Lõngainventuur

Nagu lubatud, tänane viimane postitus :).

Tore on lõngades sobrada ja meenutada, mis hetkel või ajendil üks või teine lõngatokk minuni on jõudnud. Mõned on meelest läinud ja mõned tekitavad nostalgiat, meenutavad minevikku. Ma arvan endiselt, et mul ei ole palju lõnga. Eriti kindel olen ma selles siis kui välismaistes blogides tuleb ette mõni lõngakuhila pilt :). Seega siuke tagasihoidlik varu, ei midagi erilist.

Mõned pildid siis tutvustuseks. Esimene on tugev linane, ma ikka vahel mõtlen, et kui ma kunagi õpin telgedel rätte kuduma, siis sellest tuleks ilus linane vahvelkoega rätt nt :)

Need kerge läikega puuvillased on kokku keritud iirisniidid, nõukaaegne heegeldusmaterjal. Kasutan neid vahel siiani, rätipitsiks või kuskile serva heegeldamiseks.


Neid pooli peal läikega niite kasutasin ma niplispits tegemisel mustrikorrana. Ilus peenike niit, tugev ning niplisniidiga andis kena kontrasti. Imselt kunagi kuskilt vabrikust toodud, materjali ei oskagi öelda.


Siis on mul veel alles mõned kerad puuvillast peenikest lõnga, millest olen linasega kokku sokke kudunud. Pleegitamata on, selline täiesti naturaalne toon ja ühekordsena kohati rabe. Ilmselt kahest kokku saaks midagi ka heegeldada, ära pole raatsinud anda.

Siis on üks vahva puuvillane pool, tugev jäme lõng, millest kunagi heegeldasin oma elu suurima laudlina. Mõnusa keeruga ja hea toon jällegi.
Selle sain ma tädilt, kellele oli kingitud paar tükki kunagi ammu, nõukaajal.


Ja nüüd tulevad poolikud tööd nagu eluaegsed üliõpilased. Paari eseme osas tekkis mul kihk need ikkagi lõpetada aga teistega ei teagi, mida teha. Siiani pole harutada raatsinud :).

Sall, millest pidi tulema suur õlasall aga kõigepealt oli ajakirjas muster vigane, siis sai lõng otsa ja nüüd kudusin silmad maha, et kasutaks äkki sellise pisikese sooja kaelasallina. Muster jookseb küll "valepidi" aga las ta olla siis nii. Et sisuliselt nagu lõpetatud asi või nii.

Siis on mul kapis seisnud aastaid üks pitspluus. Tegelikult on see muster väga kena, leidsin teise kunagi burdast. Aasta võis olla 90ndate algus, kui ma seda kuduma hakkasin. Lõngaks on pisut säbruline puuvill, pärit sellisest kohast nagu vabrik Tekstiil (kunagi nad tegid palju silmkoetooteid nt kampsuneid, salle, mütse jne). Ajasin pluusile tumepruuni paela sisse, algselt mustris seda muidugi ei olnud. Üks varrukas on pooleldi kootud, see oleks vaja lõpetada ja teine lisaks kududa. Nii et koerasaba oleks nagu jäänud vaid...

Viimased kaks kampsikut on jaburad asjad. Ilmselt mingist meeltesegadushoost tingituna kunagi alustatud aga vaevalt, et ma neid kunagi kannaks.
Kuigi võibolla seda punasetriibulist isegi kannaks... ei tea... aga sellised nood on ja jällegi, pole ära harutada raatsinud... Punasel oleks tarvis lõpetada hõlm ja kududa varrukad. Too teine on täiesti algusjärgus, hirmus paksust lõngast ja mingi omalooming :P.

Lõngad on toredad :)