Elu maal ja sookured:)

Tegi täna prooviks oma aiamaa rõigastest salatit Manni juhiste alusel. Suve alguse poole oli mul nendega mure, kippusid õitsema minema ning pooled tirisin üles ja viskasin ära. Täna läksin siis vaatama, et kuidas on kasvanud. Paar suuremat tirisin üles ka. Kodus puhastades avastasin, et suured on liiga puised. Keskmisest sain veel asja ja pisem oli piimamagus nunnu aga see kõige suurem oli nii puine, et viskasin minema.

Aga salat sai nii hea! Puhastasin siis rõika, sekka porgandeid posu, riivitult kaussi ning maitsestasin pipra ja soolaga. Hapukoore asemel panin maitsestamata jogurtit aga lihstalt salatikastmega sobiks vist ka. Väga mõnusa maitsega asi on ja omapärane.

A muidu juurikad kasvavad kut mühin. Vihmad on neile vaid hääd teinud, va sibulad, mille osas ma mõlgutan mõtteid nende kuivama tirimise osas. Nimelt leidsin täna ühe mugula, mis poolest saadik pehme ja mädane. Sibulad ise on suured kut kolakad ning valmis ülestirimiseks minu meelest küll.


Esimesed vaarikad läksid külma, mustsõstrad ja tikrid on peaaegu valmis. Kui oleks pikka redelit, tooks murelid ka puuotsast alla :P.

Kõik kasvab :)


Tagasiteel aga sattusin lummavale vaatele! Te ei kujuta ette aga põllul oli terve sookureparv!

Ma pole neid elus korraga nii palju näinud, see oli võimas.
Mu auto pisut ehmatas neid ning fotokat võttes pagass kah vist, nii et nad tõusid korraks lendu. Oehh, küll see oli ilus!!!
Ja need kluutamised sinna juurde, sookure laulus on midagi kurba ja nostalgilist.

Unustasin ennast neid vaatama, nii et oleksin äärepealt pildid tegemata jätnud. Pisut udused on aga üks ütlemata ilus mälestus... seal kandis ma olen siiani näinud vaid ühte paarikest varahommikuti või hilisõhtul aga sellist parve nägin esimest korda.

Elamine maal on ikka vahel 100% kõike seda kogetut väärt:)