Uus vana mänguasi

Ma arvan, et sellest on juba aasta või isegi rohkem kui ma omale kiriteljed sain. Kodus pole mul neid kuskile panna kahjuks aga koha ajutise ma hetkel leidsin. Läks ikka aega enne kui need lõpuks üles said. Ilusad on ja mul on elevus suur aga kõik võtab mul viimasel ajal jubedalt aega.

Teljed said üles juuni viimasel päeval, vahetult enne Saaremaale sõitu. See oli ilmselt ka põhjus, miks ma reisi ajal nii energiavaba olin. Ma ikka oskan oma tegemisi kapitaalselt üle planeerida.

Seejärel käisin külapeal pleedi jaoks patsi käärimas. Mind kisub just villase poole. Esiteks tundub, et kangakudumises saaks kiiremini kokku kuhjatud lõngavarudest lahti. Teiseks, villased kudumid on nii mõnusad ja praktilised. Ma kasutan kodus pleede päris palju.

Ei läinud poolt aastatki ja ma sain ka niied niieraamile loetud :) ja poolid tellitud.

Nüüd paraku on jälle mõned nädalavahetused muude tegemiste all kinni, nii et nii pea veel asjast asja ei saa. Aga põnev on ja küll ma ükskord jälle jõuan sinna ka.

Mul oleks ikka vaja isiklikku suvekodu või alalist onni, kuhu ma kõik oma käsitöökola ära mahutaksin. Muudkui kogun ja kogun.

Väiksem, vasakul

Armsa haspeldaja sain hiljuti omale, paras pisikeste vihtide haspeldamiseks. Kodus muidugi ruumi ei ole, seisab seina ääres koos voki ja jalgrattaga (meil on rattaruum tegemisel aga sellega on nagu kõige muuga, aega veel läheb).

Tore on siin ilmas elada kui ikka on veel neid asju, mida ei oska ja antakse võimalus õppida. Kuna mu vanaema kudus palju, siis on mul nagu sisemine sundus lausa, et omale ka see tehnika selgeks teha. Algusest lõpuni. Käsitööoskused on ju õpitavad?