Peningi mõisas viltimas käies sai algust tehtud ühe toorikuga, mis esmapilgul ei tekitanud minus mingit emotsiooni. Siis aga jäi näppu üks sädelev roosa lõng ja täna sai kohalikust poest (!) leitud addi kena heegelnõel.
Ja kui ma veel meenutasin Manni säravsilmset innustavat juttu rannas sellest, kuidas mõte tuleb vabaks lasta ja lihtsalt teha! Siis nii saigi sellest lapikesest siuke kott.
Kaugel sellest, et olla minulik aga peab tunnistama, et seda oli ütlemata mõnus teha.
Materjalid: villaloor ja heideniiti pisut, märgvanutus
second hand roosa sädelev lõng, odavad plastpärlid, 1.75 heegelnõel.
Mulle see ridikül meeldib väga:)
VastaKustutaMa olen aru saanud, et minul loomingulisus põhiliselt takerdubki selle taha, et lasen ta läbi filtri "mis on minulik ja mis mitte". Lisaks veel "mis on praktiline". Ja väga raske on neis lahti saada...
Igatahes väga mõnus kott on valmis saanud. Tasub mõte vabaks lasta:) Pean ise ka seda rohkem praktiseerima hakkama ja laskma ideedel ise enda juurde tulla.
VastaKustutaKrentu, tänan. See praktilisuse teema on mul ka kammitsemas. Vist eestlasele omane, et kui ikka ei kanna või kasuta, siis mis kasu tast üldse :).
VastaKustutaSircu, tänan!
ilus!
VastaKustutaja issand kui innustav jutt. sest meie uue plaanitava "programmi" mõte just selles ongi, et käsitöö ei pea alati praktiline olema, teinekord on nö "vabaks laskmine" ning tehtavaga kaasnev emotsioon olulisemgi ...
aitäh :)
Ilus!
VastaKustutaTänud :)
VastaKustuta