Ilmselt oli mul see liikluseteema ikkagi õhus, kuidas muidu seletada hommikust ehmatust.
Tulin mina hommikul linna nagu ma ikka tulen, Lagedi külje alt läbi ja siis sealt pööre Suur-Sõjamäele. Liiklus oli tihe ning jäin ristimikule seisma, et teha pööre vasemale. Ja vaatan peeglist, auto tuleb ja tuleb ja tulebki. Mürakas oli juba tuttav micra ajast, mil üks vahtralehega kutt samamoodi tagant autole otsa lendas.
Panen siis ohukad tööle ja lähen juhiga kõnelema. Toyota Corolla oli, naine roolis. Suht rahulik tüüp ja tunnistas kohe oma süüd ka. Mul Q-l tagumine parem põrkeraud (on vist see? no see pehme) katki, tal tuli ja nurk maas. Tegime skeemi, helistasime politseisse, vahetasime kontakte. Rahulikud eesti inimesed, ilma emotsioonide ja kismata. Mis seal ikka siis, juhtub. Kohutavalt külm oli, õnneks mul blank dokumentide vahel ja pastakas, mis kirjutas. Ja kogemus, mis sellistes oludes tegema peab. Kerge shokk tuli vist hiljem, või oli see lihtsalt külmetamisest.
Otsasõidu põhjus: ei, ma oleks saanud küll pidama aga ma ei märganud, et te peatusite!
Tule jumal appi, ütleks Ansip.
5minutit hiljem kui meil see kolakas käis, läks põdrapere üle Suur-Sõjamäe tee. Meist mingi 3meetrit eemal... Tulid raudtee poolt ja liikusid stoilisel ilmel autode vahelt üle maantee. Pidurite krigin oli kuuldav aga uusi intsidente seekord ei toimunud. Nahhaalsed loomad, ilusad muidugi ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar