Teooria ja praktika

Selle aasta praktikat tegin tootmisettevõttes. Mu kogemused tootmisest on nõukaaegsest ajast, mil taskuraha sai teenitud ema kõrval või siis pisut varasemast ajast kui vanaema juures aega veetsin. See on siis täpsustuseks, et mul ei ole illusioone tootmisprotsesside jms osas. Üsna realistlikud ootused olid ja enda meelest kohanesin kenasti.

Mõned märksõnad - töökäsud, täpne graafik, punktipealne algus, täpsed pausid ja 30min lõunat, ülemus on a ja o, tellimused on prioriteet, vene keel on endiselt teema, võileivalõunad, retseptijagamised, lapsed tööl, kollektiivpuhkus, välisklient on oluline teema ja leib, masinapark on vananev, varuosad tulevad endisest NLst. Covidi mõjud, maksud, väikesed palgad. 

Raske oli, aga pigem mu oma korralduse tõttu, töö oli fun. Järeleandmisi töö osas ei teinud, samas ma polnud ka otseselt masinate peal, vaid ikkagi käsitsitootmises ja sain teha puhtalt omas tempos. Juhendaja oli suurepärane, kannatlik, kogemustega ja tähelepanelik. 53aastat töötanud kangruna! Tehke järgi :)  Kaks asja, mis temaga seoses alatiseks meelde jäävad:

1. „tee rahulikult ja aeglaselt, siis tuleb ka kiirus“ 

2. Juhendaja oskus algajaga samale tasemele tulla ning kaasa mõtelda. Me kõik õpime erinevalt, kellel on visuaal tugevam ja kellel teoreetiline baas oluline, kes igatseb praktilist pagasit, millelt edasi areneda. Vahel piisab teisiti sõnastatud baastarkusest, et kõik paika loksuks.  

Praktika ajal tehtud linikud

Ilusa sisekujundusega kohvik Rohuaia. Avirnurme valgustid ja peened tapeedid. Toit oli nii ja naa, ma olen muidugi vähenõudlik ka. Koogid on head :) 

Linn jättis tegusa mulje, aga "suri" suht varakult välja. Ilmad olid ilusad, soojad. Ma ei saanudki aru, kus inimesed olid. Võsul? Oma aias? Istusin linnaväljakul ja kudusin, sisuliselt üksi. Mõni harv mööduja hakkas silma. Isegi söögikohad olid suht hõredad. Kui tahate apteeki, siis kaubanduskeskuse oma on 18st kinni, teadmiseks siis. 

Kuna mul sai sõitmisest lõpuks siiber (160km päevas ja töö algas 8), siis võtsin paariks ööks majutuse. Ka see polnud väga lihtne, ilmselt seetõttu, et ma hilja otsima hakkasin? Variante oli aga mitte palju - mõni erakas ja siis paar kobedamat, spaa lisaks, aga need olid suht kallid. Valisin pisikese hotelli, et hea asukoht ja mõistlik hind koos hommikusöögiga. Siit moraal - lugege tagasisidet, isegi kui on nn kohalik hotell. Mina ei lugenud ja avastasin kohapeal, et toas pole konditsioneeri, isegi ventilatsiooni mitte. Õnneks olid need kaks päeva sellised 24-25C, mitte enam 30+. Ma ei tea, kuidas inimesed seal ööbisid kuumalaine ajal...  isegi natukene leebema ilmaga oli hull. Kui akna avad, ei kuule sisuliselt uudiseid telekast, magamisest rääkimata, lihtsalt liiklus on nii tihe ja lärmakas. Kui kinni paned, on kohutavalt palav. Esimesel ööl tukastasin vist paari tunni kaupa, teisel ööl oli jahedam (taipasin aknad päevaks lahti jätta ja kraad kukkus võrreldes eelmise päevadega oluliselt) ja ilmselt oli väsimus ka selline, et ma lihtsalt kustusin. Aga jah, huvitav kogemus. Ja magistraal on ju linnast väljas ometigi, kuhu nad kõik saalisid läbi linna keset ööd?! Pisut vaiksem oli vist 3st kella 5ni... 

Ja neil ei olnud teenindavat personali kella 20.30st kuni hommikuni, vaid kood ja telefon. Sisse said koodiga, maja uksed olid lukus. Hommikusöögilauas olin üksi, kuigi maja pidi olema välja müüdud. Söök oli väga hea :)  Millest ma aga üldse aru ei saa, on see, et kuidas on võimalik hommikukohvi juua pisikesest alustassiga tassist. Ma osades kohtades juba käin oma kruusiga :D (koolis nt), sest miskine sõrmkübar lihtsalt rikub kõik ära! (on ikka probleemid eks).

Ahjaa, kel netiühendus on eluküsimus ja kulud olulised, siis tubades ei ole netti :) Fuajees vist oli, aga seal oli ka ca paar tooli siin ja seal. Kes ees, see mees. Aga noh, kes siis hotellis elab või netis kui on juba võõrasse linna tuldud :) 

Viimasel päeval õnnestus külastada ka politseimuuseumi. Eelinfo põhjal oli sellest kohast väga head muljed, aga lihtsalt turistina tänavalt minnes oli pigem igav. Soovitaks giidiga tuuri, siis näeb rohkem ja pääseb kohtulaborisse ning laskma. Osad väljapanekud olid suht korratu olemisega, samas Eesti nn krimiajalugu oli põnev. Paljud keissid muidugi meediast ka teada. Silma jäi ka selline ebameeldib seik, et kuigi töötajaid tundus seal olevat terve pinutäis, siis tolmukord oli osadel eksponaatidel muljetavaldav. Mistõttu jäi üldmulje pisut räpasepoolne, pange nad tolmu  pühkima, palun!

Meeldis valedetektor :) Kui sinna satute, proovige jõuluvana küsimust. 

Aga nüd ma tahaks päris puhkust ka! Suvised kaks nädalat tootmises on ikka midagi muud. Ahjaa, tegelikult oli mul vahepeal ju 1 vaba päev. Käisin Haapsalus ja olin koera,-remondi,-töö, praktika- ja koolivaba. Abiks seegi!