2019. aasta on läbi

Käsitööaastana oli see uskumatult vähe produktiivne. Tahaks loota, et kvaliteedi arvelt aga ma ju tean, et see nii alati ei ole. Lihtsalt massi eriti enam ei viitsi teha ja üleüldse, asjad võtavad kuidagi kauem aega kah.
Lugesin just Lene aastavahetuse postitust ja no peale seda ei julgeks nagu üldse sõna võtta. Tal on imelised tööd alati ja elustiil teeb natukene kadedaks, kuigi ma ju tean, et see on pealispind. Ta on muredest aastate jooksul küll bloginud, nii et ei maksa end petta. Aga juba see teeb kadedaks, et tal on alati jõulude ajal lumi. Eksole.

Aga siis minu kästitööaastast.

Ma sain oma teljed lõpuks üles, kudumiseni veel ei jõudnud. Tasa ja targu läheb selle kõigega siin.

Ma läksin kooli ja see tundub hetkel endiselt parim otsus viimasel ajal. On muidugi raskeid hetki ka ja ma nii väga tahaks, et oleks rohkem aega süvenemiseks aga nii on hetkel. Vahel on nii kurb asju kasti tõsta ja järgmise ainega edasi minna, sest hoog alles sai sisse ja küsimused tulevad sageli hiljem. Kodus. Väga palju töid tuleb siiski teha kodus, iseenesetarkusest, grupikaaslaste abiga ja ühisel nõul. korduvalt harutades ja otsast alustades. Harutama olen ma vist viimase kolme kuu jooksul palju pidanud, kas ma seda ka armastama õpin, seda ei tea mitte :)   Valmistööde vähesus ongi tingitud osaliselt ka sellest, et mul on kooliasju nii palju kodus vaja teha, et oma kudumisteks jääb tavaliselt viimane nädalavahetus enne järgmist sessi. Selle eest on mul väga palju tööproove ning nende hulk kogu aeg kasvab. Põnev on! Ja koolikaaslased on toredad.

Käsitööraamatute kogu on täienenud hoogsalt, nüüd ma saan ju põhjendada kõiki neid oste fraasiga "erialakirjandus" :) Ja nüüd hakkab tekkima ka teatav süsteem, jah, ma liigitan oma raamatuid, sest selles asjas peab kord majas olema.

Aga muidu on jah kerge ikaldus, pitssall on pooleli, Muhu sukad on vaja lõpetada (hästi natukene on veel teha), kinnas on pooleli, vöö on pooleli.. masendav :) Aga lootus on, et sel juhul vähemalt 2020 lõpuks on palju valmisesemeid näidata (lootusrikkalt tulevikku vaadates, eksole). Pildil olev kollane kuulub veel 2018. aastasse.

Juhtus muidugi palju põnevat kah. Ma käisin Poolas, üle saja aasta oma kulu ja kirjadega reisimas. Rosina tervis natukene logises tavapärasest rohkem ja see nõudis energat jne. Aasta esimene pool oli ses osas ikka väga tüütu.

Saaremaale sain üle pika aja, Pranglil käisime ja puhkuse veetsin nagu ikka Haapsalus. Siis veel trip Narva ja kiire tööalaine käik Leetu ja sügisel põige Riiga. Ja Maryga Vormsil.

Mitte just väga eriline aasta aga mitte ka igav. Alati võib olla hullem :D

Head vana-aasta lõppu!

KK