Ei ole siin mingit nalja!

Ma olen ikka karm inimene, mõtlesin kui oma noored kolleegid vanalinna tuurile viisin. Nimelt on mul külas kaks kutti sel nädalal, üks Horvaatiast ja teine Lõuna-Saksamaalt. Vaprad poisid on :). Ma lugesin enne sõitu sõnad peale ja saatsin ilmaprognoosid ka. Horvaat praalis küll reedel, et ega nii külm teil ikka ei ole aga täna rebis kotist välja elu esimese salli. Isegi müts oli olemas!
Käisin neil lennujaamas vastas ning siis võtsime ette paaritunnise treti mööda vanalinna. Horvaat ütles, et tal tunne nagu Jamaika bobikelgutajal tolles filmis, mida kõik kindlasti näinud on.
Saksa poiss korraldas talle sallisidumise koolituse, tüüp algul viskas lihtsalt üle õla laias kaares ja bravuurselt :D aga siis kurtis, et ikka jama on. Saksa poiss (kes tegelt ka horvaat) oli rohkem ajakohaselt riides, ikka korralik saabas, müts ja kapuutsiga paks jope. Kohe näha, et talvisemast kliimast.

Ma polegi nii ammu vanalinnas jalutanud, mõtlesin pärast, et kes seda rohkem kaifis, kas külalised või hoopis mina. Raekoja platsil on kuusk täies ehtes veel, Harju tänaval uisutati. Linn on tuledes ja vaade Toompealt oli eriti ilus. Jah, ma sundisin neid Patkulist üles ronima aga nad olid rahul ega hakanud vastu. Õhtu lõpetuseks istusime kohvikus ja üllatus-üllatus, horvaat tellis jäätist!

Päris lõbus oli, jääpurikad olid vaatamisväärsus. Muidu pilti ei tehtud (väitsid, et nad pole pildistajad poisid) aga jääpurikaid mobiiliga klõpsisid küll. Sellest oleks pidanud ka pilti tegema kui nad lennujaamast välja astusid. Hõlmad laiali ja jutustades ning siis oho.. läks ilgeks sebimiseks :P, mispeale mina õelalt suskasin: welcome to Estonia!