Saavutus!

Me saime lõpuks kahe nädalal tööde graafiku ehitajalt. Uskumatu, aga tõsi. Aknad on nüüd ka vahetatud, sõrmede all siiani peenikene krohvitolm. Korterit on pestud vähemalt 3x ja asjad on endiselt prügikottides. Kolleeg küsis, kas meil on sõda :) Mitte midagi ei leia üles. 

Ajalooline hetk oli siis kui kuvaldaga rõduuksele auku tehti. Rosin seda ajaloolist sündmust kahjuks ei näinud, kuna mul tekkis tolmupaanika ja ma viisin ta igaks juhuks enne maale. 

Üldse on ta saanud sel suvel palju sõita. Praktikaga läks nii, et plaan veeta nädal Rakveres läks vett vedama. Just enne praktika algust läksime hambaid puhastama ning plaanis oli eemaldada tal 3 hammast. Üks oli põletikus ja too põletik tegi pahandust juba ninaneelus. Kohapeal selgus, et eemaldamist vajasid lausa 14 ning lisaks tekkis probleeme verehüübega. Nii et nüüd 10 päeva antibiootikume, valuvaigisteid, verevitamiine ning probiootikume. Hommikul üks ports ja õhtul teine. Kuna ema neid anda ei oska, kujunes eelmisest nädalast paras ralli. Hommikul pool 6 üles ja koerakese protseduurid. Siis hommikusöök, süles jalutama ja seejärel maale. 8.30 pidin olema Rakveres praktikal. Õhtul sama tripp tagasi ja protseduurid. Lisaks ma kahtlustan, et veterinaarid ise oma koerale selliseid doose ei kirjuta. Ma pidin jagama kapslis oleva "puudri" neljaks osaks... pangakaart puudus, muidu oli pilt nagu narkomaan valmistaks kama ette :D Ja siis loom, kes ei oska suurt tükki haarata, vaid pudistab kõik laiali. Naljatilk.

Kas see praktika kestab veel kaua?

Kui olin 2 päeva praktikal saanud rahulikult käia, ilmus tööpeva õhtul peale 17 majja silt, et algab akende vahetus. Helistasin, et millal minu korteris? helistame, anname teada. Ei helistatud, aga kiirelt tehti korda kaks korterit ja fuajee. Ikka ei helistatud, mina käisin rahumeelselt praktikal edasi... Lõpuks hakkasin siis uurima, et millal ja sain täpse aja. "aga reedel laseme välisseina sooned" No ok.... Kui neljapäeva õhtul koju tulin, oli elutoas telliskivipruun loik maas ja sohvapadjad täpilised. Ja õhtul sai sohvalt vaadata päikeseloojangut :) Auk oli ettevalmistud. Õnneks see möks eemaldus kergelt ja põrand sai puhtaks.

Korterit kilesse pakkisin minut õhtut jutti. Õudne töö. Õnneks on need mõnusad kleepsuga kilekardinad väga abiks, suurema jama hoidsid ära. Aga no poisid tegid ka hea nalja. Võtsid kõik aknad eest, tuul tõmbas ja siis hakkasid puurima ning kuvaldaga laamendama. Tolm keerutas end ka sinna, kuhu muidu ehk ei oleks sattunudki. Kiled läksid lendu ja mind ähvardas õhtuks kurguvalu. 

Kui nüüd aknapaled ka saaks tehtud, siis oleks vast kuu aega rahulikum. Torude vedamiseni... kui muidu on nad asjalikud ja rabavad pikki päevi teha, siis kommunikatsioon on 0. Aknad oli vist ainuke asi, mis suure kamandamise ja kisa peale ette teatati. Väga väsitav ja mul on tunne, et ma elan kottide otsas jõuludeni. Amen.