik ära! (on ikka probleemid eks).

Ahjaa, kel netiühendus on eluküsimus ja kulud olulised, siis tubades ei ole netti :) Fuajees vist oli, aga seal oli ka ca paar tooli siin ja seal. Kes ees, see mees. Aga noh, kes siis hotellis elab või netis kui on juba võõrasse linna tuldud :) 

Viimasel päeval õnnestus külastada ka politseimuuseumi. Eelinfo põhjal oli sellest kohast väga head muljed, aga lihtsalt turistina tänavalt minnes oli pigem igav. Soovitaks giidiga tuuri, siis näeb rohkem ja pääseb kohtulaborisse ning laskma. Osad väljapanekud olid suht korratu olemisega, samas Eesti nn krimiajalugu oli põnev. Paljud keissid muidugi meediast ka teada. Silma jäi ka selline ebameeldib seik, et kuigi töötajaid tundus seal olevat terve pinutäis, siis tolmukord oli osadel eksponaatidel muljetavaldav. Mistõttu jäi üldmulje pisut räpasepoolne, pange nad tolmu  pühkima, palun!

Meeldis valedetektor :) Kui sinna satute, proovige jõuluvana küsimust. 

Aga nüd ma tahaks päris puhkust ka! Suvised kaks nädalat tootmises on ikka midagi muud. Ahjaa, tegelikult oli mul vahepeal ju 1 vaba päev. Käisin Haapsalus ja olin koera,-remondi,-töö, praktika- ja koolivaba. Abiks seegi!

Rõve kuumus

 Käsitöö ei suju, kuigi iga päev midagi nagu teeks. Kuumus halvab, ma tegutsen nö "poole koormusega," rohkem ei jaksa. Peamine söök on kodujuust, kurk, jogurtid ja jäätis. Vesi muidugi ka. Kui ma muidu ei armasta laimi üldse, siis Värska uus laimi-piparmündi vesi on jube hea. Ja maasikad, neid sööks kogu aeg, aga hooaeg on peaaegu otsas. Aias on suvikõrvitsa uputus ning põllul kombainid. 

Üks lihtne jäätiseretsept Soomest teile! 

Loomakene võtab õhuvanne, meil on nüüd ju rõduuks! Rõdu veel ei ole... aga ta passib seal vaid siis kui mina vedelen sohval. Inimest ei saa ju silmist lasta. Kui töötab, siis tuleb higistada köögis. 

Aknapaled on muidugi tegemata, ma imestaks kui siin midagi kiiresti tehtaks. Magamistuba on nagu ladu, asjade kuhjamiseks ja ladustamiseks. Päike kütab hiliste tundideni, aga katteid pole mõtet tagasi panna enne, kui need kujud lõpuks kohale tulevad ja aknad ära viimistlevad. Kommunikeeriti 3-4 nädala pärast, aga mis kasu mul sellest infost on? Kui aknaid vahetati kauem kui nädal, siis mis hetkest too lugema hakkaks? :) Ei, ma ei hakka jälle halama, milline slaavi bardakk see siin on hetkel, aga ma olen nii väsinud. Kogu aeg midagi hilineb ja on puudu ja siis on objektijuhil matused ja bossil deprekas ja üleüldse on kõiges süüdi koroona :D Et konteinereid ei jagu ja juhtimine logiseb jne. Prahti veavad hetkel kaubikuga ning pööningult sodi alla ämbritega (köiemehhanism!!!). Kilplased.

Koon seelikukangast kooli praktiliseks tööks, ligi 3m on vaja ja mul on pea kolmandik alles tehtud. Rõvepalav ruum on see, aga mis teha, tuleb valmis kududa. 

Õhtuti tikin pleedi koolile ja see on täisvillane, võeh. Hea soe, eksole. 

Siduseabilisega narmaste sõlmimine

 Anu Kõnnusaar tutvustab, kuidas siduseabilisega narmaid kudumile sõlmida

Juuni

 Ma sain oma vaiba valmis ja viltisin eile pea terve päeva viimaseid kooliasju teha. Ah ei, eelviimaseid. Tunne on, et see nimekiri ei lõppe iial :)

Peale seda kui olin vaiba telgedelt maha võtnud ja koju vedanud, magasin kaks ööd jutti 7 tundi. Jumalik! Muidugi tuleb lisada, et naabritädi oli 2 päeva laste juures ning puudus poolkohustuslik "ärkame kõik hiljemalt 6" wake up call. Ta on meil nimelt tegus ja varane. Aga nüüd on ta kodus, endiselt tegus ning mina ei maga sooja, varaste naabrite ja remondijamade tõttu. 

Täna siis alustasid reaalselt töödega. Tulid demonteerima küttesüseemi, mida viies korteris ei ole. Inimestel vaba päev võetud ja ootel, et läheb asjaks. Kirjas oli, et vannitoad puhtaks ja radikate ümbrus ka. Reaalsus aga on selline, et ei, täna me vannitoas ei tee midagi ja tundub, et torusid ja radikaid teil korteris ikka ei ole. Õnneks on mul kodukontor, teiste meelepaha on arusaadav. Ka mind käivitas eile mõte, et äkki hakkavad vannitoas lammutama ja vedasin osa asju kiirelt magamistuppa voodile hunnikusse. Elamine on nagu bardakk ja see on alles algus.

Mina, kes ma ehitusasjadest tean kõige vähem, saan küsimusi teemal "mis värvi tuleb maja katus?", "mis värvi tuleb maja krohv?", "millised on aknad ja kuidas lahti käivad", "kuhu tuleb vannitoa radikas?" jne. Lisaküsimus "miks meil käis politsei?" No tõesti, kodanikud, see, et ma kodus töötan, ei tähenda, et ma infopunkt olen. Ja maja katuse värv on hetkel viimane asi, mida mul teada on vaja!

Üleüldse räägin ma aastaid, et kõikide jamade algus ja lõpp on kommunikatsioon! Jagage infot, punkt. Pigem olgu informatsiooni rohkem kui vähem. Üks majaelanik avastas alles täna, et meile tulevad rõdud... no comments.

Ahjaa, vaip. Näitan siis teile ka, apsakaid on, aga eks ma ju õpin. Esimene nii suur vaip teha, ime et ma üldse enam-vähem mõõtudesse pidama jäin. Laius on 100cm nagu vaja oli, aga pikkusega läks laristamiseks. 140cm asemel tuli hoopis 153cm, st pikkuses see vaip mul kokku ei tõmmanud nagu ma eeldasin. Kui arvestada lõngade ettevalmistamisega ja pesuga ka, siis kokku kulus kõigele ca 80 töötundi, sh rakendusvead, mida tuli mitu korda parandada. 

Edeneb

 Kui ma nüüd midagi kogemata kapitaalselt pekki ei keera, võiks sellest teoreetiliselt päris tore vaip tulla. 

Ma veel jaksan :)

Tegin just oma kooliasjadele ringi peale, et mis teha ja mis teoksil. Progressi on, aga võiks alati paremini. Ma olen ju tulemustele orienteeritud ometigi :P

Pätid on tikitud, kui hästi läheb, saan tallutatud ka selleks ajaks kui on vaja portfooliosse fotosid.

Harjutasime raamile panemist ja tikkimist. 

Mul on olnud Muhu tikandi osas siiani eelarvamus ja ma pole ka üldse tikkinud, va ristpistes asjad kunagi lapsena. Tikandiga sviitrid jms olid seega välistatud. Minu meelest räigelt ületarbitud teema nõuka ajal ja mind siiani eriti ei köida. Töömaht on hull ja tulemus on imeilus kui keegi armastab selliseid esemeid kanda ja teha. Ärge saage valesti aru, mind lihtsalt ei köida. Seega jäi valikusse ikkagi traditsiooniline paar Muhu pätte. Kuna seda Muhu verd ei olnud kuskilt võtta, siis tulid sellised mahedamad. Eriti olen rahul rukkililledega, muus osas on veel arenguruumi. Pätid jäävad mulle õnneks, saab koos sukkadega kanda :) 

Talveperioodil tegime ka palju erinevaid paelu kõladega. Taas esimene kord elus kõlasid proovida ja mulle hirmsasti need vidinad meedivad. Aeganõudev tehnika, sest need kõlad tuleb kõik rakendada ja skeemi jälgida, aga tulemus on tugev ja tore.

Sel poolaastal on meil ka arhailised tehnikad ja viltimine. Viimasest hakkab kergelt siiber saama, sest iseseisvate tööde maht on hull ning kõik muud suured asjad vajavad ka lõpetamist. Aga olen õppinud uusi viltimistehnikaid (nunoviltimine, intarsia) ja iseenesest on ju see kasulik kogemus. Lihtsalt suurte pindade märgviltimine peamiselt käte abil on vaevarikas ja väga ajamahukas. 

Mis siis veel? Sõrmkindad said eile Eurovisiooni poolfinaali vaadates valmis. Hommikul pesin ja vormisin. Meil oli hääletus koolis, et mis piirkonna sõrmikuid koome. Enamus hääli saanud versioon läks siis kogu grupile kudumiseks. Sai valida muidugi antud piirkonna raames mustreid ja kiilusid jne. Ma ise oleksin eelistanud Mustjala või Ruhnu sõrmikuid, aga tulid siis Paistud. Eeskujuks need kindad muisist, tahtsin vikleid, et natukenegi huvitavam oleks kududa. Esimest korda, kus ma kõik viklid excelis paika ajan ja arvutan, et muster ilusti ja täpselt sõrmedele jookseks. Harutasin palju ja kiiluga kinnast koon 2. korda elus. Sõrmikud lähevad koolile, saab ilmselt kunagi osta kooli tekstiilikoja poekesest. 

Kangakudumises valmistume rõivakanga kudumiseks, augustiks peab valmis olema rahvariide seeliku kangas. Praktilise tööna saime teha põllekangast kahes versioonis, Setu mehe püksiriiet, koeripsi ja poolatlassi ning erinevat tüüpi vöid (lapiline ja lõimerips). 

Minu villane seinavaip ka tasapisi edeneb. Linane lõim, naastpõimes ristikesed ja sõbakirjalised pandlad. Muster on oma kujundatud. Lisaks 20cm tööproovile on 15cm 140st vaibast kootud, kulunud on üle 30 töötunni :)

Vaip on 106cm lai hetkel, ilmselt peale telgedelt mahavõtmist tõmbab natukene kokku. Muudkui veereta end puupingil ühest servast teise, teksad ähvardavad ära kuluda :D 

Ma arvan, et kui vaip on valmis, siis ma magan jälle korralikult ja saan kergemalt hingata. Kuni järgmise väljakutseni. Paralleelselt teen õhtuti veel kõiki neid asju, mis igas kuus jooksvalt sessideks on vaja teha. Võrkpilu, võrkvöö, intarsia, aasnõelumine, vaselised... jne :)  Teen hästi palju pilte ja dateerin kogu aeg, sest muidu ei usuks ise ka, et ma suudan sellises tempos tegutseda. See hunnik töid, mida me koolis oleme 18kuuga ära teinud, on ikka ulme minu jaoks. Ma olen ju laisk inimene loomu poolest!

On olnud hullumeelne aeg ja see veel kestab mõned kuud!

Remondinädal nr. 3 on selline, et keldrites on õnnis vaikus.  Ehitajal tarneraskused, uut revised tööde graafikut lubatakse 23. maiks. See on ka üks põhjus, miks ma sunnin end tagant, et suuremad tegemised kiirelt saaks tehtud. Mida vähem kola siin neile jalgu jääb, seda parem (tikkimisraami sain juba kooli tagasi viia). Sesside ajaks orgunnisin omale "koduhaldja". hetkel on elu veel kontrolli all. Stay tuned!

Lauateljed vs suured teljed (tallalaudadega)

 Ärge lisaküsimusi küsige, sest see kõik vajaks korduvalt praktiseerimist, aga ma leidsin hea video, kus õpetaja selgitab, kuidas suurtele telgedele koostatud mustrit teisendada lauatelgedele. 

Panen omale siia märgi ja kunagi kui aega on süvenemiseks, siis tulen ja vaatan. Luubiga. 

Vaade on pisut kreenis, meie skeemid on natukene teise ülesehitusega, aga ma arvan, et loogika saab siit ikkagi vajadusel kätte. 

Läbivillane sall lauatelgedel

 Mõni asi saab ikka valmis ka ja hinnatud. Selle salliga oli üksjagu jamamist ja mulle vahepeal tundus, et ma isegi sain aru, mis valesti ja mis õigesti läks ning kuidas parandada. Aga kui ma hakkasin seda 3nädalat hiljem kirja panema, oli taas ikaldus. Nii et lauatelgedega ma ei ole eriline sõber. Veel. 

Sall on mõnus pehme alpaka ja läheb koolipoodi müügile. 

Kangakudumise juhised jms

Jäi silma põnev leht - Lankava - kus hulgaliselt kangakudumisjuhiseid, kirjandust ja töövahendeid. 

Soomlaste oma. 

 Link

Lihtne elu

Mul on tunne, et ma olen pea suure osa oma teadlikust elust elanud põhimõttel, et "ära nüüd oma elu liiga lihtsaks ka ela!"  Näiteks kui koolis oli vaja teha ülesandeid teemal "lihtsusta", siis ma sain küll alati õige vastuse aga lahenduskäik oli kordades pikem kui klassikaaslastel. Ja neid ülesandeid me ikka tegime, ma nimelt käisin mat-füssi eriklassis. Olid ajad...

Nii et ma ei imesta kui ka praegu suudan ma pealtnäha lihtsad ülesanded koolis muuta millekski ootamatult segaseks. Näiteks. Anti ülesanne "Kavanda ja koo lihtne kaltsuvaip". Mina mõtlesin, et mul on kodus juba kaks kaltsuvaipa, klassikalist. Et kuhu ma selle kolmanda veel paneksin. Et teeks hoopis villasest materjalist ja midagi huvitavamat.

Koolis tegime erinevaid tööproove, et saaks katsetada rakendusi ja siis ise valida nendest meelepärasem oma vaiba tegemiseks. Mulle meeldis väga raanu aga mitte piklikud kastid, vaid ma tahtsin neid ajada ruutu. Piklike lahtiste plokkide puhul oli mul see mure, et äkki koer kraabib need narmendama. Tal on ju vaja pidevalt "Austraaliasse" end kaevata ja pesa ehitada.
Iseenesetarkusest ajasin ka kuidagi... aga ikka polnud rahul. Kavandeid oli vist kokku 5 ja viimasest veel mitu varianti. Lõpuks sain vihje, et Kelpmannil on raamatus üks lihtne ruuduraanu, et sellega võiks eksperimenteerida. Aga ma olin juba kergelt väsinud nendest kavanditest, nii et kleepusin rangelt selle raamaturakenduse külge ja nii ta läks.

Nagu kõikide mu eelmiste töödega, on ka vaibaga nii, et lõplik kavand tuleb veelkord ringi teha, sest ma muutsin töö  käigus sada korda oma esialgseid plaane, erievatel põhjustel. Aga see selleks, ma sain hakkama! (sain ikka lõpuks "õige vastuse" eksole!). Ja selleks kavandid ju ongi.

Nii et lihtsast kaltsuvaibast sai uuest (ses mõttes, et tuttavatest polnud keegi enne katsetanud) materjalist ruuduraanu. Materjalist polnud aimu, võimalikust kulust veel vähem. Põnevust jagus ja no üllatusi ka. Loodetavasti ikka saan hinde kätte. Villaseisu ära ei läinud, pigem kasvas.

Vaibale kulunud aeg:  ca 29h (käärimine, rakendamine ja kudumine).
Materjal: 100% villane jämedam vilditud vaibalõng (Villakoda, Taebla villavabrik Läänemaal), kg hind 22 Eurot

Toonid: Lambamust, lambahall (tume ja hele), naturaalne valge. Punast värvisin ise Pilvelammaste värviga.
Suga: nr. 20
Lõim: korrutatud linane