11.28.2011
11.27.2011
11.26.2011
Raamatuküsitlus
Varraku blogis küsitletakse kirjanikke, küsimused panevad ennastki tagasi vaatama ja mõtlema.
Kas teie mäletate oma esimest raamatut?
Mina mäletan esimest raamatukogust laenutatud raamatut ja selleks oli Väike Mukk.
Kas teie mäletate oma esimest raamatut?
Mina mäletan esimest raamatukogust laenutatud raamatut ja selleks oli Väike Mukk.
11.25.2011
Kus on lumi?
Eelmisel aastal sel ajal oli juba lumi maas. Ootan!
Jõulusõpradele unistamiseks ja ideedeks üks link.
Veel jõuluideid, askeetlikku koju nt. Mulle õudselt meeldivad need kuused :) ja taburetid heegeldet katetega. Väheste vahenditega loodud aga väga isikupärane ja tore.
Jõulusõpradele unistamiseks ja ideedeks üks link.
Veel jõuluideid, askeetlikku koju nt. Mulle õudselt meeldivad need kuused :) ja taburetid heegeldet katetega. Väheste vahenditega loodud aga väga isikupärane ja tore.
11.23.2011
11.22.2011
11.21.2011
11.20.2011
Blogi 6
Ingrid just kirjutas blogi sünnipäevast ja mul lõi järsku pähe, et kuskil selles kandis peaks ka minu blogi tähtpäev olema. Ja ennnäe! Eile oli ja samuti 6 aastat täis! Kooki ei ole, sest siin majas on dieet :P aga veepudeliga kõll!!! kõigile!
Svenssonid. The Svenssons
Kunagi ammu-ammu linkis pingipoolik mulle ühte rootsi veebipoodi, kus palju jõulunänni sh inspireeritav mudru.Mulle tuli see nüüd meelde, mil ma oma triibulisi sokke kudusin. Nimelt müüdi eelmisel nädalal ETKs 100% villast lõnga, suurtes 150gr tokkides pehme Soome päritolu lõng. Millegipärast hakkasid näppu just punane ja hallikas valge toon, mis lausa kutsusid sooje sokke kuduma. Sellest rootsipärasest värvigammast inspireerituna panin ma neile nimed - Svenssonid.
Mõte oli kududa pikk soonikuosa, et saaks seda tagasi pöörata matkasaapa peale.Oleks võinud veel pikemad teha, sest lõnga on veel palju. Ilmselt lisandub siia ka soe triibuline müts ja kui hästi läheb, siis ka kindad :P. Talv võib tulla!
Lõng / Yarn : Natura Laurin Villalanka, 100% villane / Wool, kulus kokku 88 grammi.
Vardad / Needles : 4.0
Some time ago my desk mate sent me a link to Swedish e-shop where they sell all kind of crafts. It has also pages with craft ideas and I like those much. I remembered this link when I started to knit my pair of socks. This color combination is exactly like taken from Christmas color combination typical to Sweden. That´s why I named my socks - Svenssons, typical family name in Sweden :).
Maalehe emotsioonid ja käsitööliste emotsioonid
Paljud ilmselt on seda artiklit juba lugenud ja esimese auru kosmosesse laskunud. Mul on olnud aega mõtelda ja seedida. Lugesin läbi kõik need kommentaarid seal ning loo enese ka. Nüüd tahaksin oma mõtted ka kirja panna.
Esiteks, kes on Mardilaada sihtgrupp? Käisin laadal ise teist aastat ja no muidugi on seal väga ilusaid, hea maitse ja hingega tehtud kvaliteetseid esemeid. Ma tean, milline energia ja ajakulu selle kõige taga on. Mulle pole ka vaja selgitada, kuidas kujuneb käsitööeseme hind. Kuigi ma enamasti müügiks ei koo, võin ma siiski öelda, et ma olen teemaga kursis. Aga kas ma ostan laadalt midagi? Enamasti mitte või kui siis pigem kirjandust, mille ilmumine on ajastatud just laadaks (nt eelmisel aastal Muhu käsitööraamat, mis oli laadal odavam). Mulle on see laat pigem inspiratsiooniks ja imetlemiseks, ma kipun arvama, et see on nii paljude käsitööinimestega. Me ootame seda laata aga mitte shoppamise eesmärgil. No umbes sama moodi nagu ma vahel käin kunstipoes imetlemas asju, mida ma omale harva lubada saan, kuid siiski saades osa sellest tundest, et meil on nii palju andekaid ja põnevaid inimesi. Mulle meeldib see tunne, mis ma sealt saan aga ma ei tea, kes kõik võiksid olla need ostjad. See ei ole kriitika, ma mõtlesin nendele teemadele juba laadal olles kui lettide vahel jalutavad inimesi vaatasin. Autor tegi seda ka aga erinevalt autorist ma ei kritiseeri hindu. Ilus korrektselt vormistatud ese, mis on unikaalne ja äge, peabki õiglast hinda maksma. Laada puhul ärgem unustagem ka koharenti ja kohale peab ju inimene ka kuidagi saama?
Artikli autor otsis odavat sooja kinnast valest kohast? Olgem ausad, kui osta kuskilt alest paks segulõng (mitte 100% villane) ja kududa nt 5-6varrastega üks lihtne labak, siis võiks ju isegi seda 6 euroga müüa aga lõnga eest küsiks siis küll lisaks. Ma olen selliseid hädaabi kingitusi ajahädas isegi teinud, nt jõuludeks. Kappi seisma jäänud lõngast, mille hindagi ma enam ei mäleta.
Aga ma ise tõesti ei eelda, et selliseid peaks müüma taolisel (minu jaoks isegi pisut elitaarsel) üritusel nagu seda on Mardilaat. Aga ma ei tea ka, mis oleks see keskkond või paik, kus võiks sellist, nimetame toda tarbekindaks, eset inimesele ostmiseks soovitada.Edasimüüjad panevad suure kasumi % vahele, internet ei ole kõigile kättesaadav ja vanaemasid ei jagu ka kõigile ju. Mis paigad need oleksid? Turud?
Sellega seoses meenus veel üks laadakogemus. Tuttav läks Mardilaadale sooviga vaadata, milliseid heegeldisi tänapäeval tehakse ja mis hinnaga müüakse. Oli hirmus pettunud, sest heegeldatud esemeid praktiliselt ei olnud. Kuna ta ise teeb juba mitmendat kuud omale päevatekki, siis jõudiski järeldusele, et juba selle päevateki omahind oleks nii suur, et keegi ei suudaks seda Eestis osta.
Aga autor tahtis vist ikka kirikinnast? Kuna mina ise koon enamasti peale põhitööd ja selle energiavaru baasilt, mis mul põhitööst üle jääb (kui jääb), siis isegi lihtsam 2,5sega kootud kirikinnas võtab mul palju aega. Enamik nendest ongi kootud kingituseks inimestele, kes seda hinnata oskavad ja väärtustavad. Päris 1.25stega ma veel kudunud ei ole aga plaanis on. Ilmselt ei raatsiks ma neid mingi hinna eest ära anda :D. Nagu mul on juhtunud pitssallidega.Neid muudkui koguneb ja ma ei raatsi neid ära kinkida, sest need on nii ajamahukad tööd ja minu jaoks suure väärtusega esemed. Kogun nagu koi :P
Ühesõnaga, mulle tundub et selles artiklis ja kommentaarides põrkuvad kokku kaks täiesti erinevat maailma ja mõlemad räägivad äärmustes. Mõnes mõttes meenutab mulle igikestvat teemat tõukoerte hindade osas, kus üks räägib aiast ja teine aiaaugust ning mõlemad on hirmus solvunud kui diskussiooni ei teki... aga see on siinses kontekstis võibolla pisut kohati võrdlus. Siiski, taust on sama - arusaamad, teadvustamine, informeeritus, kogemused, missioon, väärtused.
Lisada tahaks veel seda, et masu on hea fraas, mis sobib õigustama viimasel ajal kõike. Väärtushinnanguid sealhulgas. Ma millegipärast usun, et need inimesed, kes 20 eurose imeilusa kirikinda peale nina kirtsutavad, ostavad lõdva randmega lapsele mõne brändi mütsi talveks (mis võib vabalt olla valmistatud Hiinas) ja maksavad kordades rohkem.
Kes mida väärtustab. Kes kalleid autosid, kes firmakaupa, kes kallist rahvakultuuri :).
There was a critcal article in our newspaper on shopping experiences at Mardilaat. One journalist complains that she wanted to buy mittens but the budget was set for 6 euros and noone wanted to sell her their items with such a price. All handworkes are very angry and disappointed about such an attitude. The feeling after reading this article is that people in Estonia are greedy and ask 18 euros for Kihnu mittens and noone was ready to agree to lower the price.
Aim of my post is to think - Who is the target group of Mardilaat and who might be the potential buyer?Or is it just a show where you can get inspired by creative people?
Esiteks, kes on Mardilaada sihtgrupp? Käisin laadal ise teist aastat ja no muidugi on seal väga ilusaid, hea maitse ja hingega tehtud kvaliteetseid esemeid. Ma tean, milline energia ja ajakulu selle kõige taga on. Mulle pole ka vaja selgitada, kuidas kujuneb käsitööeseme hind. Kuigi ma enamasti müügiks ei koo, võin ma siiski öelda, et ma olen teemaga kursis. Aga kas ma ostan laadalt midagi? Enamasti mitte või kui siis pigem kirjandust, mille ilmumine on ajastatud just laadaks (nt eelmisel aastal Muhu käsitööraamat, mis oli laadal odavam). Mulle on see laat pigem inspiratsiooniks ja imetlemiseks, ma kipun arvama, et see on nii paljude käsitööinimestega. Me ootame seda laata aga mitte shoppamise eesmärgil. No umbes sama moodi nagu ma vahel käin kunstipoes imetlemas asju, mida ma omale harva lubada saan, kuid siiski saades osa sellest tundest, et meil on nii palju andekaid ja põnevaid inimesi. Mulle meeldib see tunne, mis ma sealt saan aga ma ei tea, kes kõik võiksid olla need ostjad. See ei ole kriitika, ma mõtlesin nendele teemadele juba laadal olles kui lettide vahel jalutavad inimesi vaatasin. Autor tegi seda ka aga erinevalt autorist ma ei kritiseeri hindu. Ilus korrektselt vormistatud ese, mis on unikaalne ja äge, peabki õiglast hinda maksma. Laada puhul ärgem unustagem ka koharenti ja kohale peab ju inimene ka kuidagi saama?
Artikli autor otsis odavat sooja kinnast valest kohast? Olgem ausad, kui osta kuskilt alest paks segulõng (mitte 100% villane) ja kududa nt 5-6varrastega üks lihtne labak, siis võiks ju isegi seda 6 euroga müüa aga lõnga eest küsiks siis küll lisaks. Ma olen selliseid hädaabi kingitusi ajahädas isegi teinud, nt jõuludeks. Kappi seisma jäänud lõngast, mille hindagi ma enam ei mäleta.
Aga ma ise tõesti ei eelda, et selliseid peaks müüma taolisel (minu jaoks isegi pisut elitaarsel) üritusel nagu seda on Mardilaat. Aga ma ei tea ka, mis oleks see keskkond või paik, kus võiks sellist, nimetame toda tarbekindaks, eset inimesele ostmiseks soovitada.Edasimüüjad panevad suure kasumi % vahele, internet ei ole kõigile kättesaadav ja vanaemasid ei jagu ka kõigile ju. Mis paigad need oleksid? Turud?
Sellega seoses meenus veel üks laadakogemus. Tuttav läks Mardilaadale sooviga vaadata, milliseid heegeldisi tänapäeval tehakse ja mis hinnaga müüakse. Oli hirmus pettunud, sest heegeldatud esemeid praktiliselt ei olnud. Kuna ta ise teeb juba mitmendat kuud omale päevatekki, siis jõudiski järeldusele, et juba selle päevateki omahind oleks nii suur, et keegi ei suudaks seda Eestis osta.
Aga autor tahtis vist ikka kirikinnast? Kuna mina ise koon enamasti peale põhitööd ja selle energiavaru baasilt, mis mul põhitööst üle jääb (kui jääb), siis isegi lihtsam 2,5sega kootud kirikinnas võtab mul palju aega. Enamik nendest ongi kootud kingituseks inimestele, kes seda hinnata oskavad ja väärtustavad. Päris 1.25stega ma veel kudunud ei ole aga plaanis on. Ilmselt ei raatsiks ma neid mingi hinna eest ära anda :D. Nagu mul on juhtunud pitssallidega.Neid muudkui koguneb ja ma ei raatsi neid ära kinkida, sest need on nii ajamahukad tööd ja minu jaoks suure väärtusega esemed. Kogun nagu koi :P
Ühesõnaga, mulle tundub et selles artiklis ja kommentaarides põrkuvad kokku kaks täiesti erinevat maailma ja mõlemad räägivad äärmustes. Mõnes mõttes meenutab mulle igikestvat teemat tõukoerte hindade osas, kus üks räägib aiast ja teine aiaaugust ning mõlemad on hirmus solvunud kui diskussiooni ei teki... aga see on siinses kontekstis võibolla pisut kohati võrdlus. Siiski, taust on sama - arusaamad, teadvustamine, informeeritus, kogemused, missioon, väärtused.
Lisada tahaks veel seda, et masu on hea fraas, mis sobib õigustama viimasel ajal kõike. Väärtushinnanguid sealhulgas. Ma millegipärast usun, et need inimesed, kes 20 eurose imeilusa kirikinda peale nina kirtsutavad, ostavad lõdva randmega lapsele mõne brändi mütsi talveks (mis võib vabalt olla valmistatud Hiinas) ja maksavad kordades rohkem.
Kes mida väärtustab. Kes kalleid autosid, kes firmakaupa, kes kallist rahvakultuuri :).
There was a critcal article in our newspaper on shopping experiences at Mardilaat. One journalist complains that she wanted to buy mittens but the budget was set for 6 euros and noone wanted to sell her their items with such a price. All handworkes are very angry and disappointed about such an attitude. The feeling after reading this article is that people in Estonia are greedy and ask 18 euros for Kihnu mittens and noone was ready to agree to lower the price.
Aim of my post is to think - Who is the target group of Mardilaat and who might be the potential buyer?Or is it just a show where you can get inspired by creative people?
Jalutuskäik
Karge hommik ilusa päkesetõusuga ning katsed pildistada püüdmatut.
The weather is still very nice here. Sunny morning, land is a bit frozen and we did a long walk with doggie ladies. I took my camera and wanted to take some pics but this is mission impossible if you have 2 leashed dogs with you. All the time someone is running somewhere, at the same moment when you are about taking the shoot, they jump on the picture and your hand moves. The result is 2 furry ladies and their butts instead of nice berries.
Doggies are sleeping now and I´m too lazy to go back and do those shoots again...
 |
| Idee oli pildistada kibuvitsa aga just sel hetkel kui ma end paika sättisin, leidsid koerad midagi põõsast ja tormasid. Käsi liikus, fookus läks mujale ja pildile jäid kaks "politseikoera" peadpidi kibuvitsapõõsas. |
 |
| Pudelikorjaja. Kuni pudeli leidmiseni tuli triblada ringi ja veeta niisama aega. Aga kui juba pudel hambus, siis jooksuga koju! Ruttu! |
Doggies are sleeping now and I´m too lazy to go back and do those shoots again...
11.16.2011
Teen reklaami
Biomarketis on müügil üks imehea tee! Yogi Tea Heartwarming
Soovitan soojalt, isegi kuumalt :)
I found one really good tea from local biomarket. Its called Yogi Tea Heartwarming. My current favourite!
Soovitan soojalt, isegi kuumalt :)
I found one really good tea from local biomarket. Its called Yogi Tea Heartwarming. My current favourite!
11.15.2011
Knitting Around the World: A Multistranded History of a Time-Honored Tradition
Üks raamat jäi silma, Eesti-Läti-Leedu kenasti sees.
11.13.2011
Tamara ja Robert
Ühel ema vendadest oli kombeks mopeediga ringi kimada. Minu mäletamise ajal oli tal neid kaks, esimene oli Tamara ja teine oli Robert. Tamara oli laia pehme sadulaga, Robert oli kaasaegsem versioon. Täna otsa.ee-s jäi silma Roberti analoog :)
Robert vedas vahel alt, ei läinud käima ja siis kui läks, ajas omaniku kummuli. Loomulikult ei olnud selles karvavõrdki süüd napsusel juhil :P
Robert vedas vahel alt, ei läinud käima ja siis kui läks, ajas omaniku kummuli. Loomulikult ei olnud selles karvavõrdki süüd napsusel juhil :P
11.12.2011
Mardilaat, kiirkorras.
Tänane päev on algusest peale olnud üks kihutamine. Alates sellest, et maale emale järele sõites unustasin maha kingitused ja telefoni ning pidin poole tee pealt tagasi keerama. Nibin-nabin jõudsin õigeks ajaks trimmija juurde, et sealt kohe varsti startida kliinikusse Blackyle uut rohuretsepti tooma (teemaväline küsimus : kas koertel ka kehtib digiretsept? Võiks ju :P).
Sobivalt tee peal nagu Toomet on, sai kohe edasi kimatud Saku suurhalli, laadale. Nagu Arno, kes isaga koolimajja hiljaks jäi...
Laat oli täies hoos, busside viisi soomlasi, massid. Aega oli piiratult, sest ema sünnipäeva tähistamine tädi pool ootas ees, koerad ka. Aga laada kaesin oma silmaga ikka üle ja tore oli! Väga palju juba tuttavat eelmisest aastast aga oli ka uut. nt jäid mul kummitama pehmest vildist pihikseelikud, mis olid tehtud Kosel ühes käsitöösalongis. Kahjuks jäin liialt lootma oma mälu peale ja oleksin nüüd väga tänulik kui keegi suudaks mind aidata kontaktidega. Mida enam ma mõtlen, seda tõsisem soov on mul omale ühte sellist selga proovida. Need olid saali keskmises osas, 100% ja külgedelt nahkpaeltega taljesse tõmmatavad. Pisut sarnaseid müüdi ka vasemas servas aga nondes oli 20% mingit muud materjali ning väljanägemiselt olid nood pisut peenemad. Hinnalt palju kallimad ka.Kose kleidid olid minu mäletamist mööda ca 85 eurot ning no täitsa "minu stiilis asjad". Harva kui mulle mõni riideese kummitama jääb... hmmm. Helpa mej!
Mis mulle veel meeldis, oli see et üldmulje oli sel aastal kuidagi ühtlasem, tasemelt. Loomingulisust oli ka väga palju, inimesed on nii andekad! Ja see välismaalaste osa oli lahe! Ma leidsin omale leedu keraamikute tööde hulgast imepisikese vaasi kevadeks, sinilillede ajaks. Lapsepõlveelamuse tõid silmade ette vildid, ehtsad ja tugevad, sellised nagu neid minu vanaema pinsipõlve vabrikus tehti. Ja muidugi niplispits, mida oli sel aastal päris palju näha. Filigraanseid kaunistus- ja nipsasjakesi, tanupitse, linikuid, ilupaelaga ja peent õhukest pitsi. Vaata ja imetle!
Teine lõbus elamus oli kohata Haapsalu kutsehariduskeskuse boksis oma sugulast, kes nagu selgus, õpib selles koolis kõikvõimalikke ägedaid kohalikke käsitöövõtteid ja varsti hakkab Aime Edasi käe all Haapsalu salli kuduma. Kuna mul oli oma poolik sall kaasas, eputasin ka, mispeale arvati, et ma võiks nende sekka istuda ja rahvale näidata, kuidas salli kududa :).Ma siiski ei jäänud, sest no praad ja kook ootas, eksole :P.
Lõpuks trehvasin ka meie tuttavate hollandlastega - Carla ja Hilliga, kes õpetasid huvilistele twinned kudumistehnikat ning müüsid oma kinnasteraamatut. Tegemist on siis uue Eestiainelise kindaraamatuga, kus ERMi kogudest pärit mustrite baasil on erinevaid võtteid ja lahendusi kasutades loodud lõbusad labakud. Sekka muhedaid pilte ja jutte nende Eesti-reisidest. Raamat on orienteeritud hollandi ja inglisekeelsele turule aga ka minul on selles oma lemmik - tuulikumuster Goed Gek!
Kuna pöörasele päevale kohaselt jäi mul täna fotokas koju, siis on mul sellest laadast ette näidata vaid 1 telefonipilt aga selle eest vot missugune!
The day has been crazy starting from morning. On my way to my mom´s place I discovered that I forgot to take with me the gift and phone. Then I turned back and lost extra 15minutes. But still somehow arrived in time to the groomer. Blacky got new haircut and I left them both with my mom to our aunt´s place. Then a quick visit to vet clinic to ask for new prescription for B.
Finally it was the time to visit St Martin`s fair in Saku Suurhall. Fair was great, lot of people with creative mind, great items, lovely books, interesting ideas. I even found one dress which is now in my mind and I´m looking for contacts. I think I might like to have one... maybe..
I met also with our dutch ladies - Hilly and Carla - who were teaching twinned knitting techniques to people who were interested in and were also selling their brand new book on Estonian mittens. Its interesting book, mostly oriented to Dutch and English speaking market. Using the Estonian mittens patterns from Estonian National Museum and old traditional knitting techniques, 13 lovely projects have been created and described with instructions in this book. Additionally some funny stories and pictures can be found about their trips to Estonia.
I got a copy with dedication :), thank you, Ladies!
Sobivalt tee peal nagu Toomet on, sai kohe edasi kimatud Saku suurhalli, laadale. Nagu Arno, kes isaga koolimajja hiljaks jäi...
Laat oli täies hoos, busside viisi soomlasi, massid. Aega oli piiratult, sest ema sünnipäeva tähistamine tädi pool ootas ees, koerad ka. Aga laada kaesin oma silmaga ikka üle ja tore oli! Väga palju juba tuttavat eelmisest aastast aga oli ka uut. nt jäid mul kummitama pehmest vildist pihikseelikud, mis olid tehtud Kosel ühes käsitöösalongis. Kahjuks jäin liialt lootma oma mälu peale ja oleksin nüüd väga tänulik kui keegi suudaks mind aidata kontaktidega. Mida enam ma mõtlen, seda tõsisem soov on mul omale ühte sellist selga proovida. Need olid saali keskmises osas, 100% ja külgedelt nahkpaeltega taljesse tõmmatavad. Pisut sarnaseid müüdi ka vasemas servas aga nondes oli 20% mingit muud materjali ning väljanägemiselt olid nood pisut peenemad. Hinnalt palju kallimad ka.Kose kleidid olid minu mäletamist mööda ca 85 eurot ning no täitsa "minu stiilis asjad". Harva kui mulle mõni riideese kummitama jääb... hmmm. Helpa mej!
Mis mulle veel meeldis, oli see et üldmulje oli sel aastal kuidagi ühtlasem, tasemelt. Loomingulisust oli ka väga palju, inimesed on nii andekad! Ja see välismaalaste osa oli lahe! Ma leidsin omale leedu keraamikute tööde hulgast imepisikese vaasi kevadeks, sinilillede ajaks. Lapsepõlveelamuse tõid silmade ette vildid, ehtsad ja tugevad, sellised nagu neid minu vanaema pinsipõlve vabrikus tehti. Ja muidugi niplispits, mida oli sel aastal päris palju näha. Filigraanseid kaunistus- ja nipsasjakesi, tanupitse, linikuid, ilupaelaga ja peent õhukest pitsi. Vaata ja imetle!
Teine lõbus elamus oli kohata Haapsalu kutsehariduskeskuse boksis oma sugulast, kes nagu selgus, õpib selles koolis kõikvõimalikke ägedaid kohalikke käsitöövõtteid ja varsti hakkab Aime Edasi käe all Haapsalu salli kuduma. Kuna mul oli oma poolik sall kaasas, eputasin ka, mispeale arvati, et ma võiks nende sekka istuda ja rahvale näidata, kuidas salli kududa :).Ma siiski ei jäänud, sest no praad ja kook ootas, eksole :P.
Lõpuks trehvasin ka meie tuttavate hollandlastega - Carla ja Hilliga, kes õpetasid huvilistele twinned kudumistehnikat ning müüsid oma kinnasteraamatut. Tegemist on siis uue Eestiainelise kindaraamatuga, kus ERMi kogudest pärit mustrite baasil on erinevaid võtteid ja lahendusi kasutades loodud lõbusad labakud. Sekka muhedaid pilte ja jutte nende Eesti-reisidest. Raamat on orienteeritud hollandi ja inglisekeelsele turule aga ka minul on selles oma lemmik - tuulikumuster Goed Gek!
The day has been crazy starting from morning. On my way to my mom´s place I discovered that I forgot to take with me the gift and phone. Then I turned back and lost extra 15minutes. But still somehow arrived in time to the groomer. Blacky got new haircut and I left them both with my mom to our aunt´s place. Then a quick visit to vet clinic to ask for new prescription for B.
Finally it was the time to visit St Martin`s fair in Saku Suurhall. Fair was great, lot of people with creative mind, great items, lovely books, interesting ideas. I even found one dress which is now in my mind and I´m looking for contacts. I think I might like to have one... maybe..
I met also with our dutch ladies - Hilly and Carla - who were teaching twinned knitting techniques to people who were interested in and were also selling their brand new book on Estonian mittens. Its interesting book, mostly oriented to Dutch and English speaking market. Using the Estonian mittens patterns from Estonian National Museum and old traditional knitting techniques, 13 lovely projects have been created and described with instructions in this book. Additionally some funny stories and pictures can be found about their trips to Estonia. I got a copy with dedication :), thank you, Ladies!
11.11.2011
Uudiseid
Ma ostsin paar nädalat tagasi Suskale lõpuks ometi sellise jalutusrihma, mida annab pikaks venitada. Kettaga, ühesõnaga. Tal ei ole siiani flexi-tüüpi rihma olnud, sest Blacky pealt võisin näha, mismoodi õpib koer mõnuga tirima kui teda pidevalt flexi otsas jalutada.
Alguses tundus, et see ketas on kohutav koll, mille eest tuleb pageda (ketas järele lohisemas) ning kõõrdpilke heita. Aga siis sai rihma otstarve ka selgeks ja oh seda rõõmu! Igasugused jamad mittejalutamisega, õige tempo leidmisega kahele koerale jms on kadunud. Suskin kimab ringi nagu üleskeeratud kaak, silmis hull pilk, kõrvad lidus ja saba sirge. Kui meie vanema koeraprouaga tasases tempos kõnnime, jõuab Suskin selle aja jooksul sama maa läbida vähemalt kaks korda. Lisaks haagid vasemale ja paremale, olenevalt lõhnade tugevusest. Nalja saab ka muidugi.
Kõigepealt hommikul tuleb kohe maja eest võtta hoog sisse ning tõmmata rihm pingule ümber auto. Kui läbi õiendamiste ja B järele ootamiste lõpuks jõuame suurele platsile, siis võetakse uus hoog sisse ja aidaa, esimeses lohus on seltsimees koer ninali. Nad ei oska maapinna konarusi hinnata ning nii juhtubki, et koon künnab maad ja jalad kaovad alt. Aga ega see ometigi ei morjenda kedagi, hoog ei rauge ja samas tempos tuleb kohe jätkata. Millegipärast kaasneb niiviisi tuhisemisega viimasel ajal ka haukumine. Kui muidu kõnniti pigem pee maas ja vahiti uimaselt ringi, siis nüüd on vaja iga krõbina ja teise koera hääle peale vastu lajatada. Kuidagi bossim oleks nagu olla vist või mis see on. Igatahes tuleb keelata ja keelitada, sest see lärm mulle ei istu. Pikka rihma hetkel kasutan ka vaid hommikuti, õhtul kõnnivad mõlemad fikseeritud rihmas.
No ja siis on järsku silmapiirile ilmunud Kahtlane Poiss. No üle mõistuse lugu. Nad pole eales välja teinud nendest inimestest, kes neist tuima näoga mööda lähevad ja välja ei tee. No lapsed on omaette teema aga pm neid eriti ei huvita inimesed, kellele nemad ei meeldi :P. Aga vot nüüd, palun väga, on hommikuti hakanud meie jalutuskäigule vastupidises suunas kõndima siuke punkpoiss. Ketid kolisevad küljes, raske tanksaabas jalas ja raudselt igal hommikul tume prill ees. No on ju kahtlane? Mis siis, et koertest välja ei tee.Tõeliselt piinlik, sest ma ei tolereeri sellist käitumist kohe mitte.
Blacky läheb aga hästi, isegi toredasti. Käis just vannis ja kuivab lambanahal. Kõige mõnusam on kõhutada sohval ja mõnuleda, soovitavalt koos inimestega. Inimeste puudumisel sobib ka sohva käetugi.
Alguses tundus, et see ketas on kohutav koll, mille eest tuleb pageda (ketas järele lohisemas) ning kõõrdpilke heita. Aga siis sai rihma otstarve ka selgeks ja oh seda rõõmu! Igasugused jamad mittejalutamisega, õige tempo leidmisega kahele koerale jms on kadunud. Suskin kimab ringi nagu üleskeeratud kaak, silmis hull pilk, kõrvad lidus ja saba sirge. Kui meie vanema koeraprouaga tasases tempos kõnnime, jõuab Suskin selle aja jooksul sama maa läbida vähemalt kaks korda. Lisaks haagid vasemale ja paremale, olenevalt lõhnade tugevusest. Nalja saab ka muidugi.
Kõigepealt hommikul tuleb kohe maja eest võtta hoog sisse ning tõmmata rihm pingule ümber auto. Kui läbi õiendamiste ja B järele ootamiste lõpuks jõuame suurele platsile, siis võetakse uus hoog sisse ja aidaa, esimeses lohus on seltsimees koer ninali. Nad ei oska maapinna konarusi hinnata ning nii juhtubki, et koon künnab maad ja jalad kaovad alt. Aga ega see ometigi ei morjenda kedagi, hoog ei rauge ja samas tempos tuleb kohe jätkata. Millegipärast kaasneb niiviisi tuhisemisega viimasel ajal ka haukumine. Kui muidu kõnniti pigem pee maas ja vahiti uimaselt ringi, siis nüüd on vaja iga krõbina ja teise koera hääle peale vastu lajatada. Kuidagi bossim oleks nagu olla vist või mis see on. Igatahes tuleb keelata ja keelitada, sest see lärm mulle ei istu. Pikka rihma hetkel kasutan ka vaid hommikuti, õhtul kõnnivad mõlemad fikseeritud rihmas.
No ja siis on järsku silmapiirile ilmunud Kahtlane Poiss. No üle mõistuse lugu. Nad pole eales välja teinud nendest inimestest, kes neist tuima näoga mööda lähevad ja välja ei tee. No lapsed on omaette teema aga pm neid eriti ei huvita inimesed, kellele nemad ei meeldi :P. Aga vot nüüd, palun väga, on hommikuti hakanud meie jalutuskäigule vastupidises suunas kõndima siuke punkpoiss. Ketid kolisevad küljes, raske tanksaabas jalas ja raudselt igal hommikul tume prill ees. No on ju kahtlane? Mis siis, et koertest välja ei tee.Tõeliselt piinlik, sest ma ei tolereeri sellist käitumist kohe mitte.
11.10.2011
11.06.2011
Tekk pisikesele poisile
Tundub, et ka täna tuleb kolme postitusega päev. Sõin siin eelmises postituses sõnu nii et mühises aga nüüd, olge lahked! Tekk! Hommikul telefonile tulnud sõnum ristilapse perre sündinud 4. lapsest andis innustust ja lõpetasin pikalt pooleli olnud tekikese. Ravely´st võib lugeda, et algust on selle tekiga tehtud aastal 2009. Mäletan, et idee oli teha tekk ühele kolleegile Sarajevosse, kellel sündis siis tütar. Aga kuna tegemine venis, isu läks ära ja papud olid palju kiirem kudumine, siis jäi tekk seisma. Kuni nüüd sügisel tuli uudis, et tüdrukud saavad omale vennakese. Siis meenus, et vohh, see kauaoodatud pojakene oleks tollele tekile vääriline kandidaat!
Lõngadest on seal kasutatud kõike, mis kastidesse kogunenud. On omavärvitud lõnga, on poelõnga, jäägid kõikvõimalikest eelmisest tegemistest, peaasi et toonid sobivad ja koostis oleks lapsesõbralik. On Aadet ja Jussit, millega heegeldasin servapitsi. Selline kirju ja kirev too siis tuli. Ikka minu lemmikud soojad toonid ja ohtralt rohelist :) I just said today in my previous post that I don´t have any finished items to show and some minutes later a friend of mine sent sms with great news! They familiy got a 4th kid and this is a boy! He was delivered today at 6.30 in local hospital.
I started to work on this blanket in 2009 when we had a baby boom in our team. It was planned as a gift to my colleague in Sarajevo but somehow I missed the deadline, chose to knit tiny baby booties and this project got unfinished for 3 years... Until this autumn when my friend´s family told me that they are expecting to have a baby in Nov. Then I decided that the baby will be the proud new owner of my blanket :)
So just after the great news I finished the edge, blocked and here it is! Ready! Finally!
I don´t remember all those yarns I used there, most were chosen by quality and consistence, also colour was important. Green is my favourite and all those so called "warm autumn colours".
Pitsi ja satsi
Posu naiselikke kudumeid, iseenesest lihtsad asjad aga suts pitsi annab hoopis teise ilme ja teo. Nauditav!
Nagu näha, ma ise millegi valmistamisega viimasel ajal ei hiilga. Ehk kunagi ikka :P
Ahjaa, siinne blog saab varsti 6.aastaseks. Kohvi ja kooki kõigile!
Nagu näha, ma ise millegi valmistamisega viimasel ajal ei hiilga. Ehk kunagi ikka :P
Ahjaa, siinne blog saab varsti 6.aastaseks. Kohvi ja kooki kõigile!
My curly headed baby
Leelo Tungla mälestusteraamatud on hoolimata ajastu süngusest ütlemata helged ja mõnusad lugeda. Läbi lapsesilmade ja tõetruud. Seltsimees Laps Leelole meeldis väga see lugu, mida ta ise kutsus neegri hällilauluks. Ta kogus oma lapsemeelsuses Pool Roppsonile (nagu ta ise ütles) träni ja palus tädi Annel talle pakk saata (kakaopulber nt oli pakis), sest tema käis oma mehele kogu aeg pakke saatmas postkontoris. Tädi aga naeris lapse välja.
Raamatud "Seltsimees Laps" ja "Samet ja saepuru"
Raamatud "Seltsimees Laps" ja "Samet ja saepuru"
11.05.2011
Uus Kästiöö
Ega kaks kolmandata jää! Nii et siis tänane kolmas postitus ja loodetavasti viimane. Ostsin uue Käsitöö. Alati enne soetamist mõtlen, et kas ma ikka ostan või ei aga siis on tunne, et kui on Eesti oma ja ainuke, siis ikka peaks :)
Nii et siis esialgu uudised - Uus lõngapood Tartu maanteel (tegelikult ma tean seda, olen näinud aga pole külastatud). Reklaam ütleb, et müügil Noro, Drops, Igea, Grignasco jpm lõngatootjate toodangut. Keritakse vastavalt vajadusele, lisaks müügil tarvikud. Uudistama tahaks küll minna, eriti põnev tundub Drops ja Noro, kuigi nad on ühtlasi ka kallid.
Teine uudis - Rocca al Mares nüüd suur uhke Lianni lõngapood. Ma polegi vist RaMis käinud peale renoveerimist ja juurdeehitusi, hea teada, et seal on siis nüüd kuskil ka lõngad.
Siis sain teada veel, et ERRis on avatud Makedoonia kunsti ja käsitöö näitus. See tundub küll põnev, arvestades fakti, et ma MAKiga tööalaselt juba aastaid seotud olen.
Loomulikult tuleb ära mainida järgmisel nädalal algavat Mardilaata (10.-12) ning detsembris jällegi kord näidatakse piparkoogikunsti Pärnu maantee galeriis. Üritusi tuleb nagu Vändrast saelaudu, igale maitsele midagi.
Ajakirja enesega pole veel ühele poole saanud, alles ma ta sain, eksole! Silma hakkas fairy reklaam keset ketrusjuttu :D. Naljakas.
Palju on kaastööd Annalt, tema on teinud ka põhjaliku ülevaate oma blogis. Silma hakkas ka sõlgedest ülevaade. Eks mõned asjad peavad teile ka avastamiseks jääma :)
Edit - ajakirjas on ka ülevaade Raasiku villavabrikust Aade Lõng ning heegeldatud sõrmikute tegemisjuhend. Need on täpselt samasugused nagu ma Lätist omale ostsin - pikkupidi heegeldatud ja väga mõnusad käes. Mu lemmiksõrmikud hetkel :)
Nii et siis esialgu uudised - Uus lõngapood Tartu maanteel (tegelikult ma tean seda, olen näinud aga pole külastatud). Reklaam ütleb, et müügil Noro, Drops, Igea, Grignasco jpm lõngatootjate toodangut. Keritakse vastavalt vajadusele, lisaks müügil tarvikud. Uudistama tahaks küll minna, eriti põnev tundub Drops ja Noro, kuigi nad on ühtlasi ka kallid.
Teine uudis - Rocca al Mares nüüd suur uhke Lianni lõngapood. Ma polegi vist RaMis käinud peale renoveerimist ja juurdeehitusi, hea teada, et seal on siis nüüd kuskil ka lõngad.
Siis sain teada veel, et ERRis on avatud Makedoonia kunsti ja käsitöö näitus. See tundub küll põnev, arvestades fakti, et ma MAKiga tööalaselt juba aastaid seotud olen.
Loomulikult tuleb ära mainida järgmisel nädalal algavat Mardilaata (10.-12) ning detsembris jällegi kord näidatakse piparkoogikunsti Pärnu maantee galeriis. Üritusi tuleb nagu Vändrast saelaudu, igale maitsele midagi.
Ajakirja enesega pole veel ühele poole saanud, alles ma ta sain, eksole! Silma hakkas fairy reklaam keset ketrusjuttu :D. Naljakas.
Palju on kaastööd Annalt, tema on teinud ka põhjaliku ülevaate oma blogis. Silma hakkas ka sõlgedest ülevaade. Eks mõned asjad peavad teile ka avastamiseks jääma :)
Edit - ajakirjas on ka ülevaade Raasiku villavabrikust Aade Lõng ning heegeldatud sõrmikute tegemisjuhend. Need on täpselt samasugused nagu ma Lätist omale ostsin - pikkupidi heegeldatud ja väga mõnusad käes. Mu lemmiksõrmikud hetkel :)
B. Akunin Kroonimine
"Iga juhtiva isiku peamine anne selles just seisnebki : määrata iga alluva tugevad ja nõrgad kohad selleks, et esimesi ära kasutada ja teisi puutumata jätta. Kauaaegne kogemus suure töötajaskonna juhtimisel on mulle õpetanud, et täiesti anetuid inimesi, kes ei kõlba mitte millekski, on ilmas väga vähe. Igale inimesele võib leida rakenduse. Kui keegi meie klubis kurdab mõne lakei, kannupoisi või toatüdruku saamatuse üle, mõtlen mina endamisi: ehhee, sina, kullake, oled hoopis vilets majavalitseja. Mul muutuvad kõik teenrid ajapikku tublideks. Vaja on, et igaüks armastaks oma töödd, ja ongi kogu saladus. Kokk peab armastama vaaritamist, toatüdruk segadusest korra loomist, tallipoiss hobuseid, aednik taimi.
Tõelise ülemteenri ülim kunst on inimesi põhjalikult tundma õppida, mõista, mis tollele meeldib, sest - kui kummaline see ka pole - suuremal osal inimestest pole vähimatki aimu, milleks neil kalduvust on ja milles nad andekad on. Mõnikord tuleb kombata nii- ja naapidi, enne kui õige soone leiad" (Lk. 21)
Tõelise ülemteenri ülim kunst on inimesi põhjalikult tundma õppida, mõista, mis tollele meeldib, sest - kui kummaline see ka pole - suuremal osal inimestest pole vähimatki aimu, milleks neil kalduvust on ja milles nad andekad on. Mõnikord tuleb kombata nii- ja naapidi, enne kui õige soone leiad" (Lk. 21)
Ilmateade
Endiselt on väga soe sügis. Hommikul oli pisut udu, ilus päikesetõus ja +5 kraadi. Tegin tiiru ja otsisin paika ühe idee realiseerimiseks. Idee jäi alles aga nägin palju muud ilusat. Peale jahedat hommikut on kuum ingveri-tsilli tee meesaiaga nagu pidulik söök kohe. Nautigem ilma kuniks antakse! On jäänud mõned päevad ema sünnipäevani ja nii kaua kui mina ennast mäletan, on siis alati tugev miinuskraad ja enamasti ka esimene lumi.
The weather has been so warm this autumn. I woke up today with a plan to drive a bit and enjoy the nature. Its +5C, sunny and warm (for Estonia not maybe for south countries :)). Its my mom´s birthday on St Martin`s Day and as far as I remember it has always been cold, minus degrees and for most cases also first snow has been seen by then. So lets enjoy the warm weather given to us this year!
 |
| Stone barrows in Rebala, Jõelähtme |
 |
| Kostivere |
The weather has been so warm this autumn. I woke up today with a plan to drive a bit and enjoy the nature. Its +5C, sunny and warm (for Estonia not maybe for south countries :)). Its my mom´s birthday on St Martin`s Day and as far as I remember it has always been cold, minus degrees and for most cases also first snow has been seen by then. So lets enjoy the warm weather given to us this year!
11.03.2011
Ambivalent Angel
Hugh kirjutab täna sellisest inglist, vägagi tuttav!
Minu eilne näide - peale nädalavahetuse sokilugemist (ja tulemust - 21 paari), ostsin ma eile ikka sokilõnga ja hirmus isu on kududa :P
Minu eilne näide - peale nädalavahetuse sokilugemist (ja tulemust - 21 paari), ostsin ma eile ikka sokilõnga ja hirmus isu on kududa :P
11.01.2011
Ewert And The Two Dragons - Good Man Down
Uus lemmik aga kahjuks mitte kogu plaat, vaid osaliselt.
A new favourite but not all songs from this CD.
Telli:
Postitused (Atom)