Pudruinimene?

Ma olen olnud suurema osa oma elust võileivainimene ja piimakohvinimene. Meil oli lapsepõlvekodus harjumuseks keeta suur kann oakohvi ning  sinna juurde käisid alati võileivad. Katteid pidi olema erinevaid ja lisandeid tomati-kurgi näol samuti. Hommik ilma juustusaiata tundus aastaid ilmvõimatu. No putru keedeti ka aga pigem lõunaseks magustoiduks, kiselli juurde või moosiga söömiseks ning siis oli see reeglina mannapuder, sest ma keeldusin muule moosi peale panemast :P.

Ma olen alati ka arvanud, et vanusega lähevad toidueelistused nn vabamaks. Hakkad proovima asju, mis paarkümmend aastat tagasi kuulusid raudselt kategooriasse "ei mingil juhul!". Samas ega väga radikaalseid kannapöördeid ei armasta meist keegi.

Ei, sülti ma veel ei keetma pole hakanud ega igatse taga ka aga tundub, et tasapisi pressib end minu hommikumenüüsse puder. Ja mitte igasugune puder, vaid mitmeviljapuder. Algas kõik väga praktiliselt, nimelt olid mul siin vahepeal kiired ja segased ajad ning ma ei jõudnud oma kapikest "täita-toita" nii sageli kui ma ise oleks soovinud. Aga kuna mul kohvi jaoks on alati pakk piima kapis ja hall ajusopp viskas pinnale vihje "vaata kuivainekappi". Õnneks käib mul ikka vahel peal tuju "olgem tervislikud ja mõistlikud" ning selliste tujude ajel on ostetud sinna kappi üht-koma-teist :). Mitmeviljahelbed vist tulid minu juurde siis kui ma Manni blogist kukliretsepti leidsin. Pudruelu ma siis veel ei elanud, vahel harva tegin mannaputru, võiga.See on olnud aastaid ka ainus erand kaerahelbepudru kõrval, mida ma omale olen võileivamajaduses vahel lubanud. No ok, vahel olen sundinud end ka pisut teistmoodi toituma aga need on sellised "kampaaniad" nagu nii mõnelgi meist on dieetidega, teate küll. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Nii et siis puder. Ah et miks mulle meeldib? Põhjuseid on mitmeid.
Esiteks, ma olen üle saanud vastikustundest pudrupoti pesemise ees :D. Naljakoht, ma tean!
Teiseks, puder on hea kuum ning enne lumetuisku või pakasesse koertega sukeldumist on hea visata nahavahele midagi sooja. Toekam kohe kõndida noh.
Kolmandaks, mida ma veel olen märganud, puder tekitab pikemaks ajaks täiskõhutunde. Ma võin vabalt töötada kontoris kella 13ni, ilma et mul silme ees must oleks. Tavaliselt on mul raskusi 12ni ootamisega, sest sees kõik laulab ja paha on olla.Ma tõusen ju vara ja söön suht vara.

Putru teen ma muidugi "luksuslikus võtmes" - piima-vee segu sisse ja Tere võiga. Nii et väga lahja see ollus ei ole :P aga mulle nii maitseb. Vot. Eriliseks lemmikuks on saanud 6viljahelbed. Neid on erinevatel firmadel, Nordic on mul praegu käsil aga üks teine versioon on ka. Nordicu omal on tatart sees, mis muudab pisut üldist pudru maitset aga mulle tatar meeldib. Paraja koostise leidmine on vahel küsimus number üks aga küll see ajapikku kätte harjub. Võileibu ma päris välja pole visanud, pigem on nood nihkunud nüüd õhtusesse menüüsse. Eriti soojad juustusaiad :), mmmm.

Vot nii pikk pudrune jutt tuli.

Käsitöö lainel sel nädalavahetusel vist ei ole. Yoke on ikka pooleli, kuigi nädala keskel ma pisut kudusin. Jaanuaris ma seda kindlasti valmis ei saa, kuigi mulle tundub, et igavam osa on valmis. Küll kunagi tuleb käsitööjuttu ka:)