Inspireerituna viltimise töötoast laupäeval, mässasin pisut kodus ka veel villaga. Asi täiesti poolik aga nii eputamise mõttes olgu piilumisvõimalus antud.
Esimene pilt sellest, kuidas ma kihte ladusin. Algul pidi tulema miskine lihtne asi aga siis leidsin kapipõhjast punast villaloori ning tulid moonid.
Kui ma noid väändeid ja nuppe tikin, siis tuleb kogu aeg see moonide lugu meelde, õigemini 2 lausa - see isegi rohkem.
moonid on mõnusad!
VastaKustutanii lahe, et sul viltimishoog peal on :)
Mind ennast häirib see pits seal. Tahtsin proovida vana pitsiribaga aga praegu nagu segaks. Vaja nuputada.
VastaKustutaTuhin jah :)
Ilus-ilus... ja minu meelest see pitsikatsetus annab asjale sellise mõnusa oma näo (Aga kui häirib, siis muuseas saab ettevaatlukult viltimisnõela abil teda peita-katta - ettvaatlikult sellepärast, et nõela mitte ära murda).
VastaKustutaP.S. Tänud unsustet lapsepõlve lemmiklaulule vihjamast ;)
Ma loen selle postituse endale pühendatuks :P
VastaKustutaKui me õega lapsed olime ja suvel sugulaste juures Saaremaal "pagenduses" olime tavatsesime veekastmis vannis pardikeste ja moonide laulu laulda. Kuna põhi oli seisnud veest libe, siis oli tegu et püsti seista. See oli lahe mäng :D
Tõnis Mägi laul on mulle alati meeldinud :D
Vilditud moonid on päris vahvad sul välja tulnud
_Savitaks
Tänud :)
VastaKustutaMul seostub see laul ka lapsepõlvega ning sama põlve sugulaslastega, keda vanaema juurde kupatati.