Femme Fatale

Minu femme on valmis, seekord siis tuli selline. Põhi on heegeldatud metallik traadist, edasi tahtsin jätkata kuldse nööriga, kuid Tiimari lõpetas selle müügi koos jõulude lõppemisega :S. Seega tuli kombineerida miskit muud lisaks. Ma ei oskagi öelda, kas tulemus selle läbi kannatas või mitte, eks vaatajad otsusta. Traadiga heegeldamine oli kogemus omaette :).

Materjalid:
Tiimari metallik traat, 22m
Tiimari kingipaki nöör, kuldne, 2 rulli
Metallic handicraft yarn Rotex (66% Rayon Viscose, 34% metallic yarn), Karnaluksist, kulus pisut.

Vooder pitsist, leitud sekkarist :).

Raamist välja reeglid ja teemad siin.

Welcome to Estonia

Üleskutse ja minu pildivalik.

Ilus talv

Femme

Craftwerki kotiteo selle kuu teema on Femme Fatale. Kuna kõik osalejad lasevad lukuaugust piiluda, siis teen seda minagi.
Täna sai materjali lisaks varutud.
Kui hästi läheb, saab varsti valmis :).

Muusikasoovitus Kaderilt, Peter!

Reedene rõõm

Üle pika aja tahtsin kodus midagi head teha.
Retseptidest jäi silma selline, täitsa hea tuli!
Kuigi kastme vahetaks millegi muu vastu, millegi koorese ja kreemja ehk. Ei teagi..
Ma ei oska mõttes maitseid kokku panna :).

Soojad sussid

Üks tore õpetus, kuidas võtta sussi lõiget.
Valmis sussid on sellised ja siin on pilte protsessist.

Täitsa nuntsikud on, eriti sellisest karvasest punases soojast materjalist tehtuna :)

Soome kelk

Ema räägib juba pikka aega, et tahaks omale soome kelku. Meil peaks olema isegi vanu kuskil vedelemas aga neid ei saa lakast kätte. Kolasin siis netis ja leidsin selle. Päris karm investeering, arvestades kui harva on siinkandis tõelist soome kelgu ilma.
Peab ikka meessugulased lakka ajama, äkki annab vanadele elu sisse puhuda :).

See kõlab nüüd nagu ma oleks ilmne vanur (äkki olengi :D) aga mina olen tõukekelguga isegi koolis käinud talviti. Mul oli oranzhiks värvitud pisemat sorti kelk, millele nimetähed lenksu juurde sisse kriibitud. Meil on seda terve elu kutsutud just tõukekelguks, see soome seal ees on nii võõras.

Mõned aastad tagasi kui vanaema veel elas, siis saime laenuks sellise kelgu, mis sõitis ka suvel. Nägi välja nagu soome kelk ikka aga rattad olid ka küljes. Ema käis vanaema sellega maanteel sõidutamas maal, sest see oli kergem vedada kui ratastool. Autojuhid pidid pead otsast keerama, tõukekas keset suurt suve! Nalja sai palju.

Mäluvärskendust

Teatepulk tuli Maaraja perenaiselt.

1. esimene inime kuule astus 21.7.1969

Mind polnud olemas.

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980

Käisin põhikoolis aga ma ei mäleta üldse, et sellest oleks siis räägitud

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatas 26.4.1986

Ikka veel põhikoolis, mäletan seda päeva küll. Paljudel tekkis vahetult peale seda hirm, et saadetakse mehed kordusõppustele. Oli põhikooli viimane klass.

4. Balti kett 23.8. 1989

Kodus olin, õmblesin kollasest froteest dresse omale ning niitsin muru. Raadio üürgas akna peal. Keskkool oli läbi. Balti ketist teadsin ikka aga kaasa ei löönud, ma arvan, et kodus ei tahetud, et ma läheks.

5. Estonia uppus 28.9.1994

Mustamäel üürikas. Kohutavalt külm oli, sest veel ei köetud. Magasin kaua, ilmselt popitasin loengutest või oli vaba hommik. Õhtuti käisin siis juba tööl, raamatukogus. Korteriomanik ajas üles, et kas ma tean.

6. Diana suri 31.8. 1997

Otseselt seoses sellega ei mäleta midagi peale selle, et uudistest jooksis teema läbi.

7. saabus aasta 2000

Siis oli vist siis kui TVs jooksis programm, kus näidati riigist riiki, kuidas aasta 2000 saabub. Olin Mustamäel üürikas viimaseid kuid ning läksin külla aastavahetuseks Lasnamäele. Mäletan seda päeva üsna hästi. Igav ja masendav.

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001

Maal olin, mul võis olla äkki puhkus? Mäletan, et tädi oli ka maal ning mulle helistati, et kas ma tean. Vaatasime siis telekat pool päeva.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009

Facebookis käis nutt ja hala, mind eriti ei puudutanud, sest mulle pole ta kunagi meeldinud.

10. milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Läksin vara magama olles enne ära söönud 3 saia nutellaga :D (mida ma tavaliselt ei söö). Päevast ei meenu eriti midagi, külm oli ja tööd oli palju. Indial oli püha.

Mälestusi ootaks Kaylilt, Kaderilt ja Mari-Liisilt

Shotud

Taban vahel koerad mingist eriti naljakast poosist, mis on nii ootamatu, et ajab naerma.
Täna sõin õhtuks ühe külmamoosi-saia, ise samal ajal arvutist blogisid lapates. Koerad läksid hetkeks meelest. Ja kui siis pilk langes paremale, vahtisid mulle vastu sohval patjadesse pressitud koerad. Selleks, et mõlemad näeksid, mida ma söön, tuleb kahekesi ritta ennast laduda aga see on pisut kitsendatud arvestades tagantpoolt laienevaid elukaid.
Aga oli vaja vahtida ju ja ilmselt olid nad teinud seda esimesest ampsust alates. See pilk... see on väga ilmekas aga moosi nad ikkagi ei saanud.

ps. see, mis mu tähelepanu köitis, oli Marmelaadeni seelik. No lugege ise! Allapoole kruttides näeb kõik tegelased ära, hiiglama äge on.

Õhus on elektrit

Ilmselt oli mul see liikluseteema ikkagi õhus, kuidas muidu seletada hommikust ehmatust.
Tulin mina hommikul linna nagu ma ikka tulen, Lagedi külje alt läbi ja siis sealt pööre Suur-Sõjamäele. Liiklus oli tihe ning jäin ristimikule seisma, et teha pööre vasemale. Ja vaatan peeglist, auto tuleb ja tuleb ja tulebki. Mürakas oli juba tuttav micra ajast, mil üks vahtralehega kutt samamoodi tagant autole otsa lendas.

Panen siis ohukad tööle ja lähen juhiga kõnelema. Toyota Corolla oli, naine roolis. Suht rahulik tüüp ja tunnistas kohe oma süüd ka. Mul Q-l tagumine parem põrkeraud (on vist see? no see pehme) katki, tal tuli ja nurk maas. Tegime skeemi, helistasime politseisse, vahetasime kontakte. Rahulikud eesti inimesed, ilma emotsioonide ja kismata. Mis seal ikka siis, juhtub. Kohutavalt külm oli, õnneks mul blank dokumentide vahel ja pastakas, mis kirjutas. Ja kogemus, mis sellistes oludes tegema peab. Kerge shokk tuli vist hiljem, või oli see lihtsalt külmetamisest.

Otsasõidu põhjus: ei, ma oleks saanud küll pidama aga ma ei märganud, et te peatusite!
Tule jumal appi, ütleks Ansip.

5minutit hiljem kui meil see kolakas käis, läks põdrapere üle Suur-Sõjamäe tee. Meist mingi 3meetrit eemal... Tulid raudtee poolt ja liikusid stoilisel ilmel autode vahelt üle maantee. Pidurite krigin oli kuuldav aga uusi intsidente seekord ei toimunud. Nahhaalsed loomad, ilusad muidugi ka.

Kummitab

Hommikul tööle sõites sain omapärase nähtuse tunnistajaks. Minu kõrval teises reas sõitev sportauto otsustas järsku pidurid blokki ajada ja liuglema hakata. Mingit mõjuvat põhjust ma otseselt selliseks hulljulgeks tegevuseks just ei näinud. Tema rada oli tühi, foorides vilkus alles kollane ja ees polnud pidurdavaid autosid, vähemalt mitte nii lähedal, et oleks pidanud kohe rauhhaki pidurdama.

No siis ma huviga vaatasin, et mis mammi teeb ja kuhu suunas lõpuks lendab. Selline vanemat tüüpi madal spordikas oli. Minu ees sõitis rahulikult suur kaubaauto, hoidsin targu pikivahet ja jälgisin. Siuke "änn-änn" kestis vast minuti ja siis lendas autokene ninaga vastu veoauto vasemat ratast. No katki läks muidugi see pisem neist. Kõik see sebimine käis must diagonaalis vasakul ja ees.

Ilmselt meie liikluses kummitab, muud põhjust öelda ei oska. Must jää oli ka aga see ei saanud olla üllatuseks ometi, tee läikis ja pööretel oli tegemist, et kohalt minema saada. On ikka huvitavaid inimesi meil.

Sõitsin rahulikult kahe auto vahelt läbi ja tulin tööle.

Tree tales

Inspiratsiooniks. All viimased pildid on huvitavad, vist masinaga nõelvilditud? Igatahes väga armsad.

Veel kinnastest

Ravelrys kolades avastasin, et lätlastel on veel üks uus kindaraamat ilmunud. Siin on link ja siin pisut fotosid.

Ja meeldetuletuseks olgu veelkord lingitud too Nato teema. Foto kindahunnikust on ikka muljetavaldav! Siin leheservas on link piltidele kinnastest (mehed, naised, eraldi piirkonnad).

Muusikasoovitus laupäevaks :)

Nässu kindad said ka valmis! Jee :)

Läti mustrite ilu

Lisaks tööalasele tripile oli mu Lätisõidul ka varjatud eesmärk - tuua Jutupaunale Läti rahvariiete raamatud Paha Siga käest Eestisse.
Oi need raamatud on toredad! Loodetavasti Jutupaun ei pahanda, kui ma siia mõned fotod panen. Ma olen mõnest mustrist seal lausa vaimustuses ning osad köitsid tähelepanu oma kudumisvõtete ja värvikirevuse poolest.

Mu absoluutne lemmik on too sõrmikupaar, esimene vasakul üleval. Teine lõbus paar on nood põlvikud, vaadake, milline kand neil on.

Omapärane on ka mustriga kinnaste kokkuvõtmine üleval servas. Kahandused oleks tehtud nagu keskelt, märkasin seda päris mitmel paaril.

Üldiselt aga on enamik mitmevärvilised ja rõõmsad kunstiteosed :). On ka segu pitskoest ja värvilisest mustrist, narmaid ja peale tikkimisi.


Raamatu nimi on Latvieśu Tautas Terpi, A4 formaadis kõvade kaantega 3-osaline põhjalik teos ning lisaks mitu mappi lõikeid. Tõeliselt aukartust äratav ettevõtmine!
Ma tõin esile vaid sokid-kindad aga põhiosas on juttu ikka rahvariietest, kangatriipudest ja vöödest jne.

Here are some pictures of books about Latvian Folk costumes (Latvieśu Tautas Terpi). I pointed out only mittens-socks part but it has complate overview and patterns of folk costumes as well. It´s absolutely gorgeus book! I don´t own it, just offered "free postal service" to my estonian friend as I was travelling in Latvia this week.

Kodus :)

Külas oli seekord täitsa tore aga kodus on alati parem, mis siis, et on pakane ja külm. Eile istusime järve kaldal klaasverandal ning sõime kolleegidega õhtust, Leedus siis. Ei olnud nii külm kui praegu mul kodus kampsuniga olles. Prrrr, peab uuesti harjuma hakkama.
Suska oli kojujõudmise üle nii rõõmus, et tegi korterile mitu tiiru peale nagu oleks ta üles keeratud :). Blackyle lähme ka varsti järele. Leedupäev oli nii tihe, et alles tagasiteel öösel sain bensukast oma lemmikkohukesed ostetud :P. Ma pole mingi kohukesefänn aga vot need mooniseemnetega on nii head, et alati paar tükki ostan kaasa.

Minu viimase öö* kontole tuli elu esimene trahv ja 630km sõitu. Trahvi sain kiiruse ületamise eest Lätis. Sõitsin 72ga enda meelest 70km/h alas aga oli hoopis "malenki gorodok unas zdes". Ilmselt olin oma kaardilugemisega nii hõivatud, et see jäi kahe silma vahele.
Ja nagu klaver põõsas, tulid kasuks pühapäevast saadik regulaarselt kolleegi ilgel pealekäimisel toimunud vene keele harjutustunnid. Ma arvan, et nädal tagasi poleks mul ükski sõna meelde tulnud. Sellest ajast, mil ma pisut purssisin venet, on möödas palju aastaid. Nüüd horvaat õpib ja piinab meid kõiki igal võimalusel. Nii et siis sain Genaga suheldud küll.

Too politsei meenutas mulle krokodill Genat oma suhtlemisstiili poolest. "Nu Siiigne, Siigne, teper nado zdat, protokoll stelajem, ztraf budet, nuvot"(hääldada sellise mõnusa keeleoskaja tempoga, venitades täishäälikuid). Kusjuures hästi viisakas ja sõbralik politseinik oli. Pelgasin, et äkki ülbab või hakkab sularaha pressima välja. Ei miskit. Protokoll (hääldada vene moodi "pratakooll") on pikk nagu laululeht ja läti keeles aga püüdlikult seletati lahti, et mis on mis ja kuhu maksta. Mis siis ikka, Eestis on minu meelest palju karmimad trahvimäärad, kuigi pähe pole ma noid õppinud, ei oska võrrelda.

Sõitmises polnud aga miskit keerulist, Leedus on head maanteed aga linnas tagasipöörde jaoks tasku otsimine võib panna kannatuse proovile. Ja mingid foorituled on neil teistmoodi. Et kui otse saab, siis vasakule samal ajal ei tohi. Erineva sagedusega töötavad. No st meil on reeglina otse ja vasakule või otse ja paremale koos fooris rohelised, vähemalt ei meenu mulle, et ma oleks näinud teistmoodi lahendust. Ja Lätis olen ma ennegi käinud, ei miskit hullu.

* pool läks hommikul arvesse, sest öö veetsin Lätis :)

Telekavaataja

Helistasin emale ja küsisin, kuidas Maadamil "lähetuses" läheb. Kirjeldati elavalt, kuidas B pidi vaatama Kaie Kõrbi telekast. Ema sai hiljuti omale uue teleka ning sellist pole shotikad enne näinud. Loomulikult on vaja vahtida!

Elu peab kirju olema.

Ma pole selleks aastaks küll ühtegi must do listi teinud aga tõenäoliselt kui selline asi ka eksisteeriks, ei oleks ma kohe kindlasti sinna lisanud ei hokit ega mootorsaani sõidu öises metsas. Ja see nädal pole veel läbi, eksole. Nimelt lubasin ma täna liituda seltskonnaga, kes läheb Venemaa-Läti hokimängu vaatama :D.

Ei ole siin mingit nalja!

Ma olen ikka karm inimene, mõtlesin kui oma noored kolleegid vanalinna tuurile viisin. Nimelt on mul külas kaks kutti sel nädalal, üks Horvaatiast ja teine Lõuna-Saksamaalt. Vaprad poisid on :). Ma lugesin enne sõitu sõnad peale ja saatsin ilmaprognoosid ka. Horvaat praalis küll reedel, et ega nii külm teil ikka ei ole aga täna rebis kotist välja elu esimese salli. Isegi müts oli olemas!
Käisin neil lennujaamas vastas ning siis võtsime ette paaritunnise treti mööda vanalinna. Horvaat ütles, et tal tunne nagu Jamaika bobikelgutajal tolles filmis, mida kõik kindlasti näinud on.
Saksa poiss korraldas talle sallisidumise koolituse, tüüp algul viskas lihtsalt üle õla laias kaares ja bravuurselt :D aga siis kurtis, et ikka jama on. Saksa poiss (kes tegelt ka horvaat) oli rohkem ajakohaselt riides, ikka korralik saabas, müts ja kapuutsiga paks jope. Kohe näha, et talvisemast kliimast.

Ma polegi nii ammu vanalinnas jalutanud, mõtlesin pärast, et kes seda rohkem kaifis, kas külalised või hoopis mina. Raekoja platsil on kuusk täies ehtes veel, Harju tänaval uisutati. Linn on tuledes ja vaade Toompealt oli eriti ilus. Jah, ma sundisin neid Patkulist üles ronima aga nad olid rahul ega hakanud vastu. Õhtu lõpetuseks istusime kohvikus ja üllatus-üllatus, horvaat tellis jäätist!

Päris lõbus oli, jääpurikad olid vaatamisväärsus. Muidu pilti ei tehtud (väitsid, et nad pole pildistajad poisid) aga jääpurikaid mobiiliga klõpsisid küll. Sellest oleks pidanud ka pilti tegema kui nad lennujaamast välja astusid. Hõlmad laiali ja jutustades ning siis oho.. läks ilgeks sebimiseks :P, mispeale mina õelalt suskasin: welcome to Estonia!

Pole eluga kursis

Blogilugemine on kuidagi kehvaks jäänud. Jaksan läbi vaadata need, mis rullis aga muud, mida rulli panna ei saa aga meeldivad, on unaruses. Tegin pika tuuri inernetimaastikul ära ja sain aru, et nii palju uudiseid lugemata! Nt Eowyni on kolmanda lapse saanud, Kirke, ja tal on oma jutublog ning lasteraamat ilmunud. Jutublog on temale kohaselt tuntud headuses, stiilinäide perekoolist ja maal elavatest inimestest olgu välja toodud :D

Et siis : "Mõtteviis on maal selline, et kes on maale elama jäänud, nende ambitsioonid ei ole elus suured, nad lepivad vähesega."

Kuidas me Nässuga linnas käisime :)

Täna võtsin karumõmmi linna kaasa. Olid mõned käigud plaanis ja külla jõudsime ka.

Külas pakuti Nässule kuuma kotti jalgadele, et õues külmetama hakanud käpakesed ruttu soojaks saaksid. Seejärel sõbrunes Nässu veel ühe shotika, Meeriga.






Meeri on teisest puust kui siinsed kaagid, rahulik ja delikaatne leedi. Kutsus karupoisi sohvale pikutama ning jälgisid nemad seal siis minu kosmeetikaprotseduure kahekesi :).

Lõpuks sai tehtud ka fotosessioon.
Kui keegi veel mäletab, siis üle-eelmisel aastal kudusin ma selle boolero ja need käetorud.





Ja nüüd siis pildikesed omanikuga koos, Meeri muidugi ka pildil.
Sobivad hästi, eksju ;)

IE versus Mozilla

Pikaajalise Mozilla fännina pole ma siinset blogi kunagi IEga vaadanud. Hiljuti see aga juhtus ja ehmatus oli ehe. Huvitav, et üks browser saab kujundust niiviisi moonutada. Õuduk!

Edit. Muutsin vahelduseks kujundust.

Edit, Edit: IEga oli blogi pealkiri mingi koleda musta raamiga, mida Mozillas ei olnud. Kohe kole oli :P

Lumine reede

Ega meil muid uudiseid polegi, et lumi on endiselt alles ja maa valge, puhas. Koertele meeldib väga jalutada, isegi Suskale. Kasukad püsivad puhtad, lumi valgustab.

Blackyl jooksuka teine nädal lõppes ja see oli üks tüütu nädal. Kuna osadel koertel on jooksuka ajal pidemed nõrgad ning Maadam just sellesse gruppi kuulub, siis on kõik õhtud kulunud temaga vaidlemisele teemal, palju üks koer jaksab vett sisse lahmida ja kas me jälle peame õue minema. Tavaoludes ma eriti ei piira veekoguseid aga külluses ka ei hoia aga praegu kui ma vähegi tahan öösel magada ja päeval kuiva tuba, tuleb piirata. Ja see vaidlemine on nii tüütu :S, sest shotikas ON järjekindel. Õues tuleb õgida lund ja nuusutada millimeeter haaval kõik hanged üle. See nõuab mult kannatust, et mitte õiendama hakata. Vahel küll tahaks, sest no kaua võib ühte hange passida?!
Viimased neli ööd on tulnud väljas käia, õigemini küll hilja-hilja õhtul (peale kõige magusamat suigatust kesköö kandis), korra öösel kell 3 ning siis paaril hommikul 6 - pool 7 (olles enne läbi une ohkamist ja undamist kuulnud pikalt). Aga noh, saame hakkama ja ega see igavest kesta, varsti läbi.

Praegu tuli maadam pesust ja tundub, et tuleb pikem tukkumispaus ja ma saan pisut netis olla. Oeh. Mitte ainult mu koerad pole rutiiniloomad, vaid ma ise ka :D

Nässu on elu ja tervise juures. Istub Alfi süles muudkui ja vaatab kuis all elu keeb.
Käsitöö vallas uudiseid pole, nokitsen siit ja sealt aga midagi lõpetatud ei saa. Nässule on plaanis ka miskit teha aga hetkel veel kõva häälega sellest ei räägiks. Äkki mõtlen ümber :P
Järgmisel nädalal on meil Nässuga plaanis pisike tuur teha. Eks siis hiljem kõigest pikemalt.

Sellised, me eestlased siis olemegi :)

Nässu saabumine

Kuna ma osalen kah Nässu projektis, siis alates tänasest on minu kord Nässut võõrustada. Kes või mis on Nässu, saate lugeda siit.

Alguses oli Nässu pisut ehmunud ilmega kui ma ta karbist välja võtsin. Shotikad olid kole elevil ja ma pidin neid Nässust eemal hoidma. Peale viisakat tutvustusringi võeti aga karu omaks ning lasti tal isegi Blacky lemmikkohal lösutada ja jalgu sirutada.


Turvakaalutlustel ja uute tutvuste sobitamise eemärgil liikus Nässu aga hoopis raamaturiiuli otsa, kus ootas teda ees Alf. Selle tüübiga saadi kohe sõpradeks, ikkagi väljamaa mees.

Nässu reisipagas on muljetavaldav! Hakkan nüüd mõtlema, et mida omalt poolt lisaks teha. Ideid on, vaja Nässuga arutada :P

Oh, ma kohe pean blogima :)

Tänasest siis breketid maas! Jeee!

Alguse sai see jant aastal 2006, nii et siis isegi ligi 4a kokku koos väljatõmbamiste, piltide, ajutiste mehhanismide, parandamiste ralli jms. Mul ei paigaldatud neid korraga, vaid alguses üles mõned ja siis täiskaar üles. Seejärel pandi alumistele hammastele aga ma enam isegi ei mäleta, kas kohe täiskaar või ka kahes osas. Meeles on, et põhjaliku raviga alustasin kevadel 2006 ning kohe varsti suunati ortodontiasse. Siis tulid pildid, 5 hamba eemaldus ja nii ta läks.

Kokkuvõtteks - polnud midagi hullu aga hea meel on ka, et maas on :).
Kui keegi soovib teada, kas nii vanalt on mõtet panna - siis minu arvamus on, et jah, kindlasti.
Leidke hea tohter, kirurg ja ortodont ning laske käia!

Kogumishuvilistele

Üks tore link

Minu lemmik on see, siuke tüüpiline vaade :D. Hoolimata sellest, et nad näevad pisut teistsugused nüüd välja, näen ma seda peahoiakut vähemalt mitu korda päevas.
Stands for õue? mängima? süüa? küspist? :)

Teen Vogue´i tüdruk Tartust

... ja tema blog. Ekspressis oli viide.

Kott sulgedega
Ta ka koob, kuigi tunneb end mammina siis :D

SmartPost

Pole juba ammu nii elevil olnud kui seekord pakki oodates. Nimelt katsetasin SmartPosti teenust. Karoliine Hõbelõngas on osadel lõngadel ale ning tellisin omale pisut sealt silmarõõmuks.

Pakk pandi eile lõuna ajal teele ning hommikupoolikul tuli sms, et pakk on ootel. Täitsa äge ja peen süsteem on :).
Alguses küll ütles, et mu pakk peaks olema hoopis Haaberstis aga siis teisel katsel ikka avas ukse. Ju ma siis midagi nendes numbrites sassi ajasin.
Pakist tuli välja... üllatus-üllatus - lõng ja lõngast saab kampsun.

Keefiri kokteil

Namis jäi silma selline retsept ja mõtlesin proovida.
Arooniaid ma sel aastal ei külmutanud, seega asendasin nood põldmarjadega.
Maitseks läks peotäis musta sõstart ka.
Mahla ei pannud, maitsestasin sidruni ja suhkruga.

Pole just -10C jook aga mõnus ikka. Toas ju külm pole :)

Sportlik loom

Hommikul pisut harjutusi tehes vaibal avastasin mingil hetkel, et Suska vehib minu kõrval sirutada ja ringutada. Kui mina kõhulihasteni jõudsin, tuli temal koerajooga - selili vaibal, kõht taeva poole. Hea et Blacky nii sportlik pole, muidu ei mahuks me vaibale korraga ära :P

Metsanotsud

Metsakaameras number 2 käib praegu hirmus matsutamine :).
Vaadake kui äge :)

Jõhvikarull

Õudne koogiisu oli täna ning silma jäi namist pohlarull. Tegin jõhvikatega ja jube hea on!

Mingil põhjusel on aga mu pliit seinast 5cm eemaldunud ja nina norgu ajanud. Nagu oleks maavärin üle käinud ja toestus kuskilt alt jalga lasknud. Igavene jama! Seetõttu läks biskviidist ca 10cm untsu, küpses krõbiks ja rull jäi selle võrra väiksem. Lõikasin ära, purustasin eraldi ja segasin ülejäänud kreemiga, njammm :P

Karnaluks

Tulles tagasi Karnaluksi teema juurde, siis ma unustasin eelmises postituses mainida, et ma nägin seal müügil nüüd puuvillaseid kangaid ka. Kõik riiulivahed olid kuni aknani kangaste jaoks kaste täis. Seal tagumises osas, paremat kätt. Olid puuvillased kangad, pisut isegi sellist retromustrit jms. Hästi armsad. Meeter oli minu meelest 50 krooni, laiust ei oska peast kahjuks öelda.

Eelmistel kordadel ma ei mäleta, et seal oleks nood kangakastid olnud. Aga ma polnud ka vist ligi aasta käinud. Ja Rowani valik oli tore, kuigi nood ei ole ühes kohas koos, vaid juhuslikult leidsin siit ja sealt miskit. Aurat märkasin, siis oli miskine kullaniidiga pitslõng, puuvillaseguseid ning noid hästi jämedaid. Mul ei ole nimed peas kahjuks kõik, rääkimata hindadest.
Sinna tasub ise uudistama minna, isegi mu ema, kes on täiesti lõngakauge inimene, ahhetas ja ohkas. Lõpuks ostis mõned tokid isegi lõnga ja oli uusaastaööl kella kuueni hommikul omale salli kudunud :D. Vot mis võib lõngapood inimesega teha!

Ajakirjad

Läksin aasta lõpus kaasa kampaaniaga ning tellisin 1 eeguse otsekorraldusega (see hind oli 3kuud, siis tavataks aasta lõpuni) Eesti Naise ja Kodukirja. Ei osanud aimatagi, et nood kohe esimesel tööpäeval postkastis on. Vahelduseks oli päris mõnus ajakirja lapata, eriti kui tuttavad nimed silma jäid. Nt Krentult märkasin sooja krae kudumise õpetust ning Leinalt oli lusikatest tuulekella tegemise juhis. Craftwerk oli kah esindet!

Kodukirjas on sees kaunitest kodudest pildid, ehh, inimesed on meil ikka nii andekad ja tublid!

Oskate?

Selline uurimustöö siis, pane end proovile :)
LINK - http://keeleuurimus.blogspot.com/

Lõngainventuur

Nagu lubatud, tänane viimane postitus :).

Tore on lõngades sobrada ja meenutada, mis hetkel või ajendil üks või teine lõngatokk minuni on jõudnud. Mõned on meelest läinud ja mõned tekitavad nostalgiat, meenutavad minevikku. Ma arvan endiselt, et mul ei ole palju lõnga. Eriti kindel olen ma selles siis kui välismaistes blogides tuleb ette mõni lõngakuhila pilt :). Seega siuke tagasihoidlik varu, ei midagi erilist.

Mõned pildid siis tutvustuseks. Esimene on tugev linane, ma ikka vahel mõtlen, et kui ma kunagi õpin telgedel rätte kuduma, siis sellest tuleks ilus linane vahvelkoega rätt nt :)

Need kerge läikega puuvillased on kokku keritud iirisniidid, nõukaaegne heegeldusmaterjal. Kasutan neid vahel siiani, rätipitsiks või kuskile serva heegeldamiseks.


Neid pooli peal läikega niite kasutasin ma niplispits tegemisel mustrikorrana. Ilus peenike niit, tugev ning niplisniidiga andis kena kontrasti. Imselt kunagi kuskilt vabrikust toodud, materjali ei oskagi öelda.


Siis on mul veel alles mõned kerad puuvillast peenikest lõnga, millest olen linasega kokku sokke kudunud. Pleegitamata on, selline täiesti naturaalne toon ja ühekordsena kohati rabe. Ilmselt kahest kokku saaks midagi ka heegeldada, ära pole raatsinud anda.

Siis on üks vahva puuvillane pool, tugev jäme lõng, millest kunagi heegeldasin oma elu suurima laudlina. Mõnusa keeruga ja hea toon jällegi.
Selle sain ma tädilt, kellele oli kingitud paar tükki kunagi ammu, nõukaajal.


Ja nüüd tulevad poolikud tööd nagu eluaegsed üliõpilased. Paari eseme osas tekkis mul kihk need ikkagi lõpetada aga teistega ei teagi, mida teha. Siiani pole harutada raatsinud :).

Sall, millest pidi tulema suur õlasall aga kõigepealt oli ajakirjas muster vigane, siis sai lõng otsa ja nüüd kudusin silmad maha, et kasutaks äkki sellise pisikese sooja kaelasallina. Muster jookseb küll "valepidi" aga las ta olla siis nii. Et sisuliselt nagu lõpetatud asi või nii.

Siis on mul kapis seisnud aastaid üks pitspluus. Tegelikult on see muster väga kena, leidsin teise kunagi burdast. Aasta võis olla 90ndate algus, kui ma seda kuduma hakkasin. Lõngaks on pisut säbruline puuvill, pärit sellisest kohast nagu vabrik Tekstiil (kunagi nad tegid palju silmkoetooteid nt kampsuneid, salle, mütse jne). Ajasin pluusile tumepruuni paela sisse, algselt mustris seda muidugi ei olnud. Üks varrukas on pooleldi kootud, see oleks vaja lõpetada ja teine lisaks kududa. Nii et koerasaba oleks nagu jäänud vaid...

Viimased kaks kampsikut on jaburad asjad. Ilmselt mingist meeltesegadushoost tingituna kunagi alustatud aga vaevalt, et ma neid kunagi kannaks.
Kuigi võibolla seda punasetriibulist isegi kannaks... ei tea... aga sellised nood on ja jällegi, pole ära harutada raatsinud... Punasel oleks tarvis lõpetada hõlm ja kududa varrukad. Too teine on täiesti algusjärgus, hirmus paksust lõngast ja mingi omalooming :P.

Lõngad on toredad :)

Minevikukild

Nüüd ma tean küll, kust mu isapoolne vanaema oma seinavaipade tegemiseks mõtteid ja ideid ammutas. Tundub, et mitte ainult mina ei fänna Tarbekunstimuuseumis rippuvaid Leesi Ermi vaipu, vaid seda tegi tema ka:). Mul on nüüd kodus klassikute sarjast Leesi Ermi vaibaraamat ning selles on üks vaip, mis kujutab rahvatantsijaid. Lappasin seda täna ja äratundmisrõõm oli!

Nii, pöörasin kodus kapid pahupidi ja leidsin vanaema tikitud vaiba, kah rahvatantsijatega (ning vanaisa püksinööpidega, mida Kutt alati rõhutas :D).

See on suur, meetrijagu kõrgust ja vast kaks või tibake alla laiust. Ma ei viitsinud mõõta aga nii silma järgi ütlen. Ülesse serva käis puidust liist. Peaks suvel vaiba korda tegema ja uuesti kasutusse võtma. Võibolla on see lapsepõlvekiiks aga mulle on see vaip väga armas.

Üks postitus tuleb täna veel, sest tänu vaibale tegin ma põhjaliku lõngainventuuri. Ega midagi erilist ja üllatuslikku välja ei tulnudki aga nii tore on neid vahel luftitada :).

Varahommikune jalutuskäik

Potteri huviline

Juhuslikult sattusin mina ka lõpuks Potteri manu. Ei tea, kas ma olen viimane Eestis, kes seda loeb? :) Igatahes eile sai lõpetatud esimene ja loetud läbi teine osa ning alustatud 3ndaga. Täna olen ninapidi kolmandas, nii palju kui võimalik, üle poole on läbi :P.
Köitev on, siuke ilus muinasjutt. Ikka pahad ja head ninapidi kokku ning hea võidab. Oeh aga pooleli jätta ka ei saa, nii põnev on :D

Vahepeal aga tulevad tankimis- ja muidupausid. Lõunat oli tarvis teha, poes käia, koeri jalutada. Poest tuli koju koorejäätis ja see on nuhtluseks, ma ütlen. Käin nagu kellakägu igal täistunnil kapist lisa võtmas. Hetk tagasi siis jälle uus paus, raamat jäi sohva peale lahtiselt ootele.
Kui köögist jäätisega tagasi jõudsin, lösutas sohval Suska, nina raamatu peal nagu loeks.

Lõputu lumi

Koerad olid hommikul nii lahedad, müttasid kõrvuni lumes ja kõndisid ninad püsti, et silmnägemine ära ei ummistuks. Nagu kaks lumekolli :). Meil vist sadas öö läbi lund, igatahes autol oli päris korralik "müts" peas. Sahka pole täna üldse näinud, naabripapi jäi poest tulles lausa kinni. Autoga on raske liikuda. Ise sain hädiselt poe parklast välja, rattad käisid ringi :). Talvemõnud! Kraade palju pole, vast alla 10 pisut, päike sirab ja vaikne on.
Tõeline talv!

Ei tea, kuidas maanteedel olud on?

Koerad

Shotikate pahameele emotsioonid suudavad mind oma vahetu reaktsiooniga südamest naerma ajada. Need on siuksed siirad ja konkreetsed.

Eile maal olles hakkas Suska mingil hetkel oma lemmikmänguasjakotti nurgast välja tirima. Tal on seal lukuga läbipaistev kott, kus sees hunnik erinevaid, piiksuvaid ja mittepiiksuvaid mänguasju. Iga kord kui me seal käime, siis tuleb see suure leelotamisega välja tirida ja siis õiendada seni, kuni lukk lahti tehakse ja siis asjad põrandale laiali vedada. Seejärel saab rahus edasi lebotada ja pealt vaadata kui mõni inimene ehmatusest üles hüppab, olles astunud järjekordse siili või palli otsa. Mängitakse selle kolaga harva aga protsess "kott välja" on elulise tähtsusega.

Koti järele tuleb pugeda nagu urgu. Alguses katsetada ega inimene äkki haledaks muutu ja ise kotti välja tirima ei hakka. See reeglina ei tööta. Siis tuleb pugeda ikka ise, seejuures rassida ja seletada, vinguda ja unnata nagu oleks suur jama lahti. Blackyt see kott ei huvita, see on Suska leivanumber ja kui Suska suu lahti teeb, siis on see kõikjale kuulda.

Eile rassis ka, tükk aega juba. Me ei teinud välja ning vaatasime telekat. Aeg-ajalt kostus laua alt ohkamist, mörinat ja kolinat. Sihikindlus on muljetavaldav. No mässab siis lilleke seal kut loom ja järsku tagurdab end toolide ja laua alt välja. Raputab kasuka sirgeks ja laseb kuuldavale südame põhjast tuleva "mhhhhhhh"-i. Ja sinna otsa lisaks oma kileda "arrrruuuuuuu"! Nimelt oli lukk katki läinud ja kott kuidagi niiviisi pahasti, et oleks kätte saanud ainult siis kui asjad ükshaaval välja tirida. Rassis vaeseke, mis ta rassis aga no ei saa kätte noh. Hinge teeb täis! Me hakkasime selle peale südamest naerma.

Täna suutis teise killu maha panna.
Hommikul olid nad hirmus unised ja ma süüa kohe ei pannud. Nurusid minult pasteedisaia ning läksid tagasi magama. Mul aga hirmus põnev raamat pooleli ja ei saa käest pandud. Mingil hetkel käisin koos raamatuga kapist rosoljepurgi järel ja lugesin edasi. Kuulsin küll, et Suska käis sabas aga samal hetkel ka unustasin. Nokitsesin pisut süüa, samal ajal lugedes ning pugesin varsti sooja teki alla tagasi. Järsku käis voodi ees jälle üks "mhhhhhhhh"!!! Kui pilgu raamatust tõstsin, istus seal äärmisel pahase ilmega loom, kes tahtis süüa :).

Nipet-näpet ETV

Kes unetu, siis täna 4.15 on ETVs Tiina Meeri saade aastast 1990 - Nipet Näpet Soki kudumine.
Kõlab nagu huumorinurk aga no kavas on kirjas :D