Hiljuti oli ema koristanud kappe ning andis mulle pataka mustrijooniseid. Ei selgitusi, kaasi ega viiteid väljaandele. Lihtsalt mustvalged mustrid, mis oleks nagu käsitsi joonistatud. Kuna koolis oli vaja vanutatud sõbale mustrit tikkida, lappasin neid ajaviiteks ja silma jäi üks hästi armas muster. Suurendasin, kandsin sõbale, vormistasin kavandiks ja nüüd tikin.
Väljaande jälgi ajasin pikalt, kuni tuli naabriga juttu raamatukoi poest. Minu meelest on nad Eestis vanim tegutsev veebipood, kes raamatuid müüb. Neil on suht algusest peale olnud ka vanaraamatu osa, aga veebis pigem hiljem.
Läksin nende veebi kolama ja leidsin rubriigi "naiste käsitöö" (ok, norida ju võiks, miks vaid naiste) ja sealt hulgaliselt vanu trükiseid, sh rariteete. Nende eripära on ka see, et nad hoiavad seda vana osa nagu kataloogi, et kirje on olemas ka siis kui konkeeetne eksemplar on müüdud. Ja mis ma näen, silma jäi ilusas kujunduses väljaanne "Käsitöökirjad". Väljaandjaks Tartu Naisseltsi Käsitöökoda. Koostaja Ebba Sarral, temast on pikalt kirjutanud Eva-Liisa oma Iida blogis.
Guugeldasin selle nimega siis natukene edasi ja leidsin ühe ostas lõppenud oksjoni, kuhu oli üles laaditud ka sisust mõned fotod. Leht number III klappis minu mustrilehega, seega sain siis teada, kust need pärinevad. Mul on lehed vaid osaliselt ja nüüd tahaks muidugi tervet komplekti saada :) Meil tikkis vanatädi palju ja pisut ka vanaema, aga väga varases nooruses. Kelle mustrilehed need olla võiksid, ei teagi enam.
Guugeldasin veel (jube vaikne päev on noh) ning leidsin pallaslase uurimistöö, kus selgub, et väljaande kujundas Vanda Juhansoo. Kuna see töö on igas mõttes väärtuslik, siis panen siia ka lingi.
Tsteerin ka, sama allikas:
Ühed varasemad trükis avaldatud näited Vanda Juhansoo töödest on 1924. aastal ilmunud „Käsitöökirjades” (Lisa 3). Tegemist on nelja kavandiga: laudlina, kaks paari ukse-eesriideid ja kardinad. Lopsakas lillkirjalises mustris võib näha Põhja-Eesti rahvuslikku joont, mis omakorda on baroksete sugemetega. Barokne tikand on väga dekoratiivne, pinna elustamiseks kasutatakse metallniite, erineva struktuuri ja läikega lõngu (Soone 1988). Sarnaseid soovitusi materjali valikul annab ka Vanda Juhansoo oma kavandite kirjeldustes. /..../ villaste lõngadega vormide piirid sidepistetes ja tagasihoidlikumad varjundid, kuna siidlõngad, mis samavärvilised kui villased, oma pääletükkiva läikega tikandusele elevuse saavutavad (Saral, Johanson 1924: 8).
Väljaandest pilte näeb siit osta.ee lingist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar