Uus lina by mom

Eelmisel nädalavahetusel näidatud pisikese laua lina vajas omale "sõpra" kõrvale ja ema polnud käed rüpes istunud. Tal on omamoodi stiil - kududa ja heegeldada kasvõi hommikuni aga mitte jätta pooleli enne kui asi  valmis :D Nii oligi too nõelalt tulnud öösel kell 3. Sobib kenasti minu suurele talulauale :)

Heegeldusvabrik

Ema polnud aega raisanud :)
Nädalaga valmis linik pisikesele lauale ning suurele söögilauale lauakatted.

My mom hasn´t wasted the time and made a doily for coffee table and a set for dinner table. I love those!

Uus vaip esikusse

Ema polnud nädala sees sugugi laiselnud ja laupäeval maale minnes ootas mind ees kaks heegeldatud vaipa. Üks leidis uue kodu minu esikus :)

Jalal on mõnus soe ning mutikesel ka kergem krussi ajada kui rohumatti (mis ei paindu aga ajab ilgelt prahti kui käppadega iga päev töödelda).

My mom retired some time ago and has plenty of free time now. She started to knit last summer, made several sweaters and now discovers the crocheting. Those small carpets are made of old leftover thick yarn. Diameter - 70cm.

Pesukorv

Kui ma kolisin, oli kiiresti vaja vannituppa uut pesukorvi. Leidsin lihtsa, puiduraamil ja puuvillase kangaga asjanduse. Too on mind teeninud vapralt siiani, kuid eks iga asi kulub. Kuna mulle see korv iseenesest väga meeldib, siis mainisin emale, et äkki annaks selle riidest kaadervärgi kuidagi uuesti õmmelda. Ema võttis mõtlemisaega ja nädala sees telefoneerides teatas, et sellest ikka ei saa asja. Liiga keeruline on, et ta pigem parandas vana ära ja nii on.



Läksin siis laupäeval sinna ja selgus, et lisaks parandatud vanale tegi ta siiski ka uue iluduse :)
Kreemijas valge, vanatädi kootud linasest kangast, helevalgete nööpidega. Ma olen juba sellesse riidesse armunud, rääkimata sellest kui hea too mu vannitoas välja näeb!

Emal on ikka õmblemise peale kätt. Mina ei kannata kohe üldse, isegi väikesed parandused teevad mind kärsituks ja panevad kannatuse proovile. Vahel harva kui tuleb isu aga no kudumisega ei saa ikka võrrelda. Kudumist ma enamasti naudin.

Vana kate

Pesa varrastele

Ema oli lõpuks mu ühe ammuse soovi realiseerinud ja varrastele "pesa" õmmelnud. Kinnise üle tuleb veel pead murda. Hetkel keeran lihtsalt ülevalt serva tagasi ning lappan mapi neljaks kokku.

***

One of my dreams finally came true! My mom made me a pocket for all my needles!

Ja ta koobki!

See on siis ema kolmas töö, salaja tegin pilti. Pidi olema vest, kandid on veel puudu.

Täpsustuseks, ema on muidugi ka varem kudunud, vast 90ndate alguses kui meiekandis liikus peenvillast ogret. Mäletan omal ühte ema kootud kampsunit ning mõned kudus ka kingituseks sugulastele. Aga see oli tal aasta või paarine huvi, peale jäi siiski põhitöö ning aiandus.
Uus on unustatud vana.