Remondimehed, kes eelmisel nädalal pidid tulema, viibisid objektil ca 10minutit. Neile oli tulnud info, et üks pensionär külmetab ja kütet ei saa seega veel välja lülitada (kaugküttel on 3 korterit, radikad poes müügil eksole, eile oli üle 10C ja päike küttis).
Tööd peatati (ei, ei alustatudki) tänaseni. Lisaks anti käsk, et keldrid võiksid veel puhtamad olla. Kuidas?! Toon rehvid ja ratta korterisse?
Kolm päeva jutti rahmeldas majarahvas keldrites, et siis saaks veel puhtamaks. Kujutage ette neid, kes siin elanud 40+a (źigulli varuosasid kellelegi?) Tänaseks kõik läigib. Keda pole, on ehitajad...
Viimane info on, et neil on parallelobjektil lammutus pooleli ja täna ei saa. Millal saab? Ei tea, aga tehke hommikul uksed lahti kell 8 ja oodake! 13.08 saabus kollases jopes ja telefoniga kuju, kes lahkus 2min hiljem.
Slaavi inimene teeb asju omal moel. Oodake, teeme. Muretseda pole vaja.
Aga keldrid on meil nüüd nii puhad :)))
Ja kõige selle kaose keskel sai valmis tikand Muhu pättidele, kootud 8,5cm seinavaipa, vilditud 1 sall ja lõpetatud ära üks sõrmik. Progress missugune!
Mul on vahel tunne, et ehitajad elavad mingis paralleelmaailmas. Aja kulg ja mõõde on täiesti teine. Aga samas saan aru ka, kuna nõudlus on suurem kui pakkumine, siis milleks kiirustada :)
VastaKustutaJa mina omas, nii raske on leppida sellist tüüpi “projektijuhtimisega”. Minu maailmas asjad nii ju ei käi!
Kustuta