Milline aasta?

 Nüüd vist juba tohib kokkuvõtet teha?

Kui ma üritasin meenutada, mida ma käsitööalaselt sel aastal teha jõudsin, siis ükskõik kui palju ma poleks ka oma asju dokumenteerinud, seda mahtu, mis kooli jaoks tehtud sai, ei suuda ma kuidagi ühele pildile saada. Ütleme siis nii, et suuremad asjad on siin koos, aga peale selle oli veel pisikesi viltimisasju (kõrvarõngad, linnukesed, võtmehoidja), kaks nahast kotti (käsitsi õmmeldud), hunnik kõlapaelu, kõikvõimalike tööproove ja kavandeid. 

Ma ikka päriselt ka veel ei usu, et ma kooli lõpetatud sain. Praegu kipub hoog maha minema, kuigi kundedele olen ikka saanud tellimused täidetud. Aga jah, pisike 2021.a kokkuvõte siis pildis olgu siin blogis ka rippu:

Linaseid linikuid oli muidugi rohkem ja rakendus oli Liliinas juba tehtud, aga õppimiskogemusena väga põnev kudumine (pilud!). Samuti neid erinevaid randmeid oli rohkem (Kihnu, Ruhnu, lapiline, jne) ja kangastelgedel kootud tööproove (linased, puuvillased + erinevad villased). Äge aasta oli, aga hea et ta on otsa saamas. 

Lisaks väljakutse nimega "remont", mis pole siiani läbi ja taustal käib meilides maadejagamine teemal "mis lepingujärgselt peab olema tehtud ja mis veel ei pea". Natukene jõudsin ka kodus oma tempos ja maitse järgi kõpitseda. Magamistuba ning köök on korras, vannitoas kannatab ka olla juba. Uueks aastaks jääb siis elutuba ning panipaik. Tark ei torma :)

Et aasta oleks "täielik", saime juunis vahetult enne puhkuseperioodi salajase vihje, et meie tiim on kellelgi pinnuks ja pole nagu vajagi teist. Et septembrist plats puhas ja RIF. Mitte kellelegi ei tohtinud rääkida, ka oma tiimiliikmetele. Tööd tuli teha nagu ikka, täie tambiga. Päris "hea" motivatsioon oli sügiseni tööd rabada, eriti augustis, kus mul oli üks väga raske keiss ja keeruline müügitiim. Konfliktid, koolilõpu jaoks paari vaba päeva kauplemine, hirmpikad tööpäevad ja kuklas küsimus "mis mind motiveeriks?" :) 

Ja siis nagu maa alt uus võimalus kandideerimiseks, valituks saamine, üleviimine ja vahetult enne kooli lõpueksamit uuele ametikohale asumine. Huh. Preemiaks ostsin omale naiivses stiilis joonistatud sõnumiga värvitahvli. Minu meelest oli see nii kõnekas, et ma ei saanud seda Viljandisse jätta: 

Viljandis oli meil detsembris mitteametlik lõunasöök ja kutsetunnistuste kätteandmine. Teel sinna otsustas suur kari kitsi teele joosta, kuid viimasel hetkel siiski tee serval seisma jääda... Sain pidama ja auto minu aga samuti. Ilusad loomad olid, 7 noort kitsekest nagu muinasjutus! Kaitseingel volume 100 :) Ja kõik need klapitamised teemal "töö-kool-praktika-remont" - kõik lihtsalt sujus päevapealt! Ilge närvikulu ja emotsioon stabiilselt... 

Last but not least, aasta viimasel nädalal on seltsimees vanurloom korraldanud meile kodus mitmeosalise "visa hinge" sarja. Kolm kliinikut (ühes lühike tööpäev enne jõulu ja pole ultraheli, teises on ultraheli, aga palju kahtluseid arvamuse osas, kolmas on lahti 24/7, päästab pühad ja asjalik noorarst). Tuisus tukkumine ja öised kakarallid, kusjuures keegi täpselt ei tea, mis siis juhtus. Kas lihtsalt vanadus rabas jalust või siis miskine mürgitusjama. Ta armastab õues lund ogara kiirusega sisse vohmida ja pimedas alati ei näe ju. Igatahes on praegu kombes, nõuab kanafileed ja kosub. Uuringud jätkuvad, olen positiivne ja naudin talvepuhkust. 17 aastase karjääri jooksul pole nii rahulikku puhkust veel olnud. Keegi ei tüüta, helista, meilides on vaikus ja mulle ei tule isegi töö meelde. Jumalik!

Aga jah, lõpetuseks ütlen, et olge tublid ja vahetage see vastik aasta lõpuks ära! Ma väga loodan, et uus on igas mõttes parem. Ja seekord ma mõtlen seda kogu hingest ja tõsiselt!