Kuidas saada omale 2 paari uusi sokke 3 õhtuga? Lappa läbi kõik kodused sokipaarid ja sorteeri välja need, mis vajaksid parandamist ja mida ei raatsi ära visata. Tee seda kord aastas ja lükka parandustöid kogu aeg edasi. Siis kui kott enam kinni ei mahu, võta end kätte ja hakka harutama ning lõikama. Koledad ja mitu korda parandatud ninaotsad ja kannad maha, sobilikud lõngad kapist asemele ja kuduma.
 |
| Kunagi tädi kootud sokid šotikatega. Kudusin paar punast sakki ja uued ninaotsad. Kannad hetkel veel kannatavad olla, aga ilmselt tuleb sinna kunagi ka uued kududa. |
 |
| Nendel lõikasin vana soki maha kuni mustrisakini ja kudusin uued kannad, labaosa ja ninad. Tegin spiraalse ninaotsa. Muster kumab läbi, sest tädi kudus teisiti. Ise olen nüüd õppinud sellise lõngade vahetamise nipi, mis ei lase tumedal lõngal välja turritama tulla ja on tihe. Aga ma nii tahtsin just seda tädi kootud osa alles jätta. |
Ootel on veel terve hunnik ja ilmselt leiaks ma kapist neid veel kui selle aasta ringi peale teen. Hõredaid, korduvalt paigatud jne. Kutsun üles teid ka korrastama ja parandama :)
 |
| Siit kaks paari on juba korda tehtud. Suurem töö on roositud sõrmikutega, sõrmede roosimine on aeganõudev. Alumisel pildil need mustrisse kootud sokivarred on kõik tädi kootud. Ta tegi alati mustrisse, igavaid sokke tal ei olnud. Nüüd ta enam ei koo, aga mälestuseks tahaks ikka alles hoida. |
Kas teie parandate sokke, kindaid ja muid riideid?
Üks hea artikkel Marju Raabelt ka lugemiseks.
Ma ise leiutan ka "jalgratast", sest ema ja vanaema parandasid palju, mul pole omal olnud vajadust ära õppida. Uus teema muidugi ei ole, aga kogemusi vähe. Sokkide ja kinnaste osas on tõesti olnud siiani tunne, et uued saab kiiremini tehtud. Ja on põhjust jälle uusi taasavastatud vanu mustreid ja tehnoloogiaid proovida. Aga jah, see praegune on teistmoodi, tädi asju tahaks alles hoida.
Kuna mina enda ja laste valgetele igapäeva-villasokkidele põhimõtteliselt eluilmaski mitte mingeid mustreid sisse ei koo, tegelen sageli sokkide taaskudumisega - harutan auguni üles, panen noppepurki lootusetult ärakulunud lõngaotsad ja ühte sõlmelisse kerasse need jupid, millest kududa enam ei anna, aga villavaibakesse sobiks veel küll, ülejäänud lõngast, kui see juhtub veel tugev olema, koon soki terveks.
VastaKustutaKootud kindaid meil ei kanta. Meeste niidisokke parandan, aga ainult väikeste aukude kinnikörtsimise kujul. Nööpe õmblen, taskuservi õmblen kinni. Keskmise poja spordikoti õmblused olen vist juba poole üle õmmelnud - muidu on hea kott, aga algne õmblusniit oli mittekvaliteetne... Üks seelik ootab lukuvahetust. Sukasilmi üles ei võta, suuremaid mitte-õmbluse kohale tekkinud auke riietes ei lapi. Ei lappinud ka siis, kui poisid oli pisikesed ja püksipõlvi lõhki tõmbasid, mulle ei meeldi lapitud asjad - lõhkiste põlvedega pükstest said lihtsalt lühikesed püksid, väikestel poistel oli neidki tarvis.
Ma ise ka ei viitsiks mustris sokke teha, aga tädil olid enamus sellised mustrilised. Ma viisin talle erinevaid lõngakerasid, mis suurtest kudumitest koju kogunes ja ta kudus kõik mulle sokkideks :) Peale insulti ta enam ei koo ja sellest on kahju. Mul on enamus sokke tema tehtud, nüüd olen hakanud ise lisaks tegema, et naistega koos kududa ja näidata oma soki peal erinevaid kandu ja ninasid.
KustutaMa kootud sõrmikuid armastan, eriti nüüd kui ma olen õppinud neid hästi tihedalt kuduma ja nutisõrmega, hea kätte torgata. Labakuilma ei ole enam, muidu ehk ikka, soojad ju!
Riideid ma ei mäletagi, kas on lapitud meil. Vist ikka tuli ette. Ema sukasilmi korjas, seda ma mäletan. Uusi asju tehti vanadest ja ta siiani teeb riideid parajaks kui vaja. Mul pole kannatust õmblusteemas, kohe üldse mitte!
Mina ka parandan. Lapsepõlves õpitud harjumus. Sukasilmade üles võtmisest loobusin minagi juba ammu iseseisvuse alguses, sest noorpõlvest on sellest selline trauma, et ma ei taha iialgi seda enam teha (kuigi just ostsin endale sukasilma nõela ...).
VastaKustutaSelleks oli ju spets konks lausa? Ema ka korjas neid peenelt, hull tegemine oli. Ma leidsin kapist sukaseene, aga ei meenu, et oleks kasutanud. Vist vanatädi käsitöökarbist pärit, tore vidin.
KustutaMa räägin ikka sukkpükste sukasilmade üles võtmisest. Selleks on selline sukasilmanõel olemas. Seda ei saa kuidagi sukaseenega teha, seda tehti klaasi või tassi peal, sest all pidi tühi ruum olema. Sukaseen on rohkem ikka nõelumise jaoks.
KustutaSeen oli lisaks nõelale mainitud minu kommentaaris, panin kaks asja kiiruga vastates kokku ja eeldasin, et kõigil on aruaadav, mis ma tegelikult mõtlesin. Ma ei viitsi vahel pikalt aega võtta kui vastan, minu viga.
KustutaMa tean küll, milleks seent kasutatakse :D
Emal oli selline konksuga pikk nõel, millega sukasilmi nokkis. Umbes nagu ketrusvabrikus poolimismasina peal need sõlmetegemise abilised, kus pea juures on liikuv niblakas.
Ei väsi imetlemast...:) osav naine :)
VastaKustutaAh mis sa nüüd! Sokikudumine ei nõua erilist osavust, ajaviide rohkem, ei pea mustrit vaatama.
KustutaMa koon mehe sokid kõik lühikeste ridadega kandadega. Selle saab ära lõigata ja uue kanna asemele kududa (nagu varbaotsa). Niisama parandan ka, igasuguseid asju alates riietest ja kottidest kuni mööblini. Tehnikat parandab mees (pani just kastiautole uue süüteluku nt). Viimased asjad mis ootavad on paar rätikut millel on väike auk ülesriputanise kohas. Kõige totram on vast pajalappide paikamine aga kui nad veel koledaks läinud pole, kuidas ma nad jätan..
VastaKustutaMõtlesin just, et kas ringset kanda ei saaks ka mugavalt asendada. Samas sukaraamat ütleb, et see kand ei sobi tihedalt jala ümber käivale sokile, pigem lohvkamale. Peaks proovima,
KustutaAga see oleks siis parandamisteemas kui juba algselt oleks sokil selline kand ja vaja katkist parandada. Ma armastan topelt saksakanda, kuidagi konkreetne ja korrektne mulje jääb, jalas ka hea tugev.
Kas tänapäeval saab ise üldse auto kallale? Ma ei saanud isegi pirni vahetada oma üle-eelmisel autol (kahe viimasega pole õnneks vajadust olnud). Kuidagi oli nii tehtud, et pead hooldusesse sõitma. Ma autokoolis veel õppisin ja olin kindel, et nii labase asjaga tuleb vabalt igaüks toime, aga vot!
Mul ema õmbleb kohvikannusoojendajatele ja pajakinnastele aegajalt uued katted peale, sisu saab edukalt ära kasutada :) Nii et kui ma ära tüdin, siis viin talle ja ta nokitseb ajaviiteks uued katted peale. Vahel on šotikatega ja puha :)