Papumöll vol 4 ja vol 5-6.

Juuni keskpaigas sündis meie klastris plikatirts, kes sai nime Mari. Kõlab üsna eestipäraselt :), kuigi elab tema Sloveenias.
Kuna ma lubasin kõikidele papud kududa, siis tuleb oma lubadused täita.
Sellised nood siis tulid, jälle sama Dropsi muster.
Lõngaks Merino Silk, kulus vast 25gr, vardad 3,25

Ega puhata ei anta, sest just hetk tagasi tuli sms, milles teade meie klastri uuest kaksikutepaarist. Poisiklutid Mark ja Nik Sloveenias on kohal.
Mis muud kui uued papud varrastele :P
Nood tited peaksid olema hetkel klastri viimased.

Kaisus saab ka magada

K-A: "Tädi, ma jään täna sinu juurde ööseks!"
E: "Aga tädil on vaid üks voodi ju?!"
K-A: "Ma võin Sussu kaisus ka magada!"
E: "aga tädi läheb homme tööle"
K-A: "ma lähen temaga kaasa!"
S: "sul hakkab seal igav"
K-A: "ei hakka!" (veendunult)

Kutsidel käis tüdruk külas. Palavusest polnud mänguenergiat kuigi kauaks. Mingil hetkel X lohistati Suskat mööda tuba tagumiku peal, Suska ise hoidis hammastega mänguasjast kinni ja nautis mängu. Sinna juurde tuli kiljuda täiesti kõrist (laps), icc. Ma ei tea, mis mu naabrid sellest arvasid. Hull melu oli :D a kõigil oli väga lõbus. Pärast istusime õues kiigel, koerad lõõtsutasid ja vahtisid õnnelikul ilmel iga liigutust, mida laps tegi. Iidol!

Täna tundib iga allameetrine tütarlaps suur ahvatlus, kelle peale tuleb paigale tarduda ja saba liputama hakata.

Marylin

via Triibik. Hiad pildid :D

Katsetused madaraga

Jõuludeks sain ristilapse perelt kotitäie madarajuuri. Siiani aga pole olnud mahti neid proovida. Täna oli lõpuks suurpäev :).

Madar oli mul paar ööpäeva leos, samuti oli maarjajäävees lõng ca 1,5 päeva.
Madarat oli ca 300gr, lõnga ca 200 gr.

Kuumutasin madarasodi koos veega kuumaks (mitte keema) ja panin lõnga sinna sisse. Kaua ei hoidnud, vist 5min. Siis tõstsin lõnga välja, kurnasin sodi ära, panin vette veel pisut maarjajääd ning lõng tagasi. Hoidsin veel 5min, toon läks punakamaks aga ka pisut heledamaks.
Pruuniks muutumise pelguses kauem ei hoidnud. ca 5min oli veel pliidilt ära tõstetud värvipotis ja siis loputasin sooja veega läbi ning kloppisin õues sodi välja.

Kõige ligilähedaseim toon on vist alumisel pildil. Selle tooni püüdmine on keeruline, nimeks võiks olla midagi vanaroosast ehk või siis see mükeene punane, kergelt pleekinud vms.
Ühesõnaga, punasest on asi kaugel aga sellist tooni mul enne pole. Päris põnev!

Vastik kärpsejurakas ja õhtused trennid

Elamisse on kolinud kärbes ja see tõbras ajab koertel hinge täis. Magada ei lase, kätte ka ei saa. Pidevalt hüppab keegi jalule ja ampsab õhust miskit, mis ammu eemale lennanud. Ja seda kõige magusamal tukkumise ajal! Nimelt peale hommikust jalutust ning sööki meeldib koertele vaibal tukkuda. Pole veel nii soe, et laibastuda ja samas on natuke unine ju ka olla. Ja nüüd see vastik kärbes!

Õhtuti aga saab meil nalja. Ma vahel võimlen kodus kui meelde tuleb. Niisama pisut jalatõsteid, hantlitega vehkimist ja painutusi. Koertele väga meeldib ja nad on kohe platsis. Iga kord kui jalg maa suunas liigub, on keegi jõudnud ennast kiirelt vaibale sättida ja jääb jala alla või koperdab sealt parasjagu mööda. Kui kõhuli keerata, pakib maadam-mutt ennast selja peale põiki pikali ja toriseb, kui teda sealt minema aetakse. Samal ajal topib Suska sulle kätte piiksuvat siga või jänest. Võimle siis niiviisi! Ma olen küll multitaskinguga harjunud aga see võtab vahel võhmale. Eile tuli Maadam just siis oma märga habet puhastama kui ma vaibal küljeli olin ja valmistusin jalatõsteteks. Selline mõnus ehmatus-shokk-karjatus kui palja päikesepõletusest kärssanud selja vastu külm märg habe edasi-tagasi sebib, võehh!

Jälle üks äge päev!

Hoolimata vihmasest hommikust kütab päike hetkel jälle sellise hooga, et raske on toas olla. Aga päev oli tegus!

Hommikul startisin 8 paiku erinäitusele, mis toimus Keila-Joal. Nägin palju vanu ja uusi tuttavaid, sain koeri nässerdada ja kantseldada, pisut pilte teha ja niisama toredasti aega viita.

Oksjon läks ka kenasti, mõlemad mu kellad leidsid omale uued omanikud. Üks vist läks lausa Soome. Rahvas läks oksjonil ikka väga hoogu ja eks asjad olid seda väärt. Ma loodan, et Sveta ei pahanda, kui ma tema kotipildid siia üles panen. Need olid lihtsalt nii armsad!

Paar näitusepilti olgu ka ära toodud. Mõnus päev oli!




Näituselt kimasin kiirelt ristilastele külla. Lapsed juba ootasid pikisilmi ja helistasid.
Pidasime aias pikniku, sõime maasikaid ja kooki. Lapsed väntsutasid papat ning mulle pakuti uut ametit - liivakoogikokk.
Ja üleüldse, millal teie viimati liivakooke tegite?! Äärmiselt loominguline töö oli, nippidega ka.
Meenutasin, milline peab olema õige koostis, et kook hästi vormist välja tuleks. Kaunistamisnipid tuli ka meelde tuletada, lõpuks läksid aiast mõned õiekesed isegi loosi. Kuna lapsed kuulasid eelnevalt hoolega näitusemuljeid, siis hakati kohe ka oksjonit mängima. Liivakookidel olid soolased hinnad, alla 500 eegu ikka naljalt kooki ei saanud. Head asjad on teadupärast kallid.

Kingituseks sain kaasa valida ühe joonistuse Lauralt (Sinised linnud) ja teise Triinult (Inimesed vihmas).
Minu meelest väga omapärased pildid on, mulle väga meeldivad.

Meem

Vardamoor on mulle saatnud meemi, ma alles nüüd märkasin :)

1. Millisel puu- või juurviljal on lapsepõlve maitse?
Valge klaar. Vanaisal olid aias korralikult hooldatud õunapuud, millest enim emotsioone põhjustas valge klaar. Selle õunad olid lapse käes megasuured, mahlased ja küpsetena klaasja sisuga.
Väga olulisel kohal olid ka vaarikad. Mul oli äge naabritädi, kes ei tulnud kunagi minu sünnipäevale ILMA vaarika-vahukooretordita. Tal olid omal kanad, tort oli alati kerkinud metsikult hästi, vahukoort oli palju:) ja see kõik oli üle kuhjatud vaarikatega.
Vaarikas on minu sünnipäevamari!

2. Milline juurikas, mari või puuvili on maailma ajaloos kõige tähtsam? Ja miks?

Maailma ajaloos? Hmm... kui religioonile mõelda, siis õun. Kõik ju teavad, miks :)
Füüsikaga seoses meenub jälle õun & Newton.
Igapäevatoitulauale mõeldes kartul ja hispaania meremehed

3. Vali kolm blogijat ja ütle, millise puu otsast nemad kukkunud on.

oh, mina ei tea... kes soovib, see proovib!

Mõte vabaks!

Peningi mõisas viltimas käies sai algust tehtud ühe toorikuga, mis esmapilgul ei tekitanud minus mingit emotsiooni. Siis aga jäi näppu üks sädelev roosa lõng ja täna sai kohalikust poest (!) leitud addi kena heegelnõel.

Ja kui ma veel meenutasin Manni säravsilmset innustavat juttu rannas sellest, kuidas mõte tuleb vabaks lasta ja lihtsalt teha! Siis nii saigi sellest lapikesest siuke kott.

Kaugel sellest, et olla minulik aga peab tunnistama, et seda oli ütlemata mõnus teha.

Materjalid: villaloor ja heideniiti pisut, märgvanutus
second hand roosa sädelev lõng, odavad plastpärlid, 1.75 heegelnõel.

Koerad

Millest aru saada, et shotikas on väsinud?
Ta ilmub kööki alles siis kui külmiku uks on just sulgunud.

Eile kella 23 ajal koeri õue ööpissile ajades tuli maadam B sõna otseses mõttes padjalt lahti kangutada. Ega ma ei tule, ütles koera pilk. Nina padjast lahti, rihm kaela ja tuli küll :D
Siis oli uks paha ja trepp järsk, õues keegi rääkis ja segas, tuli karjatada "auhh!" ja no tuppa oli ka vaja veel minna. Milline ebaõiglus!

Millest selline väsimus? Tüübid käisid eile biitsil patseerimas luiki ja lapsi. Suska kilas ringi, kõrvad lidus peas ning duracelli patakad (vist mitu komplekti lausa) taskus. Jooksis koos minuga vees seisvale kivile, läbi vee muide. Kui oli vaja alla tulla, siis oli jama. Kõõlus ja kõõlus, lõpuks plärtsatas vette.

Maadam kaevas ennastunustavalt lahmakaid auke, mistõttu oli võimatu tema lähistel pikutada. Kogu aeg liiv peas või kõrvas. Lisaks ilmus välja ei tea kust üks pisike poiss, kes küsis luba palli mängida. Maadam ja pall, see on klassika.

Nüüd käpad valutavad ja saba nagu polekski.

Ilus Eestimaa

Laulupeoks valmis!

Nood rõivad siis, mille kallal ma siin nädalakese olen nokitsenud.
Mehe pluus 2x7sektoriga sõõri, äärmiselt lakooniline aga nii sooviti.



Naise pluus, toonid võtsin samad, mis läksid ka seelikule. Sümbolid Pihuloomade raamatust aga ei näe otseselt välja kui ehe arhailine tikand, ses mõttes, et ma ei kuhjanud neid erinevaid ja niiviisi nagu muidu tehakse. Lahendasin omamoodu :).

Küsimus suurele ringile

Kas keegi teab, miks rõigas õitsema läheb ja mis siis teha?
Alles ajab lehti ja all pole midagi, õied peal ja pikkust pea pool meetrit. Mis teha?

Kodu

Laulupeole!

Kaugelt nurga mehed pidid ikka varem kohale tulema. LINK

Oksjonile!

Pühapäeval on shotikate erinäitus Keila-Joal ning näituse vaheajaks on planeeritud pisikene heategev oksjon, mille tulu läheb tõuühingu toetuseks. Valmistasin omalt poolt oksjonile kaks kella.

Kellasüdamete saamise lugu on omaette ilus. Käisin Savitaksi vihje peale vaatamas noid Vunderis aga neil enam polnud. Lahkesti aga olid nad nõus helistama Tartusse ja uurima, kas nendel ehk on. Tartus oli südameid 2 tükki ning nad olid valmis südamikud Tallinnasse saatma.

Meenus, et Savitaks oli näinud südamikke ka Viru Keskuses. Kiire kõne täpsustamiseks andis teada, et meil on oma mees havannas :D ehk siis Savitaks oli sel hetkel just Tartus. 5minuti pärast oli tema need südamikud Vunderist välja otsinud ning õhtuks pakikene minu kodusele aadressile teele pandud.

On ikka tore kui on nii abivalmis inimesi, eksole! Igatahes suured tänud veelkord!

Nüüd on need südamikud kohal ning üks juba shotika külge paigaldatud. Teine ootab veel kuivamist, sest hoolimata tugevast heegeldusest pidin neid ikka pisut tärgeldama ka. Pildid tulid pisut tumedad, meil on siin päikeseleitsaku kartuses hämar tuba :) aga üldiselt on tegemist umbes samalaadse kellaga nagu see. Ainult seirid on tumedad, kuid siiski eristatavad. Ja ega shotikaga koos veedetud aja puhul ju keegi kella ei vaatagi ;). Rohkem loeb ikka koer ise!

Nii et kel huvi, siis varuge sula ja tulge kauplema :).

Ega puhkus pole logelemiseks!

Ehteestlaslikult olen nood kaks päikselist päeva veetnud ikka vahelduva eduga käsitööd tehes.

Täna sain valmis motiivid laulupeo seelikule. Tuttava palvel tegin pisut linasele seelikule arhailist tikandit. Sooviti minimaalselt värve ja suure vaidluse tulemusena siis sellised toonid peale jäid.

Pluus on veel teha jäänud, siis on kogu komplekt valmis. Mehepluusi tikandiks läksid kaks imepisikest rattakest, rohkem ei soovitud. Ja needki pidid olema just nimelt 7 sektoriga, mitte kaheksaga nagu tavaliselt. Sai nii nagu sooviti. Tundub, et olen "graafikus" ja jõuan ikka selle nädalaga oma tegemised tehtud. Vahepeal tekkis juba tunne, et ma ei jõua kohe kuidagi. A ma olen ka esmaspäeva õhtust saadik kogu vaba aja tikkimisele pühendanud :).

Lisaks veetsin täna paar tunnikest tädi pool külas kududes :). Nimelt alustasin mõni aeg tagasi oma Haapsalu salliga, muster Pitsilistest koekirjadest. Aega pole kudumiseks palju olnud, seda mõnusam oli tänane varrasteklõbistamine. Kudumine istub mulle enim!

Ilus lõng on ja lihtne muster, ainult käed on tänaseks väsinud. Tikkimine on kuidagi kordades rängem kätele kui kudumine :P
Möksin aga jälle käed külamuttide tehtud saialillesalviga kokku ja poen põhku. Homme ka päev :).

Ilusaid suvepäevi teilegi!

Suvehommikune maasikakama

4-5 maasikat
kruusitäis hapupiima
paar teelusikatäit suhkrut
paar teelusikatäit kama

Mikserdasin kõik koos saumikseriga segamini ja valmis :)
Kuna mul olid maasikad sügavkülmast, siis tuli jook mõnusalt külm.
Hia jooma peale koertega jalutuskäiku sellises leitsakus.

Nipp pärineb Anni Arro Sepamaa talu köök 2. raamatust aga Annil on see keefiiri ja ilma kamata.
Siinkohal kiidan raamatut! Ostsime selle eile soolaleivakingituseks mu väikesele sugulasele. Üks ütlemata armas ja suvine raamat on.

Hääd jaani!

Suur tänu sellele tegelasele, kes täna ilusa ilma tegi. Veetsin terve päeva maal võrkkiiges tikkides. Käed tibake valutavad aga pole hullu. 10 sõrme on alles ja liiguvad nagu näha :).
Pääsukesi oli, sinist taevast, sääski, päikest, kooki ja heinamaad :)

Koduteel oli palju lõkkeid, mõned niisama teeserval ilma järelvalveta. Muudkui astu aga ligi ja imetle.

Hääd jaani teile kõigile!

Mida sa tegelikult tahad?

Mõtlemapanev klipp. Sain täna kingituseks audioraamatud, millest üks oli see :)
Eks selles teoorias ole aktraktiivsust küll.

Haapsalu - muinasjutulinn

Mulle on Haapsalu alati südamelähedane olnud. Isiklike mälestuste ja selle aura tõttu, mis sellel linnal on. Seetõttu oli tänane minekuotsus kerge sündima, eriti kui Tiina nõusoleku kampa löömiseks andis.

Põhjust minekuks oli! Käisime Haapsalu salli raamatu esitlusel.

Teate kui ilus see raamat on! Ja kui vahvad on need prouad-naised, kes kõik selle raamatu sünnile kaasa on aidanud. See oli liigutav üritus. Haapsalu salli raamat pole lihtsalt üks järjekordne raamat, see on midagi erilist. Selle ilmumine tähendab nendele vanaprouadele palju. Nagu üks nendest esitlusel ütles: "ma võin nüüd rahuliku südamega surra!" Ja mitte ainult kohalikele käsitöömeistritele. Selle ilmumist on paljud oodanud pikisilmi!

Esitlus toimus Epp-Maria Kokamäe galerii 2. korrusel. Epp-Maria on ise ka üks paljudest, kes selles kaunis raamatus salli eksponeerib. Koht oli vastavalt raamatule väärikas ja armas. Kohal olid kirjastuse esindajad, autorid, kudujad, vanameistrid, modellid, huvilised :).

Tehti kingitusi ja lausuti tänusõnu.
Ilus oli. Mul on siiralt hea meel, et meil nii armas ja suursugune omakeelne käsitööraamat ilmunud on.


Tänud Lolale segasummasuvilast seltsi pakkumast!

Täna! Haapsalu salli raamatu esitlus

Leidsin sellise uudise!

Haapsalu salli raamatu esitlus toimub 21. juunil kell 15.00
Epp Maria Galeriis Haapsalus, pärast seda on võimalik raamatut osta kõigist Eestimaa raamatupoodidest ja kirjastuse koduleheküljelt.

Praegu on kogu maailmas populaarsed õrnad pitsilised sallid ja rätikud, aga eestimaalasele on need läbi aegade seostunud sõnaga Haapsalu. Loomulikult on käsitöötegijate jaoks heaks uudiseks, et meie omamaised Haapsalu sallimustrid koos salli kudumise õpetuse ja ajalooga on raamatuks saanud. Nüüd on kõigil huvilistel võimalik salli kudumisega kätt proovida just nii, nagu seda Haapsalus juba mitmendat sajandit tehakse, sest raamatu autorid Haapsalu Gümnaasiumi käsitööõpetaja Siiri Reimann ja sallimeister Aime Edasi on kokku kogunud palju kauneid pitsilisi kirju ning koostanud põhjaliku õpetuse salli kudumiseks. Raamatu suurimaks väärtuseks on paljude Haapsalu inimeste koostöö – alates sallimeistritest, kes on jaganud näpunäiteid, aidanud pitsinäidiseid kududa, ning lubanud oma kauneid salle pildistada ja Läänemaa Muuseumist, kust autorid abi saanud ajaloo-osa kirjutamisel ning lõpetades tuntud Haapsalu daamidega, kes koos sallidega piltidele jäänud. Nõu ja abiga on raamatu valmimisele palju kaasa aidanud ka Haapsalu käsitööelu üks eestvedajaid Marju Heldema.

Suures formaadis ja kõvas köites salliraamatu väljaandjaks on Saara kirjastus, kelle peamiseks tegevuseks ongi kodumaiste käsitöötrükiste kirjastamine. Raamat trükitakse Tallinna Raamatutrükikojas.

Kirjastus tänab südamest kõiki rahalisi toetajaid, tänu kellele jääb raamatu kaanehind taskukohaseks paljudele käsitööhuvilistele.

käsitööõpetaja ja raamatu toimetaja Anu Pink
Saara kirjastus 5042360

Tänuväärne vilt

Moonidest ülejäänud villaloorist tegin paar jupsakat koertele mängimiseks. Hämmastav, kuidas nood pulgad neid võluvad. Praegu käib juba oma 10minutit mäng ühe punase pika vildist julgaga, pannakse teineteiselt pihta, mörisetakse kõrvaauku ehmatamise mõttes, et äkki annab mänguasja kätte. Tiritakse seda pikemaks, vilt annab ju järele, siis on vaja ninaga nügimas käia kui teine villa nätsutab. Nii palju nalja ühest pisikesest vildist :D

Ahjaa, leidsin tänase Pärnu avatud kunsti päeva kohta veel infot.

Haha...

Vot seda lugu laulis laps selgel häälel katuseredelil ninaga maantee suunas :D. Meil pandi eterniitkatust ja mingil seletamatul põhjusel oli see mu lemmik sel hetkel, irw.



mõistatus.

Väärin muud :D

Maiustused

Juba paar päeva painab mind õudne magusaisu.
Eile haarasin poest kaasa pisut algmaterjali ning valmisid kiired siuksed shokolaadisnäkid.

Üks sats oli aprikoosidega ning teine banaanidega. Aprikoosid leotasin kuumas vees. Shokolaadi sulatasin võiga pehmeks ning kastsin aprikoosid sinna sisse. Laotasin seejärel paberile kuivama. Banaanikommidele riputasin peale kaunistusi kah.

Võid sai vist tibake palju, sest toas mul nad päris ära ei hangunudki. Panin siis korraks külmikusse täna ja praegu saab süüa juba nii, et näpud shokolaadiseks ei saa :).

Idee näpatud Craftzine`ist.

Lauludest ja muusikast

Mingid laulud lapsepõlvest on sõna-sõnalt meeles, sh on jäänud meelde mõned sõnavärdid, millest siis oli keeruline aru saada või mis olid lauludes segaselt välja hääldatud. Seoses Fixiga meenus just üks selline. Nende tsirkuse laulus on koht, kus öeldakse, et "kui tahan peatub lõvi tallena siin..." Lapsepõlves kostis see koht alati minu jaoks "tallerasiin" ja mõtlesin, mis asi see on. Neid laule oli veel, kus mõistatuslikud kohad sees. Hetkel rohkem ei meenu...

Teine teema oli see, et ega raadio mängis ju üsna konkreetset programmi. 99% eesti estraadi a la Anne Veski, Marju Länik, Ivo Linna, Fix, Mahavok jne jne jne. Neid sai kuulatud siis nõrkemiseni ja loomulikult, kas tahtsid või ei, laulud jäid meelde. Mul on üldse niiviisi, et see mis peaks meelde jääma, unub aga see mis on mõttetu, on pähe nagu raiutud. Anne Veskil oli üks laul tähelaevast vms, kus on üks koht "õõhh!". Kui Elmar alustas, kuulas meie seltskond seda alguses huviga. Lapsepõlv :D. Mäletan, et uue aasta hommiku programmis oli Läniku Head uut aastat ja siis Veski tähelaeva laul. Kogu seltskond teadis peast, kus on see koht, millal tuleb hüüda "õõh". Täiesti jabur :D

Oli laule, mida ma absull ei kannatanud. See oli üks jubedamaid ja kindlasti oli neid veel...
samas võtmete väljapoole jätmise lugu mind külmaks ei jätnud :D

Oh, vot see oli ka äge :D Jäägu see tänast postitust lõpetama pühendusena kõikidele lõpetajatele :)

Nõiaelu rocki võtmes :P

Täna olin kutsutud Teoteatrisse etendusele Nõiaelu.
Päris äge raju oli! Lapsed olid 2 nädalat laagris olnud ja õppinud.
Omatehtud dekoratsioonid, päheõpitud tekstid, liikumine, grimm näos.
Kohe nagu päris :).

Avatud kunsti päev Pärnus

Vot selline üritus on tulemas! Tundub täitsa põnev, sel pühapäeval ja rohkem infot flaierilt.
Isegi Olavi Kõrre on mainit :)

Kiusatused-kiusatused, ehhh.. ma peaks ju tikkima palehigis praegu. Laulupidu tuleb!

Pühapäevane viltimistuhin

Inspireerituna viltimise töötoast laupäeval, mässasin pisut kodus ka veel villaga. Asi täiesti poolik aga nii eputamise mõttes olgu piilumisvõimalus antud.

Esimene pilt sellest, kuidas ma kihte ladusin. Algul pidi tulema miskine lihtne asi aga siis leidsin kapipõhjast punast villaloori ning tulid moonid.

Kui ma noid väändeid ja nuppe tikin, siis tuleb kogu aeg see moonide lugu meelde, õigemini 2 lausa - see isegi rohkem.

Äpardus :P

Suska mänguasjad ja joogikauss on lähestikku. Suures mänguhoos juhtus äpardus :P.
Ma ei pannud tähele aga tüüp tuli suure häälega kurtma, et jama on!

Kriisijuhtimisest ja masust

Sattusin lugema, päris huvitav.
Peale kohalikke omavalitsuste valimisi võib Eestis põnevaks minna... kesse enne valimisi ikka ebapoppe otsuseid tahaks teha.

Ma ei hakka siin masutama, lihtsalt see link saab rippu ja kõik.
See on ju ikkagi käsitöö ja shotikate blogi.

Hallo Kosmos

Ma sattusin eelmisel nädalal üle pika aja juuksurisse ning tagasiteel auto suunas jäi ette Kosmose lõngapood. Kuna aken oli nii ahvatlev, juuksur planeeritust odavam ning ma polnud ammu juba sinna sattunud, siis astusin korraks sisse.

Müüjanna proua lasi alguses omaette luusida ringi ja lõngu paitada, siis leidsin ühe kena merinosiidise roosa, mis papudeks läheb. No ja siis me jutustasime! Lõpuks kui ma nii umbes pool tundi hiljem poest välja pääsesin, patsutas ta õlale ja üts, et tulge aga jälle vaatama!

Garaazhi suunas löntsides mõtsin kõikidele nendele välismaistele käsitööpoodidele, kus kohalikud kudujad koos regulaarselt käivad, kohvitavad ja koovad. Minu meelest oleks see Kosmose pood oma õhkkonna poolest just selline hea ja õige paik! Ainult ruumi peaks siis seal rohkem olema.

Kui Suskal on igav

... siis peaks küll olema pime või kurt, et seda mitte märgata. Täna lugesime kõik koos põrandal raamatut. B vedeles ühel pool, nina minu suunas ja silmad jälgimas. Suska teisel pool. No ja siis hakkas tibil igav. Vänts ühele poole ja hallo-hallo*, vänts teisele poole, silmad pahupidi pähe ning hallohallo. See on nii naljakas, et tähelepanu on kindlustatud. Ma ei oska seda kirjeldada, seda peab nägema :D.

*st midagi jehuu ja euhh vahepealset, siuke kilav häälitsus aga mitte ulg ega haukumine. Katkendlik.

Õues ütles üks laps teisele, et kaksikud. Oehh. Kui inimestel oleksid ühesugused soengud ja mõlemad oleks ühest rassist, siis nad pole ju kohemaid kaksikud? Aga vot koerad on :P
No ok, nutikamad lisavad siis, et no ema ja tütar kindlasti, näe üks on ju hallim.
Vale, uus katse.

"miks neid kaks peab olema?!" - kas keegi teab vastust? Öelge mulle ka palun. See, et mõnel on veel rohkem, ei ole õige.

Auto kui teine kodu :)

Mida meie autodest siis leida võiks? Enim on tulekustuteid, esmaabipakette ja liiva. Ja miks mitte sama palju tõkkiskingi kui on tulekustuteid? Mul on kuskilt meeles, et eraisikutel ainus erand oli vist apteek, mis jur isikul pidi olema aga erakal ei pidanud. Link

Taskurätte	21 (65%)
Plaate	23 (71%)
Plastpudeleid	23 (71%)
Kaarte	14 (43%)
Raamatuid	11 (34%)
Pudeliavaja	6 (18%)
Meigitarbeid	4 (12%)
Auto manuali	14 (43%)
Tühje pirukakotte	10 (31%)
Plaadiümbriseid	16 (50%)
Liiva	28 (87%)
Klaasipesuvedeliku taarat	9 (28%)
Tõkkiskingi	21 (65%)
Esmaabipaketi	29 (90%)
Tulekustuti	30 (93%)
Vihmavarju	13 (40%)
Pastakaid	23 (71%)
Võtmeid	11 (34%)
Võtmehoidjaid	6 (18%)
Vanu ostunimekirju	2 (6%)
Lõngu ja vardaid	5 (15%)
Lillepabereid	3 (9%)
Taskulamp	10 (31%)
Küünlaid	3 (9%)
Välgumihkli	8 (25%)
Pahtliämbrit	1 (3%)
Kilekotte	18 (56%)
Komme	12 (37%)
Ajakirju, ajalehti	11 (34%)
Kõik ülejäänud nimetamata asjad	16 (50%)

Votes so far: 32
Poll closed

Seemneribad

Kuidas teha ise seemneribasid?
Kui keegi pole ehk poes märganud, siis müüakse lisaks seemnepakkidele ka selliseid, kus on iga seeme omas pesas nn lindi sees. Neid on mugav maha panna ja harvendamisele kulub vähem aega :P. Kallimad on nood lindipakid ka võrreldes tavalistega. Ema kasutab meil maal neid juba teist aastat ja kiidab, erit äge pidi olema porgand. Ei mingit pudistamist ega tuulega võitlust seemnete mulda panekul. Lihtsalt laotad ribakese niiskesse mullavakku ja muld peale.

Täna jäi siis silma selline õpetus, päris äge :)
Vaja on maisitärklist, vett, paberrätte, seemneid. Oligi vist kõik.
Vaadake ise pilte, on selgem.

Lehmad on paremad kui koerad

Mul käis külas 2-3a kandis Kadri-Ann, kes oli koertega esimesest hetkest peale sinasõber. Kõik mänguasjad on sujuvalt korteri peal laiali ning laps läbinisti higine. Kui ema tahtis rätti pähe panna öeldi, et tuul kuivatab higi ju ära! Ja kui ema küsis, kas sa tahaksid ka sellist kutsut? Siis vastas ta resoluutselt: "eiii! ma tahan LEHMA!"
:D

Koerad on oimetud, siukest mängu pole ammu old. Suska läks nii pöördesse, et ei suutnud õues ka rahuneda. Kimas ümber lapse, saba jalgade vahel, icc. Nüüd on kummuli vaibal.
Õnnis vaikus!

Suvi vabaõhumuuseumis

Selline info oli KKs, panen siia ka lingi

Aiatöödel

Istutasin täna oma vabasse peenranurka maja ees paar suvelille. Pojeng vohab nagu loom, eilne äike peksis nood maha ka veel. Õudselt tüütu! Täna lõikasin julmalt osa külgmisi suvelillede poolseid võrseid maha. Neid on seal nii palju, et kui mõni põõsas välja läheb, pole kahju ka. Nüüd on vabam nurk ja lilledel valgust. 2 sinist lobeeliat läksid akna alla.

Roos tundub põdevat, väljas pole, roheline on aga lehti külge ei tulnudki. Ju see pinnas ikka ei meeldi või siis jäin ümberistutamisega hilja peale. Kahju.

Hommikupoolikul pisut viltisin, eilsest inspireerituna. Praegu kuivab ja näidata pole veel midagi.
Nüüd ma olen sest kõigest jälle väsinud. Magasime kogu kambaga 9ni, mis on siin pool sood imede ime. See aga ei tähenda, et lõunauinakut ei võiks teha peale värskes õhus müttamist ja viltimisega rassimist :P

Suvi on värviline!

Vaatasin oma Ravelry kontot ja jäi silma, et mida suve poole, seda värvilisemaks mul tehtud tööd lähevad. Kusjuures ma nagu ei planeeri niiviisi, et nüüd kirkamad ja talvel mahedamad, külmemad toonid. Kuidagi on nii juhtunud, ka eelmisel suvel. Taimetoone, rohelist, kollast :).
Suvi on mõnusalt kirju! Aastaring peegeldub töödes, mida rohkem kevade poole, seda rohkem tahaks värve enda ümber näha. Talve poole liikudes tuleb jälle rahunemine...
Ei-ei, ma ei mõtle veel talvele :), lihtsalt jäi silma. Loodetavasti on kena suvi alles ees, kirju nii käsitöö kui ka seikluste poolest. Alles ma sellest va talveunest ju ärkasin, eksole!

Käsitööpäev!

Päevakava kujunes kenasti selliseks, et sain ikkagi osaleda Peningi mõisas toimunud õpitubades.

Viltimist õpetasid rahvale Marianne ja Leina, proovida sai märgviltimist ja huvi korral ka nõelaga torkimist. Minu katsetus kuivab vannitoas, eks kunagi näitan ka :). Tegemist on alles nn toorikuga, millega mul omad plaanid.

Esimest korda elus proovisin savivoolimist, no oli põnev! Juhendas Kaia Laur. Põletamine toimub augustis, nii et lõpptulemust veel ei tea aga protsess iseenesest oli huvitav. Savi oli pehme, mõnus käele ning ideid nagu oleks ka olnud :). Tehnikaks primitiivkeraamika.

Nood tunnid, mis ma mõisas veetsin, läksid linnulennul. Alles koduteel avastasin, et kui mõnus ajutuulutus see oli, mitte ühtegi kõrvalist mõtet ei tekkinud!

Tänud juhendajatele, mulle väga meeldis! Loodan teiega kunagi ikka veel kohtuda :)

Saganet

Digitaliseeritud keskaegsed kogud Islandil

Nood vanad kaardid on seal ägedad.
Otsingust märksõna järgi leiab.
Pilt on illustreeriv :)

Meil ikka on neid ägedaid inimesi siin!

Ivo Linna pajatab, päris muhe lugemine on.
Eile oli saade ka aga ma olin liiga laisk, et telekat lahti teha.

Njalli saaga

"Sel aastal olen ma Njalli saagat lugenud kõigest ühe korra, " olen ma Islandis kuulnud oma kirjanikest ja kirjandushuvilistest tuttavate kahetsevaid ütlusi, mis on kostnud peaaegu häbeliku vabandusena. (Arvo Alas, sissejuhatus Njalli Saagasse).

Kõigest :D

Norskaja

Minu seltsimees loom norskab praegu esikus nagu vana mees. Võehh! Midagi uut siin elamises.

Käsmu

Eile oli siis see kauaoodatud Marko Matvere ja Raido Koppeli kaunis kontsert Käsmus. Ilm on sel nädalal olnud na heitlik ja ega hommik ka palju lubanud. Jälgisin pingsalt ilmakaamerat, mis muide on suunatud just Ingmani lavale. Kui keskpäeval näitas seal kraadideks 20, siis paar tundi hiljem oli temperatuuriks ei rohkem ega vähem kui 15 kraadi! Lühike kõne emale andis teada, et äike olevat sealkandis möllanud. Välja hõigatud sai ka palve panna traditsiooniliselt õue kuivama mõni pesutükk :P, sest nagu ma korra juba ütsin siin, on tal pesupäevaingliga head sotid.

Viimane pilk ilmakaamerale enne kontorist startimist oli tore - suisa 18 kraadi ja ilus päike. Kodus valmis pandud paks kampsik jäigi koju, sest nii soe oli! Õhtu kujunes läbivalt päikesepaisteliseks ning suhteliselt tuuletuks. Vaatepilt oli enam kui kaunis!

Kava oli enam-vähem tuttav juba vabariigiaastapäeva aktuselt vallas aga siiski, keskkond ja meeleolu andis palju juurde. Loomulikult oli ka herr MM vahepeal silmaringi laiendanud purjelaeva ajaloo teemadel ning laulude vahele kuulasime meeleolukaid ajalookilde. Ahvirusikas oli kaasas ning ettekandele tuli ka hiljuti selgeks õpitud vilesignaal (tähendas õhtusöögi serveerimist :P). Saime teada, et ilmas on 3 sorti inimesi - elavad, surnud ja need, kes merd sõidavad. Darwin oli peale mererännakuid, kus ta korduvalt merehaige oli öelnud, et meri on koht, kuhu minnakse viimases hädas! Nii et pole siin miskit romantikat, eksole :P. Ma pole küll merehaige olnud aga Darwiniga ses osas üsna ühte meelt.

Kontserdipaik oli selliseks kontserdiks valitud lihtsalt kümnesse. Sai piknikutekil vedeleda, pleed üle ja nautida. Kes einestas, kes veinitas ja kas laulis kaasa, kes vahtis niisama rändavaid pilvi. Rahvast oli palju ning parkimine nägi välja jälle nagu Nigula juurde minek Keskea rõõmudes.

Tagasitee oli kaunis. Ühtlaselt sõitev autoderivi uduses Eestimaas. Mul mängis taustaks VLY plaat ja aknast silmasin loojuvat päikest. Ilus oli!

Kirsiks tordile sai udust silma hakanud hobune. Lapsepõlvemultikast ajendatuna oleks tahtnud hüüda: Siilike! :)

Ilus maa!

Vot selline kontseritaust oli meil täna! Muljetan hiljem, praegu ütlen vaid, et oli imeilus!

Langevarjuhüpe viis Kihnu Virvel proteesid suust

Loe ise, äge mutt!

Ludvig on kodus tagasi :)

Nisushotlane on kodus õnnelikult tagasi.
On ikka rännakud neil poistel ma ütlen!

Kadunud isane shoti terjer Vääna-Jõesuu kandis!

Täna kell 15.30 (pluss-miinus 10 minutit) kadus Vääna-Jõesuus Lepatriinu a/ü isane noor nisuvärvi (punakas) shoti terjer. Koerad olid ennast autovärava alt välja kaevanud, hoolimata sinna maha pandud suurtest paekivitükkidest. Teised koerad olid samas värava taga, nisupoiss aga kadunud.

Omanik on teda kadumise tuvastamisest saadik otsinud küll autoga, küll jala, küll teiste koertega, küll ilma, kleepinud kuulutusi. Siiamaani ei ole koerast kippu ega kõppu. Kui keegi on näinud sellist koera, siis igasugused teated on väga oodatud 5131740

Koeral on kiip, koerte hoiupaika on kadumisest teatatud, samuti on teateid jäetud lemmikloomafoorumitesse.

Sarnasused

Islandi ja Muhu