Kui sugulased mulle mõned aastad tagasi telgi pakkusid, siis läks aasta enne kui ma nood üles sain. Olin sellels ajaks kudunud Läänemaal ühe põrandavaiba, aga seda ma ise ei rakendanud. Oskuseid ei olnud.
Telgedele pleedi panin üles paralleelselt kooli kangakudumistundidega. Ikka etapp koolis (kapronnöörid aukudega ja need vastikud klõpsakad) ja sama asi läks vanakoolimeetodil maal kordamisele.
Mulle meeldivad need vanakooli sõlmed ja nöörid. Ma tean, et osadele on see ulme. Minu meelest on nii lihtne ja mugav telje all kössitases neid lipse lahti võtta ja tallalauad või vaheldajad parajaks lasta. Sujuvalt ja lips tagasi peale. Võibolla on asi ka minu küüntes, ma lihtsalt ei saa neid plastjullasid võrgusilma ega sealt kätte. See selleks.
Mul on puhkusenädal ja kinnisidee see kehv vahelik korda teha, et lõpuks saaks mõnuga kududa. Kangatuba on talvel külm, ema ei jaksa seda eraldi kütmas käia, aga vaid nädalavahetusel ja ühe kütmisega seda soojaks ei saa. Seega on kool küll ammu läbi, aga kuduma sain alles täna.
Sidusin alguses tallalauad põrandaga paralleelseks ja ülemised vaheldajad kergelt otsaga ülespoole. Vahelik läks paremaks. Ema aitas eespool ja toppis pulki niiepuudesse sisse ja tiris välja ning testis tallalaudu.
Paremaks jah sai, aga ma polnud ikka 100% rahul. Võtsin ette soa ja soalaadi. Suga ennast tõsta ega langetada ei saanud, aga siis avastasin, et soalaadi saab üles-alla pisut liigutada. Need on küll eestiaegsed teljed, aga heas korras ja minu meelest tehtud meistri poolt, kel on olnud antud üksjagu insenerimõistust. Palju on selliseid detaile, mis teevad telgede kokkupanemise lihtsaks, kudumise mõnusaks ja üldmulje esteetiliseks.
Nii on ka selle soalaadiga, kahel pool all on tol soone sisse lastud lipsukestega kruvid ja selles soones saab soalaadi tõsta ja langetada. Alguses läksin liiga hoogu ja lõim hakkas vastu soalaadi käima. Teisel katsel sain korda ja vahelik nagu kulda :) Süstik libiseb kiirelt, ainult vuhi kududa. Ùhtlase pinnaga peab veel vaeva nägema, sest alguses olen hõredamalt teinud. Aga noh, päris esimene pleed, mis algusest lõpuni oma tehtud, vigadest ju õpibki. Rahvariideseelikul oli teine tunnetus, vaipadel samuti.
Veel üks kiidulaul vanakooli nööridele. Sellel teljel on niiepakul sõlmitud niied. Nii et kui ma avastasin, et keset pleedi on ühes niiesilmas lõim väjas, ei pidanud harutama ega vigaselt edasi kuduma. Tegin niiesilma lahti, panin lõime oma kohale ning tegin silma järgi samale kõrgusele uued sõlmed. Nüüd tuleb viimistluse ajal vaid 5 cm ulatuses koelõngaga toimset kudet imiteerida. Aga seda ma olen koolis juba teinud ja oskan.
Hea meel on, et koolis sõlmi õppimise. Ma armastan neid vanu telgi ja nöörimajandust, aga ma tean, et ma sellega kedagi ei veenna :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar