Vahel on nii tore külalisi kostitada. Täna oli just see pidulik päev! Toitudeks valisin juba läbiproovitud asjad, et poleks eksimist. Olgu nood retseptid siis siin veelkord lingitud.
Spinati-toorjuustu rull.
Retsept pärineb siit, kui pisut allapoole kerida, siis on inglise keelne osa ka.
Mul kodusest spinatist ei jää see kunagi nii roheline kui seal blogis.
Kui tegin poes müügil olevast külmutatud variandist, siis tuli küll roheline.
Aga maitses ikkagi hää :)
Vahele panin kollaseid paprikatükke, pisut riivisin muskaatpähklit ka.
Täitsa tuntav maitse jäi.
Teistkordselt läksid tegemisse ka paprika suupisted.
Väga lihtne tegemine ja külmalt mõnus lahja näksimine.
Ka siia riivisin ma muskaati pisut, kartuliga sobis väga hästi.
Magustoiduks oli Nami-Namist trühvliretsepti järgi tehtud kook. Omalt poolt lisasin rosinaid. Trühvleid ei rullinud, tegin ühe suure kangi hoopis ja kallasin valge shokolaadiga üle.
Seejärel kõik paberisse ja ööseks külma. Maitseb jube hea :)
1.30.2011
Pudruinimene?
Ma olen olnud suurema osa oma elust võileivainimene ja piimakohvinimene. Meil oli lapsepõlvekodus harjumuseks keeta suur kann oakohvi ning sinna juurde käisid alati võileivad. Katteid pidi olema erinevaid ja lisandeid tomati-kurgi näol samuti. Hommik ilma juustusaiata tundus aastaid ilmvõimatu. No putru keedeti ka aga pigem lõunaseks magustoiduks, kiselli juurde või moosiga söömiseks ning siis oli see reeglina mannapuder, sest ma keeldusin muule moosi peale panemast :P.
Ma olen alati ka arvanud, et vanusega lähevad toidueelistused nn vabamaks. Hakkad proovima asju, mis paarkümmend aastat tagasi kuulusid raudselt kategooriasse "ei mingil juhul!". Samas ega väga radikaalseid kannapöördeid ei armasta meist keegi.
Ei, sülti ma veel ei keetma pole hakanud ega igatse taga ka aga tundub, et tasapisi pressib end minu hommikumenüüsse puder. Ja mitte igasugune puder, vaid mitmeviljapuder. Algas kõik väga praktiliselt, nimelt olid mul siin vahepeal kiired ja segased ajad ning ma ei jõudnud oma kapikest "täita-toita" nii sageli kui ma ise oleks soovinud. Aga kuna mul kohvi jaoks on alati pakk piima kapis ja hall ajusopp viskas pinnale vihje "vaata kuivainekappi". Õnneks käib mul ikka vahel peal tuju "olgem tervislikud ja mõistlikud" ning selliste tujude ajel on ostetud sinna kappi üht-koma-teist :). Mitmeviljahelbed vist tulid minu juurde siis kui ma Manni blogist kukliretsepti leidsin. Pudruelu ma siis veel ei elanud, vahel harva tegin mannaputru, võiga.See on olnud aastaid ka ainus erand kaerahelbepudru kõrval, mida ma omale olen võileivamajaduses vahel lubanud. No ok, vahel olen sundinud end ka pisut teistmoodi toituma aga need on sellised "kampaaniad" nagu nii mõnelgi meist on dieetidega, teate küll. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Nii et siis puder. Ah et miks mulle meeldib? Põhjuseid on mitmeid.
Esiteks, ma olen üle saanud vastikustundest pudrupoti pesemise ees :D. Naljakoht, ma tean!
Teiseks, puder on hea kuum ning enne lumetuisku või pakasesse koertega sukeldumist on hea visata nahavahele midagi sooja. Toekam kohe kõndida noh.
Kolmandaks, mida ma veel olen märganud, puder tekitab pikemaks ajaks täiskõhutunde. Ma võin vabalt töötada kontoris kella 13ni, ilma et mul silme ees must oleks. Tavaliselt on mul raskusi 12ni ootamisega, sest sees kõik laulab ja paha on olla.Ma tõusen ju vara ja söön suht vara.
Putru teen ma muidugi "luksuslikus võtmes" - piima-vee segu sisse ja Tere võiga. Nii et väga lahja see ollus ei ole :P aga mulle nii maitseb. Vot. Eriliseks lemmikuks on saanud 6viljahelbed. Neid on erinevatel firmadel, Nordic on mul praegu käsil aga üks teine versioon on ka. Nordicu omal on tatart sees, mis muudab pisut üldist pudru maitset aga mulle tatar meeldib. Paraja koostise leidmine on vahel küsimus number üks aga küll see ajapikku kätte harjub. Võileibu ma päris välja pole visanud, pigem on nood nihkunud nüüd õhtusesse menüüsse. Eriti soojad juustusaiad :), mmmm.
Vot nii pikk pudrune jutt tuli.
Käsitöö lainel sel nädalavahetusel vist ei ole. Yoke on ikka pooleli, kuigi nädala keskel ma pisut kudusin. Jaanuaris ma seda kindlasti valmis ei saa, kuigi mulle tundub, et igavam osa on valmis. Küll kunagi tuleb käsitööjuttu ka:)
Ma olen alati ka arvanud, et vanusega lähevad toidueelistused nn vabamaks. Hakkad proovima asju, mis paarkümmend aastat tagasi kuulusid raudselt kategooriasse "ei mingil juhul!". Samas ega väga radikaalseid kannapöördeid ei armasta meist keegi.
Ei, sülti ma veel ei keetma pole hakanud ega igatse taga ka aga tundub, et tasapisi pressib end minu hommikumenüüsse puder. Ja mitte igasugune puder, vaid mitmeviljapuder. Algas kõik väga praktiliselt, nimelt olid mul siin vahepeal kiired ja segased ajad ning ma ei jõudnud oma kapikest "täita-toita" nii sageli kui ma ise oleks soovinud. Aga kuna mul kohvi jaoks on alati pakk piima kapis ja hall ajusopp viskas pinnale vihje "vaata kuivainekappi". Õnneks käib mul ikka vahel peal tuju "olgem tervislikud ja mõistlikud" ning selliste tujude ajel on ostetud sinna kappi üht-koma-teist :). Mitmeviljahelbed vist tulid minu juurde siis kui ma Manni blogist kukliretsepti leidsin. Pudruelu ma siis veel ei elanud, vahel harva tegin mannaputru, võiga.See on olnud aastaid ka ainus erand kaerahelbepudru kõrval, mida ma omale olen võileivamajaduses vahel lubanud. No ok, vahel olen sundinud end ka pisut teistmoodi toituma aga need on sellised "kampaaniad" nagu nii mõnelgi meist on dieetidega, teate küll. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Nii et siis puder. Ah et miks mulle meeldib? Põhjuseid on mitmeid.
Esiteks, ma olen üle saanud vastikustundest pudrupoti pesemise ees :D. Naljakoht, ma tean!
Teiseks, puder on hea kuum ning enne lumetuisku või pakasesse koertega sukeldumist on hea visata nahavahele midagi sooja. Toekam kohe kõndida noh.
Kolmandaks, mida ma veel olen märganud, puder tekitab pikemaks ajaks täiskõhutunde. Ma võin vabalt töötada kontoris kella 13ni, ilma et mul silme ees must oleks. Tavaliselt on mul raskusi 12ni ootamisega, sest sees kõik laulab ja paha on olla.Ma tõusen ju vara ja söön suht vara.
Putru teen ma muidugi "luksuslikus võtmes" - piima-vee segu sisse ja Tere võiga. Nii et väga lahja see ollus ei ole :P aga mulle nii maitseb. Vot. Eriliseks lemmikuks on saanud 6viljahelbed. Neid on erinevatel firmadel, Nordic on mul praegu käsil aga üks teine versioon on ka. Nordicu omal on tatart sees, mis muudab pisut üldist pudru maitset aga mulle tatar meeldib. Paraja koostise leidmine on vahel küsimus number üks aga küll see ajapikku kätte harjub. Võileibu ma päris välja pole visanud, pigem on nood nihkunud nüüd õhtusesse menüüsse. Eriti soojad juustusaiad :), mmmm.
Vot nii pikk pudrune jutt tuli.
Käsitöö lainel sel nädalavahetusel vist ei ole. Yoke on ikka pooleli, kuigi nädala keskel ma pisut kudusin. Jaanuaris ma seda kindlasti valmis ei saa, kuigi mulle tundub, et igavam osa on valmis. Küll kunagi tuleb käsitööjuttu ka:)
1.23.2011
Poolik yoke
Kunagi suvel, täpsemalt 8. augustil alustasin ühe pluusi kudumist, mis pidi plaanide kohaselt valmis saama soovitavalt sügiseks. Aga nende plaanidega on nagu on, kiiremad asjad tulevad vahele ja kiusatused pressivad peale.
Nüüd, kui ma lugesin KKs käima lükatud kuduja "raske hetke" tugigrupi teemat, siis mõtlesin, et võtaks oma pluusi jälle kapist välja ja kooks pisut. Iseenesest ma pole ju tolle kudumisele eriti aega kulutanud, mõned nädalavahetused ehk. Aga kuna vardad on 2.0 ja lõng selline omapärane, siis kuidagi ei lähe edasi. Kusjuures kude on ilus ja ma arvan, et tulemus võiks olla üsnagi ok aga vot see protsess sel korral on kuidagi konarlik.
Viimati kudusin ma toda siis kui koertega juuksuris käisin ja see oli ammu...
Hetkel on valmis seljatükk kuni passeni ja alustatud esitükiga. Mustriks on Debbie Blissi Yoke ja lõngaks Rondolet Platina Villayhtymä Oy, mis peaks kirjade järgi olema 100% meriino ja millesse on sisse pikitud hõbeniiti. Üks igivana Soome päritolu lõng, mis kunagi tädi varudest minu varudesse kolis.
Nii et ses osas sobib see kudumine kenasti KK projekti nimega Jaanuarikuu - säästukuu ja lõpetamata tööde lõpetamise kuu.

Edit :
Täna sai päris palju kootud (lisaks lõputule magamisele :)).
Nüüd, kui ma lugesin KKs käima lükatud kuduja "raske hetke" tugigrupi teemat, siis mõtlesin, et võtaks oma pluusi jälle kapist välja ja kooks pisut. Iseenesest ma pole ju tolle kudumisele eriti aega kulutanud, mõned nädalavahetused ehk. Aga kuna vardad on 2.0 ja lõng selline omapärane, siis kuidagi ei lähe edasi. Kusjuures kude on ilus ja ma arvan, et tulemus võiks olla üsnagi ok aga vot see protsess sel korral on kuidagi konarlik. Viimati kudusin ma toda siis kui koertega juuksuris käisin ja see oli ammu...
Hetkel on valmis seljatükk kuni passeni ja alustatud esitükiga. Mustriks on Debbie Blissi Yoke ja lõngaks Rondolet Platina Villayhtymä Oy, mis peaks kirjade järgi olema 100% meriino ja millesse on sisse pikitud hõbeniiti. Üks igivana Soome päritolu lõng, mis kunagi tädi varudest minu varudesse kolis.
Nii et ses osas sobib see kudumine kenasti KK projekti nimega Jaanuarikuu - säästukuu ja lõpetamata tööde lõpetamise kuu.

Edit :Täna sai päris palju kootud (lisaks lõputule magamisele :)).
Kirjutas :
KK
at
1/23/2011 09:55:00 AM
Sildid. Labels
Käsitöö-Handwork,
Ühistegemised-KALs_swaps_workshops etc
0
kommentaari
1.22.2011
Ideed - pehme mummuvaip ja ukse stopper
![]() |
| Lion Brand Pom-Pom rug |
Lõngapallidest kokkupandud lapsetekk, sobiks ka niisama kuskile voodi ette pehmeks "maandumiseks".
Minu meelest väga lihtne ja lõbus vaibakene.
Ilmselt võimalus ka kasutada ära kogunenud lõngajääke.
Link (vajab regamist aga muidu tasuta)
![]() |
| Lion Brand Door Stopper |
Uksestopper, heegeldatud.
Sobib hästi sellistel puhkudel kui uksealune liiga tuulerikas.
Ja eriti siis kui lemmikloom armastab seal ukse ees lösutada.
Selline lõbus uss.
Ilmselt tasub sinna sisse toppida midagi rasket, nt peenikesi kive ehituspoest vms.
Kuigi ma kahtlustan, et meie kodus tiritakse see kohe mänguasja pähe keset põrandat :D.
Nii head ja lõbusad asjad ei tohi ju elamises kasutuna seista, veel vähem ei saa lasta neil täita vaid üht igavat otstarvet.
I found 2 funny projects from Lion Brand newsmail, one is how to craft a rug and another about door stopper. Both easy projects for beginner. You need to sign in to see those patterns in their web but those are in free. Enjoy!
Kirjutas :
KK
at
1/22/2011 09:57:00 AM
1.21.2011
Praha
2 päevane koolitus Prahas. Päike ja plusskraadid versus paks lumi Tallinnas ja -5C.
I had a training for 2 days in Prague - sunshine, plus degrees, warm! Spring knocking on the door.
Back in Tallinn, it took me 15min to clean my car at the airport. Lot of snow and -5C. Can it be more deperessive!?
I had a training for 2 days in Prague - sunshine, plus degrees, warm! Spring knocking on the door.
Back in Tallinn, it took me 15min to clean my car at the airport. Lot of snow and -5C. Can it be more deperessive!?
1.16.2011
Valikuline kuulmine ja hea kohanemisoskus
Eile käisin koertega maal korraks. Blacky oli linnaskäigust väsinud ja läks oma lemmikkohale magama - voodisse, pea padjal. Suskin sahkerdas köögis emaga, lootuses saada midagi hamba alla. Lõpuks leebusin ja lubasin anda pool porgandit.
Vahetult enne porgandiaktsiooni oli seltsimees B jäänud magama nii sügavalt, et suutis ema ära ehmatada. Peale kolmandat hüüet kostus porin ja paar sabakolksatust, noh et magan-magan ja ega ma ei tule, tooge või kraana.
Asusime sööma ja Suskinile hakkas ema lõikama porgandit pooleks. Hetke pärast oli laua ääres B nagu kummitus. Meist keegi ei kuulnud, millal ta tuli. Tavaliselt käib ta nagu sajakilone loom, raske jalaga tugevalt maha vajutades. Aga nüüd, palun väga, ei mingit und ega müdistamist. Antagu ja kohe! Kuna meil on maal kasvanud porgandit jube magusad sel aastal, siis sai ta ainult pisikese jupi. Aga no asi seegi, söödi ära, vahiti veel pisut ülbel ilmel ja marsiti tagasi magama.
Teine teema, mille üle ma siin mõtisklusainet olen saanud, oli hoidja juures olemine. Ma olin kuni eelmise aasta suveni kindel, et Blacky ei ole see koer, kellele meeldiks külas olla pikemalt kui minuga koos on hädapärast vajalik. Suskin tundus olevat teisest puust. Kuidagi aga kujunes nii, et alates septembrist peavad mõlemad koerad vahel siiski hoidja juures käima. Esimene kord olin mina ikka väga põdemas ja mõtlesin, et kuidas tal ikka läheb. Suskin oli selleks hetkeks juba kogenud mutt ja temal läks alati hästi :). Olin ära ligi 4 päeva ja sain tagasi täiesti relax koerad. Ei mingit stressi ega ülevoolavat rõõmu minu saabumise üle :D.
Sel nädalal läksid kutsid külla juba teistkordselt. Mõtlesin, et üks kahest, kas ei taheta üldse minna või minnakse hea meelega. Kolm korda võite arvata, mismoodi läks :). B marssis tuppa, mörises rõõmust, lasi end nässerdada ja sasida. Nõudis süüa ja tundis end omas elemendis. No ei mingit muret.
Reedel läksin järele, sama reaktsioon. Ahah, tulid, ok, lähme siis. Istus autosse ja hakkas tähtsal ilmel aknast välja vaatama. Ei mingit probleemi :D
Nii et vahel on need muretsemised meie, inimeste, eneste kahe kõrval vahel. Mind ajab siiani muigama vaatepilt tähtsalt istuvast koerast, et no lähme siis nüüd kui juba tulla taipasid. Et siis nii lihtne see ongi :)
Vahetult enne porgandiaktsiooni oli seltsimees B jäänud magama nii sügavalt, et suutis ema ära ehmatada. Peale kolmandat hüüet kostus porin ja paar sabakolksatust, noh et magan-magan ja ega ma ei tule, tooge või kraana.
Asusime sööma ja Suskinile hakkas ema lõikama porgandit pooleks. Hetke pärast oli laua ääres B nagu kummitus. Meist keegi ei kuulnud, millal ta tuli. Tavaliselt käib ta nagu sajakilone loom, raske jalaga tugevalt maha vajutades. Aga nüüd, palun väga, ei mingit und ega müdistamist. Antagu ja kohe! Kuna meil on maal kasvanud porgandit jube magusad sel aastal, siis sai ta ainult pisikese jupi. Aga no asi seegi, söödi ära, vahiti veel pisut ülbel ilmel ja marsiti tagasi magama.
Teine teema, mille üle ma siin mõtisklusainet olen saanud, oli hoidja juures olemine. Ma olin kuni eelmise aasta suveni kindel, et Blacky ei ole see koer, kellele meeldiks külas olla pikemalt kui minuga koos on hädapärast vajalik. Suskin tundus olevat teisest puust. Kuidagi aga kujunes nii, et alates septembrist peavad mõlemad koerad vahel siiski hoidja juures käima. Esimene kord olin mina ikka väga põdemas ja mõtlesin, et kuidas tal ikka läheb. Suskin oli selleks hetkeks juba kogenud mutt ja temal läks alati hästi :). Olin ära ligi 4 päeva ja sain tagasi täiesti relax koerad. Ei mingit stressi ega ülevoolavat rõõmu minu saabumise üle :D.
Sel nädalal läksid kutsid külla juba teistkordselt. Mõtlesin, et üks kahest, kas ei taheta üldse minna või minnakse hea meelega. Kolm korda võite arvata, mismoodi läks :). B marssis tuppa, mörises rõõmust, lasi end nässerdada ja sasida. Nõudis süüa ja tundis end omas elemendis. No ei mingit muret.
Reedel läksin järele, sama reaktsioon. Ahah, tulid, ok, lähme siis. Istus autosse ja hakkas tähtsal ilmel aknast välja vaatama. Ei mingit probleemi :D
Nii et vahel on need muretsemised meie, inimeste, eneste kahe kõrval vahel. Mind ajab siiani muigama vaatepilt tähtsalt istuvast koerast, et no lähme siis nüüd kui juba tulla taipasid. Et siis nii lihtne see ongi :)
Uus Knitty
Vahelduseks ka kudumisalast infot, uus Knitty on väljas.
Hakkame uudistama :)
Hakkame uudistama :)
Kirjutas :
KK
at
1/16/2011 08:14:00 AM
Sildid. Labels
Käsitööalane kirjandus - Handwork literature
2
kommentaari
1.14.2011
1.09.2011
Rubriigist Mõttetuid kudumeid!
Mingil kummalisel ajendil hakkasin kuduma õlakatteks (vist) nimetatavat asjandust. Oli vaja hästi jämedat lõnga ja mul seisis pikka aega üks õnnetu punane candy kodustes varudes, mis näis koguselt ja jämeduselt sobivat. Alguses kudusin liiga laia ja lõng sai ruttu otsa, harutasin kõik üles. Siis tuli normaalse laiusega aga muster ei hakanud jooksma. Mingil kummalisel põhjusel olin kududes hõlmad ära vahetanud. Harutasin.Siis muster klappis, laius klappis aga tulemus on mingi surematu item X.
Salliks ka ei kõlba, liiga lai on. Õlgadel püsib aga alumine serv lokib ja mulle ei meeldi kaelus. Ühesõnaga see Candy on üks õnnetu lõng, ma olen tost kaks vesti kudunud ja mõlemad üles harutanud. Nüüd siis see item X.
No mina ei tea, aurutasin ja venitasin, proovisin õlale ja puusale. Eih. Mõttetu asi.
Ilmselt seisab kapis mõnda aega ja siis läheb uuesti harutamisele.
Lõng : Novita Candy, kulus vist 4 tokki (mul on üks suur kera, ei mäleta enam, palju mul neid tokke kunagi oli)
Vardad : 8.0
Muster : Wavy Lace Capelet, IK Holiday 2010
Miks ma seda üldse kudusin? Pole aimu ka :D. Mulle vist tundus, et ses mustris nagu midagi oli...
Üks variant on veel, et harutada kõik üles ja võtta veel jämedamad vardad, et jääks lörum ja pehmem.
A kas on mõtet...
Parimad palad
Ma polnud ammu enam vaadanud google analytics tool`i, nüüd meenus ja läksin uudistama. Eriti meeldib mulle märksõnade osa, et milliste otsisõnadega on siia satutud. Kui kunagi oli kuum teema (ma ei tea, miks) õnne valem, siis nüüd on uued trendid (õnnega pole enam probleemi ilmselt) nt "kurvad mõtteterad" ja "millest oleneb inimese saatus ja õnn (tammsaare)".
Parimad olgu ka kirja pandud, mina sain igatahes südamest naerda - "Uinuv kaunitar", "viiburi sõjakool", "unnapüük", "autoraadio piiks", "bonzo heegeldamine", "lõbus õllepruulija latvian".
PS. Kallis otsija, uuriks huviga, kas Bonzo sai valmis? (murelikult).
Täpsustuseks siis olgu kirjas, et eesti keeles on :
Parimad olgu ka kirja pandud, mina sain igatahes südamest naerda - "Uinuv kaunitar", "viiburi sõjakool", "unnapüük", "autoraadio piiks", "bonzo heegeldamine", "lõbus õllepruulija latvian".
PS. Kallis otsija, uuriks huviga, kas Bonzo sai valmis? (murelikult).
Täpsustuseks siis olgu kirjas, et eesti keeles on :
pontšo <7> nelinurkne üleriie peaauguga keskel
Bonzo on meil üks suur meeslaulja, kes enamasti esineb koos Tõuniga. Tema heegeldamiseks kuluks omajagu materjali aga no fänne on igasuguseid. Kes teab :)
Bonzo on meil üks suur meeslaulja, kes enamasti esineb koos Tõuniga. Tema heegeldamiseks kuluks omajagu materjali aga no fänne on igasuguseid. Kes teab :)
Külmikumeem
Ammu pole olnud meeme ringlemas, täna jäi silma Osalise juures ja mõtlesin, et haha, see on hea. Alguse sai too meem siit. Minu külmiku väljanägemine ei tohiks mitte kedagi üllatada. Või kui tõesti keegi üllatus, siis palun jätta kommentaariumisse sellekohale märge maha :D.
Tore oleks ka teie kappe näha :)
Tore oleks ka teie kappe näha :)
1.08.2011
Muhu tikand
Kindlasti on teisigi, kes märkasid, et Meite muhu mustrites ei olnud eriti juttu Leida Kirsti tegemistest. Ei tea, kas põhjus võiks olla siin (US) ja siin (UK)? Einoh, ettevõtlikud inimesed! Need iPhone`i kaaned näevad kohati päris sürrid ju välja :P.
Kirjutas :
KK
at
1/08/2011 03:32:00 PM
Sildid. Labels
Käsitööalane kirjandus - Handwork literature
0
kommentaari
The Re-entrants ukulele duo do Money Money Money
Mul tundub olevat täna miskine keelpillide hommik. Igatahes ma ei enam ei mäleta, kust ma alustasin ja mis lauluga aga ukulele liini pidi youtube´is kolades tuleb ikka igasuguseid naljakaid tegelasi silmapiirile.
Esimene kamp oli see, no täiesti äge! Algus on ehk pisut kehva aga edasi läheb paremaks. Kuulake nende teisi lugusid ka.
Siis ma jõudsin selle duoni
Esimene kamp oli see, no täiesti äge! Algus on ehk pisut kehva aga edasi läheb paremaks. Kuulake nende teisi lugusid ka.
Siis ma jõudsin selle duoni
Uisutajad
Hommikused jalutuskäigud on vahel suht rutiinsed, olenevalt ilmast võiks öelda isegi, et motiveerimist vajavad. Käime muidugi, igal hommikul ja vapralt aga distants ja selle pikkus on varieeruvad. Täna märkasin, et liuväli on täielikult käest ära, puhastamata. Tundub, et sel aastal pole see nii pop paik kui eelmisel, siis ikka võis igal õhtul näha hokimängijaid sebimas. See selleks.
Igatahes oli see hea võimalus, et oma lärmurid sinna jooksma lasta. Kui muidu loivatakse paksus lumes nagu kaks urust välja aetud karupoega, siis liuvälja mainides läheb samm reipaks. Isegi suurest lumisest künkast said ilma abistava toeta üles. Elevus annab tiivad.
No oli siis keegi sinna liuväljale lohistanud kaks suurt autorehvi, mis tundusid kohutavalt kahtlased ja mida tuli minna "tapma". Enne hammaste sisselöömist aga tuli käia suure kaarega ümber rehvide, teha sellist häält nagu murraks tapjakoer jänest, hüpata neljal käpal ümber rehvi ja alles seejärel riskida hammastega proovimist.
Nalja hakkas saama siis kui ma rehvi üles tõstsin ja liikuma lükkasin. Kuna see seisma jäädes lendab ju pikali, siis joosti sellega kaasa aukartust äratavas kauguses aga piisavalt lähedal, et kukkudes kohe hambad taha saada. Ja seda kisa oli oi kui palju :P Asjasse mittepühendatud inimestele võib tunduda, et shotikas on üks kohutav loom. Jämeda mörinaga lõrisev, tõsise pilguga ja jaht käib ikka täieliku kirega. Shotikaomanikud aga teavad, et see on lihtsalt mäng. Loomulikult arvavad penid, et nad on vähemalt dogisuurused ja saavad sellise pisiasjaga nagu suure auto rehv vabalt hakkama. Isegi kui peale korduvaid katseid ei liigu see kolakas mitte mingis suunas, ei tohi jätta jonni. Pigem tuleb tõsta veel suuremat kisa ja lennata peale veel suurema entusiasmiga. Kuni koeraomanikul kõrvad huugavad ja ta tõrkuvad penid koju lohistab.
Oi see kodutee peale sellist innukat mängu on jõle. Tõenäoliselt on meie trajektoorilt täheldatavad kaks jälge - nelivedu küüntega ja tagasillavedu pee peal. Vahepeal märgistamised, lumes sonkimised, püherdamised. Lõpuks päästis meid kojamehe kass, kes oli omaniku tööle saatnud ja jalutas pahaaimamatult mööda teeotsast, mille mõõtmisega me parasjagu tegelesime. Piisas sekundist, et kassi saba näha ja igasugune neli-und tagasillavedu kadus. Hingasin kergemalt, kaks kolmandiku koduteest oli seega läbitud. Viimane lõik on paras kahe-shotika-kanal. Lükkan nad sinna sisse ja siis kõnnin ise sabas. Vajadusel saab peest edasi lükata kui need lumeuuristamise pausid ja passimised liiga pikaks venivad.
Me olime õues täna vist tund aega aga kui see oleks nende teha olnud, siis oleks sinna otsa vabalt teine tund otsa venitatud :P
Igatahes oli see hea võimalus, et oma lärmurid sinna jooksma lasta. Kui muidu loivatakse paksus lumes nagu kaks urust välja aetud karupoega, siis liuvälja mainides läheb samm reipaks. Isegi suurest lumisest künkast said ilma abistava toeta üles. Elevus annab tiivad.
No oli siis keegi sinna liuväljale lohistanud kaks suurt autorehvi, mis tundusid kohutavalt kahtlased ja mida tuli minna "tapma". Enne hammaste sisselöömist aga tuli käia suure kaarega ümber rehvide, teha sellist häält nagu murraks tapjakoer jänest, hüpata neljal käpal ümber rehvi ja alles seejärel riskida hammastega proovimist.
Nalja hakkas saama siis kui ma rehvi üles tõstsin ja liikuma lükkasin. Kuna see seisma jäädes lendab ju pikali, siis joosti sellega kaasa aukartust äratavas kauguses aga piisavalt lähedal, et kukkudes kohe hambad taha saada. Ja seda kisa oli oi kui palju :P Asjasse mittepühendatud inimestele võib tunduda, et shotikas on üks kohutav loom. Jämeda mörinaga lõrisev, tõsise pilguga ja jaht käib ikka täieliku kirega. Shotikaomanikud aga teavad, et see on lihtsalt mäng. Loomulikult arvavad penid, et nad on vähemalt dogisuurused ja saavad sellise pisiasjaga nagu suure auto rehv vabalt hakkama. Isegi kui peale korduvaid katseid ei liigu see kolakas mitte mingis suunas, ei tohi jätta jonni. Pigem tuleb tõsta veel suuremat kisa ja lennata peale veel suurema entusiasmiga. Kuni koeraomanikul kõrvad huugavad ja ta tõrkuvad penid koju lohistab.
Oi see kodutee peale sellist innukat mängu on jõle. Tõenäoliselt on meie trajektoorilt täheldatavad kaks jälge - nelivedu küüntega ja tagasillavedu pee peal. Vahepeal märgistamised, lumes sonkimised, püherdamised. Lõpuks päästis meid kojamehe kass, kes oli omaniku tööle saatnud ja jalutas pahaaimamatult mööda teeotsast, mille mõõtmisega me parasjagu tegelesime. Piisas sekundist, et kassi saba näha ja igasugune neli-und tagasillavedu kadus. Hingasin kergemalt, kaks kolmandiku koduteest oli seega läbitud. Viimane lõik on paras kahe-shotika-kanal. Lükkan nad sinna sisse ja siis kõnnin ise sabas. Vajadusel saab peest edasi lükata kui need lumeuuristamise pausid ja passimised liiga pikaks venivad.
Me olime õues täna vist tund aega aga kui see oleks nende teha olnud, siis oleks sinna otsa vabalt teine tund otsa venitatud :P
1.04.2011
Sokikirjad
Märkasin Eesti Naises reklaami ja läksin kodulehele uudistama. Elmataril on uus kirjaraamat, seekord sokikirjade. Hind on päris soolane aga äkki keegi on huviline.
Kirjutas :
KK
at
1/04/2011 10:36:00 PM
Sildid. Labels
Käsitööalane kirjandus - Handwork literature
5
kommentaari
1.03.2011
Käsitöömess Helsinkis - Helsingin Kädentaitomessut 5.3 - 6.3.2011
Märtsis on Helsinkis taaskord käsitöömess.
See on sama üritus, kuhu mul õnnestus eelmisel aastal sattuda ja millest mul olid väga head muljed.
Palju erinevaid müüjaid, käsitöövahendeid, valmis esemeid väga erinevast valdkonnast ja muidugi messihinnaga raamatuid ja ajakirju.
Paik ise oli üsna lähedal Viking Line terminalile ning ajaliselt sobis VL enim. Jõudis isegi Forumisse kolama ja Pizza Raxi :D. Ehhh... kiusatused!
Igatahes olgu blogitud, ehk on kellelgi huvi!
Lauantai 10-17 ja Sunnuntai 10-17
Wanha Satama, Pikku Satamakatu 3-5
Aikuiset 10 €
Lapset 7-15 v. 5 €
Ryhmälippu 8 €
See on sama üritus, kuhu mul õnnestus eelmisel aastal sattuda ja millest mul olid väga head muljed.
Palju erinevaid müüjaid, käsitöövahendeid, valmis esemeid väga erinevast valdkonnast ja muidugi messihinnaga raamatuid ja ajakirju.
Paik ise oli üsna lähedal Viking Line terminalile ning ajaliselt sobis VL enim. Jõudis isegi Forumisse kolama ja Pizza Raxi :D. Ehhh... kiusatused!
Igatahes olgu blogitud, ehk on kellelgi huvi!
Lauantai 10-17 ja Sunnuntai 10-17
Wanha Satama, Pikku Satamakatu 3-5
Aikuiset 10 €
Lapset 7-15 v. 5 €
Ryhmälippu 8 €
Susa kihnukuulerid
Susa on teinud kihnu kuule. Vaadake kui lahedad!
Inspiratsiooniks norrakate hetkel pop raamat Julenkuler, varsti saadaval ka inglise keeles.
Inspiratsiooniks norrakate hetkel pop raamat Julenkuler, varsti saadaval ka inglise keeles.
Jänku!
Käisime täna Blackyga Toometi kliinikus visiidil ja silma jäid lahedad isetehtud mänguasjad. Siinkohal teen reklaami müügil olnud jõululaadalt järele jäänud mänguasjadele. Meil sai Suska jänese omanikuks täna, on ju lõbus?Tulu läheb kampaaniale "Aita Eesti koeri"
1.02.2011
Minu uued ajakirjad
Teeksin meelsasti pisikese ülevaate oma uutest ajakirjadest. Nagu ma eelmise aasta lõpuks kilkasin, sain ma postist kaks uut ajakirja kingituseks - Interweave Knits Holiday Gifts ja Verena Special Sokken (jah, Sokken, see on NL väljaanne. Lingin saksakeelset, seal on näiteid). Lisaks ostsin ise pisut varem omale uue Knitting Designer Holidays 2010.
Pean tunnistama, et ajakirju olen viimasel ajal omale koju hankinud üha vähem. Netis on väga palju ilusaid ideid ja enamasti tasuta kättesaadavad, kõike nagunii ei jõua kududa ja kodusel raamatukogul on ka vägagi füüsilised piirid :). Poes ja raamatukogus ikka lappan kui ette satuvad ning kohalikku Käsitööd ostan ka aeg-ajalt. Seda suurem oli mu elevus uusi numbreid saada :), vahelduseks nii tore!
Alustame siis algusest.
IK Holiday Gifts on täitsa kobe ajakiri. Selline lihtne ja palju pisikesi kudumismustreid, kiired ja praktilised asjad. Mis mulle enim meeldivad sealt, on need sallid nt :
Vahvaid kindaid oli selles ajakirjas ka, nt need, kus muster jookseb diagonaalis.
Verena Spacial on seekord paks sokiajakiri. Ülesehituselt meenutab mulle pisut ühte Nancy Bushi sokiraamatut, kus on maailmale sujuvalt sokivõtmes tiir peale tehtud. Ses mõttes ülesehituse idee on tuttav aga lahendus on palju söödavamas paketis. Ilusas kujunduses ja nn lisadega juttude näol. Kahjuks tekib siin keeleline tõrge aga mustrid on skeemidena ja soovi korral kududa saab ikka. Seal on ka sees üks paari imeilusast üleminekutega Noro lõngast, mis pani mind mõtlema, et ma polegi veel seda poppi ja kallist lõnga proovinud :).
Minu lemmikud sellest ajakirjast on tikanditega Mexico Sokken met Bloemen.
Uus-Meremaa meeste ja naistesokid on ka meistriteos omaette. Ma vist olen korra oma elus kudunud tihkelt kahes-toonis mustrisse kribu sokkidele aga need Uus-Meremaa omad on omaette ooper. Kujundus on detailideni läbi mõeldud, et kuidas kand ja millal sissevõtmise kohad jne.
Ma saan aru küll, et on inimesi, kelle jaoks sokid on prakiline asi (mulle on ka nad praktilised ennekõike) aga ma vahel naudin vähe keerukamat, kuid pisikest kudumist. Praktilisus on sel puhul siis lisaboonuseks. Nimelt mulle meeldib vahel võtta ette paar sokke, nt kahe suurema asja vahepeal kui pole tuju veel millegi kapitaalsega alustada aga kududa hirmsasti tahaks. Siis on sokipaar suurepärane lahendus. Jahedate põrandatega elamises kulub mul neid õnneks palju, nii et kappi seisma nood kindlasti ei jääks.
Knitting Designer.
Kui Vogue Knittingut sai Tallinnas vaid Stockist ja ka siis kui peale sattusid, tundus see nii imeliselt ahvatlev. Nüüd võib seda leida ka Rimi ajakirjaletist ja Prismadest (mitte küll alati aga ma oleks nagu näinud vahel), olen ka aeg-ajalt uusi numbreid lapanud ja midagi põnevat pole eriti silma hakanud.
See number aga kuidagi võlus. Eks siin oli omajagu mõju ka hästi nipikalt läbimõeldud kujundusel.
Väljas külm paks talv, me olime just kolinud, energia otsas, jõulud ukse ees ja siis satub kätte ajakiri, kus kaanel on suur paks soe sall ning sees jõulused soojad kampsunid-jakid-sallid. No täiesti apetiitne sisu, eksole! Umbes sama moodi mõjus mulle jõulusäras Hansaplant, kuhu ma keerasin sisse peale vastikult pikka tööpäeva lihtsalt selleks, et meeleolu luua ja emotsiooni saada.
Kõik need õlakatted, sallid, pidulikumad kudumid jõuludeks jms. No terve mõistus ütleb küll, et kui osta detsembri keskpaigas nii nädal enne jõule ajakiri, siis parima tahtmise juures ei jõuaks keerukad pintsakulaadsed kudumit jõulunädalaks valmis. Aga ikka lähed õnge :). Aga kes ütleb, et punast ei võiks kanda ka hiljem. Nii et kes teab, äkki ikka läheb miskit sellest ajakirjas ka kunagi loosi. Tsiteerides minu vanaema klassikalist lauset : "ega ta seistes raha küsi!".
Vot selline ülevaade siis tuli, äkki ajasin veel kellelegi isu peale :).
Jätkuvalt sooviks ilusat uut, palju loomingulist palangut, aega nende ideede realiseerimiseks ja vahendeid materjalide soetamiseks :P.
Pean tunnistama, et ajakirju olen viimasel ajal omale koju hankinud üha vähem. Netis on väga palju ilusaid ideid ja enamasti tasuta kättesaadavad, kõike nagunii ei jõua kududa ja kodusel raamatukogul on ka vägagi füüsilised piirid :). Poes ja raamatukogus ikka lappan kui ette satuvad ning kohalikku Käsitööd ostan ka aeg-ajalt. Seda suurem oli mu elevus uusi numbreid saada :), vahelduseks nii tore!
Alustame siis algusest.
IK Holiday Gifts on täitsa kobe ajakiri. Selline lihtne ja palju pisikesi kudumismustreid, kiired ja praktilised asjad. Mis mulle enim meeldivad sealt, on need sallid nt :
- Anouschka kortssalli tahaks kohe proovida, idee mõttes, siuke mõnus pusserdis ja saab mitut pidi kanda.
- Cha Cha sallimaterjal on lahe, ma nagu oleks mingeid analooge meil ka blogides näinud, praegu ei viitsi otsima hakata. Igatahes väga efektne näeb välja ja ilmselt ka kaela ümber soe.
Vahvaid kindaid oli selles ajakirjas ka, nt need, kus muster jookseb diagonaalis.
Verena Spacial on seekord paks sokiajakiri. Ülesehituselt meenutab mulle pisut ühte Nancy Bushi sokiraamatut, kus on maailmale sujuvalt sokivõtmes tiir peale tehtud. Ses mõttes ülesehituse idee on tuttav aga lahendus on palju söödavamas paketis. Ilusas kujunduses ja nn lisadega juttude näol. Kahjuks tekib siin keeleline tõrge aga mustrid on skeemidena ja soovi korral kududa saab ikka. Seal on ka sees üks paari imeilusast üleminekutega Noro lõngast, mis pani mind mõtlema, et ma polegi veel seda poppi ja kallist lõnga proovinud :).
Minu lemmikud sellest ajakirjast on tikanditega Mexico Sokken met Bloemen.
Uus-Meremaa meeste ja naistesokid on ka meistriteos omaette. Ma vist olen korra oma elus kudunud tihkelt kahes-toonis mustrisse kribu sokkidele aga need Uus-Meremaa omad on omaette ooper. Kujundus on detailideni läbi mõeldud, et kuidas kand ja millal sissevõtmise kohad jne.
Ma saan aru küll, et on inimesi, kelle jaoks sokid on prakiline asi (mulle on ka nad praktilised ennekõike) aga ma vahel naudin vähe keerukamat, kuid pisikest kudumist. Praktilisus on sel puhul siis lisaboonuseks. Nimelt mulle meeldib vahel võtta ette paar sokke, nt kahe suurema asja vahepeal kui pole tuju veel millegi kapitaalsega alustada aga kududa hirmsasti tahaks. Siis on sokipaar suurepärane lahendus. Jahedate põrandatega elamises kulub mul neid õnneks palju, nii et kappi seisma nood kindlasti ei jääks.
Knitting Designer.
Kui Vogue Knittingut sai Tallinnas vaid Stockist ja ka siis kui peale sattusid, tundus see nii imeliselt ahvatlev. Nüüd võib seda leida ka Rimi ajakirjaletist ja Prismadest (mitte küll alati aga ma oleks nagu näinud vahel), olen ka aeg-ajalt uusi numbreid lapanud ja midagi põnevat pole eriti silma hakanud.
See number aga kuidagi võlus. Eks siin oli omajagu mõju ka hästi nipikalt läbimõeldud kujundusel.
Väljas külm paks talv, me olime just kolinud, energia otsas, jõulud ukse ees ja siis satub kätte ajakiri, kus kaanel on suur paks soe sall ning sees jõulused soojad kampsunid-jakid-sallid. No täiesti apetiitne sisu, eksole! Umbes sama moodi mõjus mulle jõulusäras Hansaplant, kuhu ma keerasin sisse peale vastikult pikka tööpäeva lihtsalt selleks, et meeleolu luua ja emotsiooni saada. Kõik need õlakatted, sallid, pidulikumad kudumid jõuludeks jms. No terve mõistus ütleb küll, et kui osta detsembri keskpaigas nii nädal enne jõule ajakiri, siis parima tahtmise juures ei jõuaks keerukad pintsakulaadsed kudumit jõulunädalaks valmis. Aga ikka lähed õnge :). Aga kes ütleb, et punast ei võiks kanda ka hiljem. Nii et kes teab, äkki ikka läheb miskit sellest ajakirjas ka kunagi loosi. Tsiteerides minu vanaema klassikalist lauset : "ega ta seistes raha küsi!".
Vot selline ülevaade siis tuli, äkki ajasin veel kellelegi isu peale :).
Jätkuvalt sooviks ilusat uut, palju loomingulist palangut, aega nende ideede realiseerimiseks ja vahendeid materjalide soetamiseks :P.
Kirjutas :
KK
at
1/02/2011 11:54:00 AM
Sildid. Labels
Käsitööalane kirjandus - Handwork literature
5
kommentaari
1.01.2011
Ane Brun - True Colors
You with the sad eyes
don't be discouraged
oh I realize
it's hard to take courage
in a world full of people
you can lose sight of it all
and the darkness inside you
can make you fell so small
But I see your true colors
shining through
I see your true colors
and that's why I love you
so don't be afraid to let them show
your true colors
true colors are beautiful
like a rainbow
Show me a smile then
don't be unhappy, can't remember
when I last saw you laughing
if this world makes you crazy
and you've taken all you can bear
you call me up
because you know I'll be there
And I'll see your true colors
shining through
I see your true colors
and that's why I love you
so don't be afraid to let them show
your true colors
true colors are beautiful
like a rainbow
Telli:
Postitused (Atom)















