Mõtlesin, et panen siia ka kirja vajaliku info.
Nimelt soovitati mul aktiveerida riigiportaalis eesti.ee oma meilikonto. See on siis see aadress, mis tuleb minu arusaamist mööda ID kaardiga kaasa kujul eesnimi.perenimi@eesti.ee või siis isikukood@eesti.ee (vist sarnaste nimede vältimiseks).
Sinna on teatud ametkondadel (list portaalis olemas) õigus sulle posti saata kui konto aktiivne, nt kiiruskaamerale vahele jäämise korral saadetakse sinna trahvikviitungid :P.
Seal oli palju juhiseid ja juttu, hetkel pole aega süvenemiseks.
Lihtsalt tegin kiire postituse, et äkki on minusuguseid udupäid veel, kes sellest midagi ei tea :)
esmaspäev, 31. mai 2010
EPL karikatuur
... võtab hästi kokku minu mõtted laupäevast Reikopi kommentaari kuulates. No jauras ja jauras, kuidas nemad ikka püüdsid Lenalt tema vanaisa kohta küsida aga näe, ei antud võimalust.
Kliki pildil, siis näeb teksti ka.
Kliki pildil, siis näeb teksti ka.
Kuidas distsiplineerida õiendavat looma.
Suska on oma ideede elluviimisel vahe üsna jäärapäine ja sihikindel. Eriti kui see puudutab maal minu emale pähe istumist. Algul on vaja pai, siis sülle, siis mängida ja lõpuks süüa. Iga nõudmise juurde käib valjuhäälne "arrrrruuuuu!" Selline käitumine ilmneb tal ainult emaga, teisi ta niiviisi ei terroriseeri ja noh, eks ema laseb ka niiviisi mürgeldada. Käiakse õues pikalt ja süüa saab head-paremat, mis nii viga nõuda kui iga soov täidetakse :P.
Aga kannatusel on teatavasti piirid. Laupäeval maal olles mässas ja üürgas lemmikloom jälle nagu tuletõrjepasun, kuni emal lõpuks kannatus katkes. Võttis siis sahtlist välja hiigelsuure suukorvi, Pootsmanni oma ning näitas seda Suskale. Sellest piisas, koerabeib oli kut tulekera viuhh! toa teises otsas, lamavas asendis ja vait. Terve õhtu jooksul ei kostnud sealt suust enam piiksatust kah :D.
Asi selles, et kunagi kutsikana kingiti meile üks kärtspunane koonurihm. Pidi aitama tirimise vastu aga selleks otstarbeks me seda kunagi ei kasutanud, sest see loom ei tirinud. Mingil veidral põhjusel aga hakkasin seda kasutama siis kui loom väljas teiste koerte või kasside peale röökima kippus. Ja see toimis ideaalselt. Kuigi rihma vahel sai vabalt haukuda, mõjus see pigem psühholoogiliselt.
Hiljem piisas lihtsalt sellest, kui koonurihm tolknes jalutusrihma küljes nähtaval kohal. Igasugused katsed röökima pista sai summutatud kui küsisid: "kus koonurihm on?" See oli looma jaoks nii alandav, et isegi kui seda vahel ümber koonu sai pandud, siis kõndis mu kõrval üks ütlemata õnnetu loom, pea norus. Sellest ajast peale seostuvad tal igasugused seda tüüpi rihmad nn keelamisega ja töötavad soovitult.
Olgu veel öeldud, et Pootsmann on meie õuekoer, siuke hiiglane ja too korv on nii suur, et sinna mahuks terve Suska pea. Kasutatakse seda siis, kui Pootsmann süsti saab.
Aga kannatusel on teatavasti piirid. Laupäeval maal olles mässas ja üürgas lemmikloom jälle nagu tuletõrjepasun, kuni emal lõpuks kannatus katkes. Võttis siis sahtlist välja hiigelsuure suukorvi, Pootsmanni oma ning näitas seda Suskale. Sellest piisas, koerabeib oli kut tulekera viuhh! toa teises otsas, lamavas asendis ja vait. Terve õhtu jooksul ei kostnud sealt suust enam piiksatust kah :D.
Asi selles, et kunagi kutsikana kingiti meile üks kärtspunane koonurihm. Pidi aitama tirimise vastu aga selleks otstarbeks me seda kunagi ei kasutanud, sest see loom ei tirinud. Mingil veidral põhjusel aga hakkasin seda kasutama siis kui loom väljas teiste koerte või kasside peale röökima kippus. Ja see toimis ideaalselt. Kuigi rihma vahel sai vabalt haukuda, mõjus see pigem psühholoogiliselt.
Hiljem piisas lihtsalt sellest, kui koonurihm tolknes jalutusrihma küljes nähtaval kohal. Igasugused katsed röökima pista sai summutatud kui küsisid: "kus koonurihm on?" See oli looma jaoks nii alandav, et isegi kui seda vahel ümber koonu sai pandud, siis kõndis mu kõrval üks ütlemata õnnetu loom, pea norus. Sellest ajast peale seostuvad tal igasugused seda tüüpi rihmad nn keelamisega ja töötavad soovitult.
Olgu veel öeldud, et Pootsmann on meie õuekoer, siuke hiiglane ja too korv on nii suur, et sinna mahuks terve Suska pea. Kasutatakse seda siis, kui Pootsmann süsti saab.
pühapäev, 30. mai 2010
Kui ei jaga pea, siis jagavad käed (kudujate vanasõna)
Hakkasin eelmisel pühapäeval omale seelikut kuduma. Oli sobiv lõng ja kena muster, tegin tööproovi, arvutasin, mõõtsin. Täna sain ühe mustrikorra valmis ja mõtlesin, et panen teise paari ringvardaid ka sisse ja mõõdan laiust. Tekkis kahtlane tunne lõngavaru suhtes ning mõõtude osas ka...Nii, tulemus - 4 (NELI!!!) mustrikorda on üle, st töö võiks olla terv
elt 64silma kitsam. Ai, ma olin tige! Aga no midagi teha ka ei ole ju sellise suure "kotiga", seega tuli üles harutada. Tundub, et see lõng venib mõnusalt.Nüüdseks olen kõik uuesti üles loonud ja esimene mustrikord poole peal. Kudumisisu ära ei läinud aga nädalakese ajas kaotasin. Lohutame end siis sellega, et väga sooja seelikuilma hetkel pole ju ka.
Lõngaks on puuvilla ja akrüülisegune Rustico, siuke nöörilaadne ja mõnus kududa. Kunagi Lola69 jagas oma lõngavarudest, tänud!
laupäev, 29. mai 2010
Juurikatestijad ja liivavedajad.
Shotikad armastavad väga porgandeid närida ning sel talvel oli tänu omakasvatatud varudele neil porgandeid laialt käes. Nüüd kevadeks hakkavad otsa saama ning viimati ostsin isegi paar tükki neile kohalikust külapoest.
No sõna "porgand" ajab isegi mutikese kiirel sörgil kööki, rääkimata Suskast. Sai siis kumbki oma jupi kätte ja sööma mindi (nagu ikka) elutoa vaiba peale. See, kuidas pärast sealt porganipuru kätte saada, on omaette teema. Toimetasin ise samal ajal köögis ja silmanurgast vaatan, et ei sööda. Istuvad mõlemad keset vaipa ja vahivad porganditega tõtt. Meelitasin siis pisut ja kiitsin, et ikka sööge nüüd ometigi, mispeale hakati isutult järama. Ei maitsenud! Tervelt kolmandik keskmise pikkusega porgandist lendas pärast prükki. Ütle veel, et koerad ei tee poe ja koduporganditel vahet :P
Täna hommikul kui rediseid puhastasin võileiva peale, oldi ka kiirelt platsis. Nad vist ei ole rediseid eriti proovida saanud, vähemalt ei mäleta. No andsin siis kummalegi ühe. Jälle spurt vaibale ja tardunud poos. Jõllitavad mõlemad ja ei söö. Meelitan. Suska hakkab nosima isukalt, B aga otsustab, et klopiks teist pisut enne kui hambad sisse lüüa. No loopis seda va redist paar korda õhku, siis veeretas ninaga ja lõpuks sõi ära. Omapärane "tapame saagi" tehnika.
Teisest ooperist lugu.
Mõtlesin täna lausa teha pilti 1) elamisest peale koerte hommikust jalutuskäiku ja 2) vannitoast peale koerte liivast väljakloppimist ja küürimist. Õudne! Rohi oli õues märg ja peale vihmast nädalat kasvanud koertele rinnuni. Muidugi rassiti alguses ringi rohus, süüa oli vaja ja pissida. Seejärel lohistati jalgu järel mööda liivaseid kõnniteid, ninad maas. Siuke mõnus sopaikitt seelikus ja habemes, öök. Lükkasin mõlemad korraga vannituppa ja selle aja jooksul, mis ma B-d pesin, trampis Suska närveerides mööda vannituba ringi :S. Kogu see kammajaa lõppes ühe korraliku koristamisega.
Olen siin nüüdseks paar tunnikest sujuvalt rassinud ja elamine näeb välja juba täitsa kobe. Trepikojast sain pool kühvlit liiva nt. Pesumasin koerte saunalinadega veel tuuritab, varsti on vaikus ja siis tahaks teha ühe varase lõunaooteuinaku :D.
No sõna "porgand" ajab isegi mutikese kiirel sörgil kööki, rääkimata Suskast. Sai siis kumbki oma jupi kätte ja sööma mindi (nagu ikka) elutoa vaiba peale. See, kuidas pärast sealt porganipuru kätte saada, on omaette teema. Toimetasin ise samal ajal köögis ja silmanurgast vaatan, et ei sööda. Istuvad mõlemad keset vaipa ja vahivad porganditega tõtt. Meelitasin siis pisut ja kiitsin, et ikka sööge nüüd ometigi, mispeale hakati isutult järama. Ei maitsenud! Tervelt kolmandik keskmise pikkusega porgandist lendas pärast prükki. Ütle veel, et koerad ei tee poe ja koduporganditel vahet :P
Täna hommikul kui rediseid puhastasin võileiva peale, oldi ka kiirelt platsis. Nad vist ei ole rediseid eriti proovida saanud, vähemalt ei mäleta. No andsin siis kummalegi ühe. Jälle spurt vaibale ja tardunud poos. Jõllitavad mõlemad ja ei söö. Meelitan. Suska hakkab nosima isukalt, B aga otsustab, et klopiks teist pisut enne kui hambad sisse lüüa. No loopis seda va redist paar korda õhku, siis veeretas ninaga ja lõpuks sõi ära. Omapärane "tapame saagi" tehnika.
Teisest ooperist lugu.
Mõtlesin täna lausa teha pilti 1) elamisest peale koerte hommikust jalutuskäiku ja 2) vannitoast peale koerte liivast väljakloppimist ja küürimist. Õudne! Rohi oli õues märg ja peale vihmast nädalat kasvanud koertele rinnuni. Muidugi rassiti alguses ringi rohus, süüa oli vaja ja pissida. Seejärel lohistati jalgu järel mööda liivaseid kõnniteid, ninad maas. Siuke mõnus sopaikitt seelikus ja habemes, öök. Lükkasin mõlemad korraga vannituppa ja selle aja jooksul, mis ma B-d pesin, trampis Suska närveerides mööda vannituba ringi :S. Kogu see kammajaa lõppes ühe korraliku koristamisega.
Olen siin nüüdseks paar tunnikest sujuvalt rassinud ja elamine näeb välja juba täitsa kobe. Trepikojast sain pool kühvlit liiva nt. Pesumasin koerte saunalinadega veel tuuritab, varsti on vaikus ja siis tahaks teha ühe varase lõunaooteuinaku :D.
neljapäev, 27. mai 2010
Tõhus küpsetis
Panin sel nädalal juba teist korda Manni vanaema hapupiimakeeksi ahju. Pidasin rangelt meeles soovitusi, et teha saab seda ka poole koguse jagu. On hea asi!Eelmisel korral unustasin rosinad osta, seega läks sisse peotäis mustsõstraid. Need kah nagu rosinad :). Seekord tuleb ikka rosinate ja sukaadiga, võikogust vähendasin kohe palju.
Mõnus nokkimine õhtuti kama kõrvale.
Panin rabarberikisselli ka podisema :), polegi sel aastal veel teinud.
kolmapäev, 26. mai 2010
Indigolapsed
Mõned nende algusaegade lugudest mulle üldse ei meeldinud ja seega pole nende vastu siiani huvi tundnud. Täna aga jäid youtube`is ette ja kuulan muudkui. Ilusad on.
Kevadine teatrielu
Tundub, et mul on teatrikülastuste kajastuses siin lünki. Kevade hakul olin nagu talveunest ärganud, palju energiat ja soov jälle kuskile minna ning midagi teha. Teater tundus ahvatlevat enim!
Kõigepealt siis vaatasin ära Võigemasti uue etenduse linnakas - Homme näeme.
Noh, Hecubaga võrrelda kindlasti ei saa, suhteliselt ebaühtlane oli aga väga hull ka just polnud. Mõned seigad olid nagu kopi-paste elust, vägagi haakuvad aga siis järsku hüppas nagu hoopis teisele lainele ja seosed jäid segaseks. Väga ei fännanud, paar korda vist naersin ka. Samas selja taga istus seltskond, kes hakkas kohe esimestest lausetest naerma, nii et inimesi on erinevaid. Võibolla oli selles oma roll ka teatri kohvikul :P.
Kohe järgmisel päeval oli Draamateatris Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... no ja see oli täiesti teisest ooperist. Õudselt meeldis ja mõnusalt kiiksuga. Samas pisut ajastut, tausta, ajalugu jms. Head näitlejatööd, kõik oli paigas, ei veninud miski ja väga hea tekst. Kivirähk :). Soovitan kindlasti vaadata, minu meelest peaks peale minema väga erinevatele inimestele.
Lavaka Arkaadiast ma juba kirjutasin. Ahjaa, enne Võigemasti oli mul veel Minu tädi linnakas :D. Nukker, melanhoolne, kohati isegi shokeeriv. Meeldis, seda küll. See etendus ilmselt "räägib" inimestega erinevalt, vastavalt oma taustale. Mind väga naerma ei ajanud, pigem tekkisid mingid kummalised seosed ja meenusid minevikuseigad. Seda soovitaks ka. Naerumärk oli sellepärast lisatud, et tol nädalal oli mul 3 teatripäeva järest. Kui juba, siis juba!
Sellesse "hooaega" mul peaks mahtuma veel Linnateatri Keskööpäike ja kui veab, siis tahaks näha Virginia Wolfi Linnakas. Piletite püüdmisega olen siiani mööda pannud, kuidagi ei saa pihta.
Maal nähtud noorteetendus oli selles kevadises reas kenaks täienduseks.
Kõigepealt siis vaatasin ära Võigemasti uue etenduse linnakas - Homme näeme.
Noh, Hecubaga võrrelda kindlasti ei saa, suhteliselt ebaühtlane oli aga väga hull ka just polnud. Mõned seigad olid nagu kopi-paste elust, vägagi haakuvad aga siis järsku hüppas nagu hoopis teisele lainele ja seosed jäid segaseks. Väga ei fännanud, paar korda vist naersin ka. Samas selja taga istus seltskond, kes hakkas kohe esimestest lausetest naerma, nii et inimesi on erinevaid. Võibolla oli selles oma roll ka teatri kohvikul :P.
Kohe järgmisel päeval oli Draamateatris Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia... no ja see oli täiesti teisest ooperist. Õudselt meeldis ja mõnusalt kiiksuga. Samas pisut ajastut, tausta, ajalugu jms. Head näitlejatööd, kõik oli paigas, ei veninud miski ja väga hea tekst. Kivirähk :). Soovitan kindlasti vaadata, minu meelest peaks peale minema väga erinevatele inimestele.
Lavaka Arkaadiast ma juba kirjutasin. Ahjaa, enne Võigemasti oli mul veel Minu tädi linnakas :D. Nukker, melanhoolne, kohati isegi shokeeriv. Meeldis, seda küll. See etendus ilmselt "räägib" inimestega erinevalt, vastavalt oma taustale. Mind väga naerma ei ajanud, pigem tekkisid mingid kummalised seosed ja meenusid minevikuseigad. Seda soovitaks ka. Naerumärk oli sellepärast lisatud, et tol nädalal oli mul 3 teatripäeva järest. Kui juba, siis juba!
Sellesse "hooaega" mul peaks mahtuma veel Linnateatri Keskööpäike ja kui veab, siis tahaks näha Virginia Wolfi Linnakas. Piletite püüdmisega olen siiani mööda pannud, kuidagi ei saa pihta.
Maal nähtud noorteetendus oli selles kevadises reas kenaks täienduseks.
teisipäev, 25. mai 2010
Mida teha koeratoidukottidest?
Lõpuks ometi üks idee ka koeraomanikele. Märss, mis õmmeldud koeratoidukottidest.
Talletamist väärt idee
Riivist lambiks (stiilis peedist pesumasin :)).
Ja no ega see ka paha pole! Nuustikutest laelamp :D
Küll mulle sellised ideed meeldivad!
Ja no ega see ka paha pole! Nuustikutest laelamp :D
Küll mulle sellised ideed meeldivad!
pühapäev, 23. mai 2010
Lavastaja poolt teatrisse kutsut!
Lõuna ajal koeri jalutades sain kutse kohalikku rahvamajja noorte poolt mängitavat etendust vaatama. Läksin eelarvamusega, et harrastajad ja noored aga no ei pidanud pettuma!
Ma pole vahel kutselisest teatrist tulles ka nii ülevates emotsioonides!
Mängiti Rein Raua näidendit "Keegi teine", osalejad kõik kohaliku valla noored, ealiselt nii gümnasistide vanuses. Suhteliselt raske materjal, kohati kiiksuga, filosoofiline isegi. Mul tekkis lausa soov Rauda rohkem lugeda.
Igati äge ettevõtmine! Mul on muljed laes :)
Ma pole vahel kutselisest teatrist tulles ka nii ülevates emotsioonides!
Mängiti Rein Raua näidendit "Keegi teine", osalejad kõik kohaliku valla noored, ealiselt nii gümnasistide vanuses. Suhteliselt raske materjal, kohati kiiksuga, filosoofiline isegi. Mul tekkis lausa soov Rauda rohkem lugeda.
Igati äge ettevõtmine! Mul on muljed laes :)
Suvine pluus
Lõpuks ometi on pluus valmis!Lõng: Novita Puro Batik, kulus 4 tokki (400gr)
Vardad: 3,5
Muster: Corset Pullover, IK, Spring, 2003
Te võite mind nüüd välja naerda aga ma teadsin pikka aega, et tegemist on puuvillaseguse lõngaga. Mõnus oli kududa, käele pehme ja kerge läikega lõng on. Aga selgus, et hoopis 100% akrüül ja käitub vastavalt, st ei taha eriti vormi hoida.
Eelmise sama mudeli kampsuni tegin 2a tagasi ning too oli kobedamast lõngast. Hoidis paremini ja muster tuli reljeefsemalt esile. Nii et ma pole eriti rahul tulemusega. Samas eelmisel korral kummitas mind lõngakriis ja olin sunnitud seetõttu pisut mustriga mängima. Nüüd oli lõnga laialt, varrukad said just sellised pitsilised ja normaalse pikkusega. Eelmine on üks mu lemmikkampsuneid, seetõttu muster kordamisele läkski.
Külgedele noid pandlaid ei pannud, mõtlen veel.
laupäev, 22. mai 2010
Taaskasutus. Lehmad kõrva! Lilledest rääkimata...
Kui ma craftwerkis seda õpetust märkasin, hakkasid käed sügelema. Korraliku prügisorteerijana aga olen siiani kõik oma taara kenasti taarakonteinerisse vedanud ja majapidamisest ei leidnud ühtegi sobivad pudelit.
Aga no idee ei andnud rahu ja siis jäid sahvri riiulitel silma muljetavaldavad karbihunnikud. Ikka need vomix`id ja keijud. Ei, ma ei tarbi ise neid aga nood ilmuvad mu majapidamisse maalt marjade, koogitükikese jms näol.Mõeldud-tehtud :)
Nüüd on mul valmis paar naeratavate lehmakestega kõrvarõngaid ja üks lehmapross.
Lehmaprossile lõikasin merevaigupotsiku kaanest lille ümber ja kinnitasin traadiga kinnise taha. Servi pisut sulatasin. Korra mõtlesin, et panen punklehmale ninarõnga ka aga praegu las poseerib ilma. Seda jõuan ma ju veel teha :).
Kuna neid karpe oli veel, siis tegin teise satsi rukkililledega, siukse rahvusliku :). Keiju lilled sobisid selleks hiilgavalt. Ja ikka pross ka juurde, kuis muidu!
Nii et sellised nood siis tulid. Ahjaa, karbimaterjal sulatamist ei kannatanud, proovisin, kärssab ja läheb tahmaseks. Aga nood pehmed jogurti- ja merevaigutopside kaaned sulasid hästi.
Kuna ma ise kõrvakaid ei kanna, siis on nood mõlemad pakkumisel. Huvi korral jäta kommentaaridesse teade :)
Ahjaa, et mitte uut postitust teha, siis olgu siin vilksamisi ära näidatud veel üks nn taaskasutusprojekt. Vanast pikkade käistega t-särgist tegin suvise topi. Moodsalt ja noortepäraselt, ilma kantimata ja nii nagu juhtus :P. Varruka äärde oleks ka satse taht aga lõikamise käigus selgus, et üks varrukas oligi ainult punane, teine liiga kirju ja kole. Seega jäi kant vaid kaelaauku.Ideed ma nägin kuskil netis, võimalik et siin blogis.
Kevad-suvi maal
4 päeva peale muru niitmist
Peenraääred on veel labidaga mullale tegemata aga lilled on täies ilus.
Kiviktaimla teise nurga alt. Nagu mustadest aukudest võib järeldada, on pikal talvel omad mõjud.
Selle kiviktaimla sünd oli väga proosaline. Seal kohas oli aastaid üks metsik sõstrapõõsas ja mõned vanad raudkivid (põõsas on praegugi). Mingil hetkel sai emal sest kivikuhilast villand ja ta hakkas neid laiemale kangutama. Nendest aga ei piisanud, seega hakkasime kaugemalt neid juurde veeretama aga see oli karm. Ikka kangiga käru peale ja siis käru uppi :D. Lõpuks tuli onu appi ning naiste tujud said täietud. Nii see peenar tasapisi kosus ja minu meelest peamise efekti loovadki need hiigelkivid ja pügatud muru. Ükskõik, mis seal peal ka ei kasvaks, kui muru on pügatud ja peenraserv puhas, on mulje juba hea. Muidugi need mättad on ka lahedad, eriti nood helesinised seal pildil. Ma nimesid eriti ei tea, meil käib ikka nii, et see punane pikk ja too kollane madal ja siis see sinine mätas :P. Mis selle kõik jaburaks teeb, on see et peenar asus keset suurt heinamaad. Nüüd on muidugi kõik muruks tehtud aga ikkagi, majast pisut eemal aga see-eest paistab maanteele ära. Suvel vahel peatutakse ja tehakse pilti :D.
Nii, ja nüüd minu peenranurgast ka üks pilt - punamütsikese tulp. Tellisin need Bakkeri kataloogist, kus nad olid pildid piiiisikesed ja tumepunased. Nüüd on nad nii umbes 20cm kõrged ja pigem oranzhid aga ikkagi armsad. Õitsema läks kuuest kaks, kolmel on lehed ja paar kidurat nuppu.
Ja sirel poolenisti juba õitseb! Paar päeva tagasi täheldasin, kuidas üleöö õunapuud õide lõid.
Kõik pildid on telefoniga, seega pisut udused ja mitte kõige paremad aga noh, hetked vajasid jäädvustamist :)
Peenraääred on veel labidaga mullale tegemata aga lilled on täies ilus.
Kiviktaimla teise nurga alt. Nagu mustadest aukudest võib järeldada, on pikal talvel omad mõjud.
Selle kiviktaimla sünd oli väga proosaline. Seal kohas oli aastaid üks metsik sõstrapõõsas ja mõned vanad raudkivid (põõsas on praegugi). Mingil hetkel sai emal sest kivikuhilast villand ja ta hakkas neid laiemale kangutama. Nendest aga ei piisanud, seega hakkasime kaugemalt neid juurde veeretama aga see oli karm. Ikka kangiga käru peale ja siis käru uppi :D. Lõpuks tuli onu appi ning naiste tujud said täietud. Nii see peenar tasapisi kosus ja minu meelest peamise efekti loovadki need hiigelkivid ja pügatud muru. Ükskõik, mis seal peal ka ei kasvaks, kui muru on pügatud ja peenraserv puhas, on mulje juba hea. Muidugi need mättad on ka lahedad, eriti nood helesinised seal pildil. Ma nimesid eriti ei tea, meil käib ikka nii, et see punane pikk ja too kollane madal ja siis see sinine mätas :P. Mis selle kõik jaburaks teeb, on see et peenar asus keset suurt heinamaad. Nüüd on muidugi kõik muruks tehtud aga ikkagi, majast pisut eemal aga see-eest paistab maanteele ära. Suvel vahel peatutakse ja tehakse pilti :D.
Nii, ja nüüd minu peenranurgast ka üks pilt - punamütsikese tulp. Tellisin need Bakkeri kataloogist, kus nad olid pildid piiiisikesed ja tumepunased. Nüüd on nad nii umbes 20cm kõrged ja pigem oranzhid aga ikkagi armsad. Õitsema läks kuuest kaks, kolmel on lehed ja paar kidurat nuppu.
Ja sirel poolenisti juba õitseb! Paar päeva tagasi täheldasin, kuidas üleöö õunapuud õide lõid.
Kõik pildid on telefoniga, seega pisut udused ja mitte kõige paremad aga noh, hetked vajasid jäädvustamist :)
reede, 21. mai 2010
Euru tuleb!
Ootamatult on jõudnud kätte see aeg aastas, mil hakkan mina naljakaid ja vähem naljakaid laule netist kuulama, veidratest rääkimata.
Nii et siis kui on "kaaskannatajaid", palun lahkesti muljetada ja märku anda.
Semifinal 1
Semifinal 2
Ilmselt teen mingi kokkuvõtte esmamulje põhjal lähiajal. Seniks aga kuulake Lätit ja Leedut.
Tehke või tina, mina olen euru fänn :).
PS. Juur ja Kivirähk stardivad teisipäeval. Lubasid teha Ühtne Eesti 2-e :D.
PS. PS. esmapilgul tundub et nilbema laulja tiitel on leitud.
Nii et siis kui on "kaaskannatajaid", palun lahkesti muljetada ja märku anda.
Semifinal 1
Semifinal 2
Ilmselt teen mingi kokkuvõtte esmamulje põhjal lähiajal. Seniks aga kuulake Lätit ja Leedut.
Tehke või tina, mina olen euru fänn :).
PS. Juur ja Kivirähk stardivad teisipäeval. Lubasid teha Ühtne Eesti 2-e :D.
PS. PS. esmapilgul tundub et nilbema laulja tiitel on leitud.
neljapäev, 20. mai 2010
Pakk
Kuna Helen sai paki lõpuks kätte, siis saan ka siin pilte näidata :). Meie postiteenindus suutis mul paanikahoo juba tekitada, sest nii kaua pole mul veel ükski pakk Eesti piires liikunud. Õnneks ära ei kadunud ja jõudis õnnelikult omanikuni. 
Paki põhitooniks valisin sinise, sest see "rääkis" minuga rohkem. Saaja teine eelistus oli punane.
Pakki läks üks kaladega tass, pisut lõnga, heegeldatud rong perepojale, pisut maiust ning pross.
Rong on heegeldatud ühe Ravelry´st leitud mustri alusel.
Prossiga olin enim hädas, sest ma pole neid eriti teinud ja tahtsin midagi teistmoodi. Viilida ka ei saanud, sest pross oli kohustuslik element :). Loodetavasti meeldis ning ehk ei pannud tooniga väga puusse.
kolmapäev, 19. mai 2010
Kevadised heinikud
Täna käisin maal korraks, panin seemneid maha ja lustisin niisama ringi. Kõik õitseb ja vohab!Leidsime ka pisut kevadisi heinikuid, nii ühe võileiva jagu. Mulle nood õudselt maitsevad ja lapsepõlves sai neid ikka hoolega heinamaalt tumedatest ringidest kuluheina seest otsitud. Vanaema tegi neist koorega kastet ja see maitses nii hea! Näevad välja sellised
Minu tänane saak oli muidugi olematu, sest neid ringe pole enam palju alles. Kinni kasvanud kaugemal heinamaal ja lähemal muruviljeluse tulemusena kadunud. Aga paar viirgu veel on, kust vahel leiab. Kui soe ja vihmane kevad, siis neid vahel on. Muidu aga kuivaga ussitavad ning külmaga kardavad külma.
teisipäev, 18. mai 2010
Aedvilja terriin
Kui keegi teab soovitada läbiproovitud, lihtsa ja hea terriini retsepti, siis olen avatud pakkumistele :). Tänase kanafilee juurde nimelt serveeriti seda ja no umbehea oli! Tundus lihtne ja tahaks kodus proovida.
Pirita
Eelarveaasta lõpetamise puhul käisime tiimiga Pirital söömas, Pärlis. Ma olin selle paiga kohta mitte väga head feedback´i lugenud, seega kõrgeid ootusi ei seadnud. Ok, vaade on seal ilus, eriti päikselise ilmaga. Teenindaja oli pisut uimane aga püüdlik, paar korda komistas :P aga midagi hullu õnneks ei juhtunud. Väga särav tüüp just ei olnud aga selline korralik, naeratav :). Mõni on kohe nagu sündinud teenindaja, tema seda just päris ei olnud...
Söögist ka. Proovisin caesari salatit, mis oli suhtkoht keskpärane. Pearoaks tellisin omale kanafilee ja vot see oli üllatus. No tõeliselt hea asi ja mingi omapärane kõrvalmaik oli, mille andsid filesse rullitud päikesekuivatatud tomatid vist. Mul hakkab suu jälle vett jooksma kui ma selle maitse peale mõtlen. No oli hea!
Magustoiduks oli jäätis ja see oli siuke igav asi, paar shokolaaditriipu peal. Latte oli kah keskmine selline aga vot see kana. Ehh... mine või kunagi tagasi, kana sööma :).
Söögist ka. Proovisin caesari salatit, mis oli suhtkoht keskpärane. Pearoaks tellisin omale kanafilee ja vot see oli üllatus. No tõeliselt hea asi ja mingi omapärane kõrvalmaik oli, mille andsid filesse rullitud päikesekuivatatud tomatid vist. Mul hakkab suu jälle vett jooksma kui ma selle maitse peale mõtlen. No oli hea!
Magustoiduks oli jäätis ja see oli siuke igav asi, paar shokolaaditriipu peal. Latte oli kah keskmine selline aga vot see kana. Ehh... mine või kunagi tagasi, kana sööma :).
esmaspäev, 17. mai 2010
Kukruse memm
See on nii äge artikkel, et ma kohe pean linkima! Lugege ometi, mida kõike talle hauda kaasa oli pandud. Mõned tsitaadid:
Ja mis vahe on vaselistel ja pronksspiraalidel? Materjali vahe või veel midagi?
Väga uhke on pronksspiraalidest muster, mis on põlle kootud. Põlle värvi kohta on pelgalt oletus – Kajaku hinnangul kumaks justkui sinist, mis oli ka tolle ajastu värv.Tekib küsimus, kuidas selle sinise värviga meil vanasti ikka oli. Artiklis on juttu 12.sajandil maetud naisest ja väide, et see oli ajastu värv - jäi mulle silma. Miks ma arvasin, et sinine oli hilisem?***
Jõuka kirstus maetud memme jalutsis on panustena vikat, käärid, nõelad ja savipott. Ja veel esemeid, mille otstarve ei ole lõpuni selge.
Ja mis vahe on vaselistel ja pronksspiraalidel? Materjali vahe või veel midagi?
pühapäev, 16. mai 2010
Kõrvakad
Craftzine´is oli idee ja ma proovisin kohe järele, kuna mul kodus oli üks lammutatud lukk oli käepärast.
Luku-crafts on tore, peaks sekkaritest lukke peilima hakkama.
Üks varasem asi on mul veel tehtud aga seda ma ei saa enne näidata kui mu pakk kohale jõuab. Kunagi ehk jõuab, postitatud sai 6. mai hommikul.
Tädi käpikud
Sellised need siis on, tädi kootud villased labakud.Praegu arvestades ilmaolusid tekib osadel tõenäoliselt lämbumistunne aga pea see talv ei tule. Läti pärimise kohaselt pididki kõige soojemad kindad tulema kui need soojal ajal kududa.
Ma olen ise ka palju mitmevärvilisi asju kudunud aga mul ei tule alati too kudumi pind nii tihe ja korrektne. Ilmselt on asi varrastes, sest ma koon pehmelt ja armastan mitte väga peenikesi vardaid.
laupäev, 15. mai 2010
Suvi!
Õues on suur suvi :). Mul oli esimene paljaste õlgade ja paljaste varvaste päev, sain kerge päevituse ja värskeõhumürgituse kah.
Käisin koertega linnatuuril ja külas. Blackyl on nüüd sale suvesoeng. Kuidagi nii tihe päev oli, et vaene loom pidi neli korda autost välja kobides veenduma, et IKKA pole ta veel kodus. Arvestades tema kohatist melanhoolset loomust ja kodulembust, oli see kut äärmine ebaõiglus. Aga seda mõnusam kodune uni on ja on lootust, et nad homme magavad kauem kui 5.45.
Ja ma siiski salamisi loodan, et mõlemad õuevõimalust pisutki nautisid. Blacky "õhuvanne" segasid pisut küll kolm (vist) vallalist sõbralikku shotikoerpoissi ja terassilt kostev trimmimismasina hääl, kuid sellegipoolest veetis maadam mõnusalt kivivarjus aega. Aeg-ajalt hõikas kindluse mõttes, et teda ei unustataks nt veega teenindamast või niisama kontrollimaks, kas perenaine on ikka alles.
Suska samal ajal oli emaga rohinud tädi juures peenraid, söönud mulda ja haukunud koleda välimusega võõraste meeste peale. Nii et koju vedasin ma lõpuks täiesti väsinud loomad :).
Mõnus oli! Aitähh kutsumast!
Tädi oli ajaviiteks kudunud kaks paari imeilusaid kirjatud kindaid ja nüüd on need minu omad. Pärast panen pildi ka, no nii armsad on!
Ja päeva parim uudis oli see, et ema helistas hetk tagasi, et teatada kui hea meel tal uue muruniitja üle on ja et ta tänuks hakkas mu pisikest peenramaad kaevama :P. Vahel veab kah. Nimelt me veetsime tunnikese linna aianduspoodides, et osta maale just vahetult enne sulgemist uus soodushinnaga muruniitja. Teisel katsel õnnestus ja ema on "või sees". Poest oli sujuvalt kaasa haaranud mingi suvalise noormehe, kes vastupunnimata niiduki autoni tassis ja autosse paigutada aitas. Sihikindlus ja jäärapäisus viivad sihile :D.
Homme lubas niitma hakata aga täna pidi olema soe õhtu ja kohvikogus keres liiga suur, et kohe magama minna. Täpsustuseks olgu öeldud, et mu peenramaa on ca meeter korda kaks lapikene. Siiani keelasin ja lubasin ikka ise teha aga nüüd on mammil hoog sees ja siis ei saa teda keegi peatada. Nii et mul jääb vaid seemned kapist välja otsida ja peenrad teha.
Suvi!!!
Käisin koertega linnatuuril ja külas. Blackyl on nüüd sale suvesoeng. Kuidagi nii tihe päev oli, et vaene loom pidi neli korda autost välja kobides veenduma, et IKKA pole ta veel kodus. Arvestades tema kohatist melanhoolset loomust ja kodulembust, oli see kut äärmine ebaõiglus. Aga seda mõnusam kodune uni on ja on lootust, et nad homme magavad kauem kui 5.45.
Ja ma siiski salamisi loodan, et mõlemad õuevõimalust pisutki nautisid. Blacky "õhuvanne" segasid pisut küll kolm (vist) vallalist sõbralikku shotikoerpoissi ja terassilt kostev trimmimismasina hääl, kuid sellegipoolest veetis maadam mõnusalt kivivarjus aega. Aeg-ajalt hõikas kindluse mõttes, et teda ei unustataks nt veega teenindamast või niisama kontrollimaks, kas perenaine on ikka alles.
Suska samal ajal oli emaga rohinud tädi juures peenraid, söönud mulda ja haukunud koleda välimusega võõraste meeste peale. Nii et koju vedasin ma lõpuks täiesti väsinud loomad :).
Mõnus oli! Aitähh kutsumast!
Tädi oli ajaviiteks kudunud kaks paari imeilusaid kirjatud kindaid ja nüüd on need minu omad. Pärast panen pildi ka, no nii armsad on!
Ja päeva parim uudis oli see, et ema helistas hetk tagasi, et teatada kui hea meel tal uue muruniitja üle on ja et ta tänuks hakkas mu pisikest peenramaad kaevama :P. Vahel veab kah. Nimelt me veetsime tunnikese linna aianduspoodides, et osta maale just vahetult enne sulgemist uus soodushinnaga muruniitja. Teisel katsel õnnestus ja ema on "või sees". Poest oli sujuvalt kaasa haaranud mingi suvalise noormehe, kes vastupunnimata niiduki autoni tassis ja autosse paigutada aitas. Sihikindlus ja jäärapäisus viivad sihile :D.
Homme lubas niitma hakata aga täna pidi olema soe õhtu ja kohvikogus keres liiga suur, et kohe magama minna. Täpsustuseks olgu öeldud, et mu peenramaa on ca meeter korda kaks lapikene. Siiani keelasin ja lubasin ikka ise teha aga nüüd on mammil hoog sees ja siis ei saa teda keegi peatada. Nii et mul jääb vaid seemned kapist välja otsida ja peenrad teha.
Suvi!!!
reede, 14. mai 2010
Ajaloo tarbeks
Teist päeva järjest on ilus päikseline ja sooja +26 kraadi. Minu jaoks talumatult palav juba ja selga pole mitte midagi panna:P. Eile oli äike.
B näeb välja nagu karumõmm, homme läheb juuksurisse. Jalutuskäikudel lõõtsutab ja väsib aga kõnnib vapralt nagu alati. Suskale piisaks pikast jalutuskäigust hommikul küll ja enam. Hommikul 7 paiku kõnnivad nagu paaris härjad pikale ringile. Ei mingit kobisemist ja reipalt pool tundi saab jalutatud. Vahel tahaks õhtul hiljem ka minna, ilus soe ju. A vot ei tulda kaasa! Maja taha ainult või aasale istuma ja rohtu sööma - see on nende piir.
Vahel on tunne, et mul on neid jalutuskäike rohkem vaja kui koertel. Nii palju siis vastutustundlikust koerapidamisest. Vähemalt ma püüan, eksole.
B näeb välja nagu karumõmm, homme läheb juuksurisse. Jalutuskäikudel lõõtsutab ja väsib aga kõnnib vapralt nagu alati. Suskale piisaks pikast jalutuskäigust hommikul küll ja enam. Hommikul 7 paiku kõnnivad nagu paaris härjad pikale ringile. Ei mingit kobisemist ja reipalt pool tundi saab jalutatud. Vahel tahaks õhtul hiljem ka minna, ilus soe ju. A vot ei tulda kaasa! Maja taha ainult või aasale istuma ja rohtu sööma - see on nende piir.
Vahel on tunne, et mul on neid jalutuskäike rohkem vaja kui koertel. Nii palju siis vastutustundlikust koerapidamisest. Vähemalt ma püüan, eksole.
neljapäev, 13. mai 2010
Tehnikud on kahtlased
Meil käis täna hommikul Elionist tehnik kodus.
B isegi ei vaevunud voodi alt välja tulema, Suska tegi kogu kontrolli ise ära.
Kõigepealt sokid. Siis hakati kaableid vedama, tuli kõndida sabas ja kontrollida, kas kõik on ikka ilusti pandud.
Oo, ja siis tulid karbid! Suskale meeldivad karbid, neid avatakse ja nendes on alati põnevad asjad sees. Kõik tuleb läbi uurida ja vaadata, mis sealt kõik välja tuleb.
Seejärel tuli aeg täita lepinguid. Tehnik istus maha vaibale ja Suska naases hanega. Tabasin ta hetkel kui hane topiti tüübile lepingute peale. Tehnik pidi tegema kõne Voipi aktiveerimiseks, Suska laulis taustaks nõudlikult, hani ikka kohal. Tirisin ta ära ja keelasin. Hane peitsin ära.
Lõpuks oli vaene loom sellest kõigest nii väsinud, et jäi kummuli magama. Aga ega seal polnudki muud enam teha, telekas sai seadistatud ja karbid peidetud.
Hetkel pole veel netti, asjaga tegeletakse. Segadus pakettides ja asjaajamises :P
Tüütu digirevolutsioon!
B isegi ei vaevunud voodi alt välja tulema, Suska tegi kogu kontrolli ise ära.
Kõigepealt sokid. Siis hakati kaableid vedama, tuli kõndida sabas ja kontrollida, kas kõik on ikka ilusti pandud.
Oo, ja siis tulid karbid! Suskale meeldivad karbid, neid avatakse ja nendes on alati põnevad asjad sees. Kõik tuleb läbi uurida ja vaadata, mis sealt kõik välja tuleb.
Seejärel tuli aeg täita lepinguid. Tehnik istus maha vaibale ja Suska naases hanega. Tabasin ta hetkel kui hane topiti tüübile lepingute peale. Tehnik pidi tegema kõne Voipi aktiveerimiseks, Suska laulis taustaks nõudlikult, hani ikka kohal. Tirisin ta ära ja keelasin. Hane peitsin ära.
Lõpuks oli vaene loom sellest kõigest nii väsinud, et jäi kummuli magama. Aga ega seal polnudki muud enam teha, telekas sai seadistatud ja karbid peidetud.
Hetkel pole veel netti, asjaga tegeletakse. Segadus pakettides ja asjaajamises :P
Tüütu digirevolutsioon!
esmaspäev, 10. mai 2010
pühapäev, 9. mai 2010
Rammusad muffinid
Kui on vaja kiiresti midagi magusat kaasa haarata, siis aitab Vilma hädast välja.Kaunistuseks vahukoor ja nonparellid.
Rammus suutäis :)
laupäev, 8. mai 2010
Pakikene!
Nüüd siis pakikesest lähemalt.
Selles oli 3 tokki Freedom Spiritit, mida ma ka Soomest viimati tõin sama palju. Tundub, et sellest saaks juba sooja vesti nüüd :).
Siis olid seal veel apelsinilõhnalised teeküünlad, maitsestatud roheline tee, vilditud imeline roos, kadakast nööbid ja käsitöökott.
Viimane on eriti lahe, nagu Kihnu naine võtan nüüd selle kotiga näputöö igale poole kaasa :).
Just selline mõnusast materjalist ja nunnu, vardad ei tule läbi ja hea paelaga pealt kokku tõmmata.
Kadakaseid nööpe käin ka kogu aeg nuusutamas, nii mõnusad ja lõhnavad on. Mulle puidust nööbid õudselt meeldivad.
Suur-suur tänu, Karumammi!
Ma olen väga rahul :))))
reede, 7. mai 2010
Kudumisoskuste mõõdupuu
Creative Knitting kirjutab standarditest, et mida siis ikkagi mõeldakse erinevate tasemete all.
Link, äkki kedagi huvitab :D.
On ikka probleemid ameeriklastel... a la et äkki müüme mustrit x valele sihtgrupile. Nojah, võibolla tõesti.. aga kas inimese arengut selle läbi siis ei pärsita või?
Link, äkki kedagi huvitab :D.
On ikka probleemid ameeriklastel... a la et äkki müüme mustrit x valele sihtgrupile. Nojah, võibolla tõesti.. aga kas inimese arengut selle läbi siis ei pärsita või?
Pakike käes :)
Olin esimene postkontoris ja sain oma pakikese kätte! Autos kangutasin lahti ka juba ning piilusin sisse. Äge on! Pikemalt muljetan lähiajal ja panen pilte ka.
Aitähh, Karumammi!!!
Aitähh, Karumammi!!!
neljapäev, 6. mai 2010
Ma sain ...
... pakiteate! Ja ma vist tean, kellelt see on :)))).
Üritan homme postkontorisse minna. Põnev-põnev!
Üritan homme postkontorisse minna. Põnev-põnev!
teisipäev, 4. mai 2010
Lehm ja shotikas
Tänasest shotikate uudistes oli link shotika ja lehma kohtumisest.
Päris koom on. LINK
Päris koom on. LINK
pühapäev, 2. mai 2010
Lihtne ja odav söök
Tegin ühe lihtsa ja kiire supi kodus leiduvast kraamist.Puhatasin terve posu porgandeid, sekka paar suurt kartulit ja keema. Lisaks paar loorberilehte ja peotäis erinevaid pipraid.
Lasin kraamil pehmeks keeda, kurnasin piprad ja loorberi välja ning maitsestasin kanapuljongi kuubikuga.
Siis sekka pisut tilli sügavkülmast ja saumikseriga lasin kõik möksiks. Kõige lõpuks panin potsiku täie Merevaiku.
Pool potti suppi 10 eeguga :D, ETKs on hetkel merevaigu ale nimelt ja muu kraam oli kõik kodus olemas.
Kõrvale krõmpsutasin Maximast leitud rosmariini bruschettasid.
Viimased ostsin küll eilsele piknikule munavõiga söömiseks aga unustasin autosse ja tõin seetõttu koju tagasi. Mõnusad krõmpsud on, eriti meeldib mulle see tugev rosmariini maitse. Neid oli küüslauguga ka.
Lihtsad sokid
Rõhudes bloginime esimesele poolele, olgu siis vahelduseks üks pilt kudumisest ka näidatud.Nii kaua pole mul vist juba ammu ükski sokipaar lõpetamist oodanud. Vaatasin Ravelry`st, olen alustanud nendega 1. jaanuaril. Aga nüüd on nood valmis.
Lõng: Austermann Step, tokis 100gr/ 460m, 75% villa. Kulus vast pool tokki
Vardad: 2,5
laupäev, 1. mai 2010
Uus mänguasi
Eile Ossu poest koertele süüa toomas käies selgus, et meil see juba kuues kott. Neil on selline süsteem, et kui ostad sama sarja 6 korda, on 6. kott poole hinnaga. Templeid peab kah koguma :). Ma käin seal toomas 7,5kg-seid kotte Boschi. Novot ja kuna nii tore ale oli, siis ostsin koertele uue mänguasja. Võinoh, mis koertele, Suskale muidugi, B meil ju eriti ei mängi.Siuke hani on, ilgelt suur ja lame. Eile rassiti siin vist tund aega järjest ning siis oli mats & maaühendus, loom külili. Täna hakkasime jalutama minema, hani tassitud välisukse ette. No ütsin siis, et võta kaasa. Haa, seda ei pidanud mitu korda lausuma. Manööverdas sellega end uksest välja ja kõndis parki tähtsal ilmel. Kusjuures see on nii suur, et ühelt poolt on ca 5-7cm hanejalgu valgeks värvitud varvastega :D ja teisel pool erkroosa pea. Kahju, et fotokat polnud kaasas, vaatepilt oli nii hea. Nagu lennuk, tiivad laiali.
Jalutamine kestis kuni muruni ja siis läks mänguks, me Blackyga haigutasime kõrval. Kusjuures mina ei märganud, et ta oleks oma hädad ära teinud, mänguasi oli nii oluline, et kõik muu on hetkel teisejärguline ilmselt, sh ka piss :P.
Lõpuks sai mul passimisest siiber ning hane loopides liikusime kodu suunas tagasi. No ja siis leiti 2liitrine coca-cola pudel. Kõigepealt "tapeti" see lapikuks, et saaks paremini hambusse võtta ning siis tassiti koju. Uksest ei mahtunud eriti hästi sisse, pidevalt käis pudel kolaki küll vastu ust, siis tärinal mööda trepikäsipuid kuni esikusse välja. Mina paha koeraomanik muidugi viskasin pudeli toas prükki :P.
Päeva algus võttis vaese looma hingetuks. Ca 5min istus keset elutoa vaipa tõsiselt hingeldav kuts. Siis kaaniti kere vett täis ja keerati end kummuli.
Tellimine:
Postitused (Atom)