Sellist rassimist pole ammu olnud. Maa sai kaevatud, peenrad on valmis. Täna panin maha redised, muud asjad jäävad ootama pisut soojemat mulda. Katteloorid said peale, et kassid ära ei kraabiks. Tuul oli meeletu, maakodu maalapp oleks nagu lennuväljal, alati vastik tuul. Päris äge päev oli, värskeõhumürgitus, kipitav nägu ja haiged lihased.
Koju tõin ühe põõsasroosi, mis sai maja ette istutatud. Näis, kuidas too seltsib siinse laiutava pojengibandega. Osad pojengidest sai juba sügisel naabrinaisega kahasse välja tiritud. Ta ütles, et 30aastat on nood kasvanud nii nagu ise tahtmist on olnud. Seda oli tunda jah :D, juured oleks nagu teispool maja olnud. Võeh! Tegelikult peaks sügisel neid veel piirama, kole mäsu on ja nauditav ainult hetkel, mil õied lahti lähevad. Aga uksepoolse nurga saime vabaks, seal on hetkel õitsevad krookused ja mingid kevadlilled panin ka täna, pidid olema punaste õitega ja õitsema enne pojenge.
Õudne potipõllundus! Ei teah, kas ma homme voodist püsti ka saan või?!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar