Kirivöö

Ma olen nagu Lotte, kellel peab elu kogu aeg põnev ja huvitav olema :)

Millaski sügisel panin end kirja mõnele kursusele, mida rahvakunstiliit korraldab.
Eelmisel nädalavahetusel oli kirivöö kursus, kahel päeval ja kuus tundi jutti.
Täiesti teistmoodi teema mulle ning pani pea huugama.
Aga mida rohkem praktiseerid, seda kergem on.
Õpetajaks oli Maret Lehis.

Kasutasime õpetajalt ostetud Läti päritolu kolmekordset villast kraaslõnga, lõimeks oli õhem linane ja kudumiseks siis jämedam linane mu oma varudest. Jube aeganõudev on ja kodus oli paras pähkel see, kuhu kinnitada vöö teine ots kudumise ajaks. Korralik pinge peab olema. Hetkel kasutan ukselinki, veel pole eest ära tulnud :D Parim oleks pitskruvid aknalaual aga selleks peaks ehituspoodi minema.

Jõudsin ka järeldusele, et kõik need käsitööoskused, mis nõuavad eraldi töövahendeid (suuremat sorti siis) ja pinda, on minu pisikeses elamises keerulised praktiseerida. Aga alla anda ju ka ei saa :) Kui vanad eestlased said hakkama, saan mina ka. Oskused loevad. Ega nemad ka lossides elanud, pigem pead-jalad koos ja poolpimedas. Nii et pole hullu midagi, harjutame ja oleme leidlikud!