esmaspäev, 16. oktoober 2017

Heartbeat

Paar aastat tagasi kinkis ema mulle jõuludeks maavillast naturaalset valget lõnga. Plaan oli sellest rätik kududa aga asi venis nagu mul ikka nende plaanidega vahel. Meeles mõlkus hagakiri, mulle on see hästi sümpaatne ja just paksema villase rätikuna ilus.

Siis pakkus Meeli, et kas ma tahaksin ühte tema mustrit testkududa ja olin rõõmuga nõus. Pidin vaid paar kiiret ja poolikut asja ära lõpetama. Lõpuks, juulis, tekkis võimalus rätt varrastele luua ning tegin natukene "out of box" mõtlemist :) Nimelt võtsin just selle peene pitsrätimustri läbikudumiseks Aade Lõnga 8/2 jämedusega maavillase lõnga. Ja seda ikka kulus! Ema oli mulle toda varunud kolm suurt vihti kaaluga ligi 500 grammi. Ma pole veel jõudnud jääke üle kaaluda aga kaks vihti läks kiirelt alumisse mustrisse ning kolmandast kudusin porte lõpetuse ning keskmise pitsilise mustriosa.

Rätt tuli suur aga mitte hiiglane nagu ma alguses kartsin. Eile valimistulemusi oodates pesin ja raamisin, lõplikud mõõdud tulid sellised - pikim külg 210cm ja teised ca 150cm. Imekombel sain Sujuri raamidega ka suht kiirelt seekord sõbraks. Peenikest pitssalli raamides ma alati halan ja higistan :D Teine teema oli, kuidas see raam paigutada nii, et loomakesel ei tekiks huvi sinna päeval pesa teha. Uudishimu oli tappev juba raamimise ajal ja hommikul käidi samuti uurimas. Raam on mul suht suur ja ega inimene ei mõtle ju kohe üldse vahel. Olin salli niiviisi trimmi tõmmanud, et iga toki otsast oli eri pikkusega toigas püsti, ehk et pane kuidas tahad, ikka jääb raam kuidagi uppis olekusse. Õnneks leidsin nurga, kuhu mahtus ja ei jäänud jalgu ka. Väikeses elamises on sellise nurga leidmine omaette ooper.

Nüüd aga siis strateegiline info:
Lõng: Aade Lõng, 8/2, kulu vajab täpsutamist;
Muster: Vardakunst / Meeli Vent "Heartbeat"
Vardad: 3,4 ja 4,5



esmaspäev, 9. oktoober 2017

Uudiseid!

Ei, ma ei ole kudumist veel maha jätnud. Lihtsalt sellesse kuusse on kohutavalt palju tegemisi sattunud.

Kõigepealt ma otsustasin minna kursustele ja õppida selgeks, kuidas vanu kindaid kududa. Jah, mul on veel nii palju õppida!
Siis ma lubasin kohalikele külanaistele, et hakkame koos kuduma 100 aastat vanu kindaid. Need on meie esivanemate naabrite poolt kunagi ERMi annetatud kindad ning EW100 raames oleks ju tore, kui saja-aastased taas ellu ärkaksid. Naised on elevil ja mina ka, minu jaoks on selline juhendamine suht uus kogemus. Nii mu elu siin kulgeb, ühel pühapäeval ise koolis ja teisel koome naistega külaseltsis kindaid. Äge on :)

Lisaks mahtus ikka sinna samasse kuusse paaripäevane koolitus Leedus, 21h tööpäevad, passimine lennujaamas, Rosina kliinikuvisiidid, minu plaaniline haiglasolek, uute tööülesannete lisandumine jne... Ilma planeerimiseta ei saanud kohe kuidagi aga kõik, mis plaanitud oli, sai ka tehtud.  See on ikka imestamist väärt vahel kui palju inimene jõuab kui ta oma elu pisut karmimalt planeerib :)

Aga kõige selle taustal ma kogu aeg koon. Naistega koos kohalikke kindaid, kursustel Kuusalu  kindaid, vahelduseks Meeli mustri järgi rätti ning muudkui planeerin aga edasi. Naised on nii elevil! Noorim käib põhikoolis ja vanim on 50ndates. Ma olen nende üle nii uhke!

Et jutule jumet anda, näitan Kuusalu kindaid ka. Eile sain valmis ja tegin need Anu Pinki kindakursuse raames. Kõik peaks olema nüüd nii nagu peab :) Kerge pais küljel, et käele kandmiseks mugavust anda. Keerukorrad aluses, ühe sõrme pealt kahe värviga kudumine ilma keerutamata (seest tuli nii ilus :)) Õige asetus pöidlale, kokkuvõtmised jms. Ma õppisin taas nii palju ja sellepärast mulle kursused meeldivadki. Võid olla juba puruvana aga ikka tõded, et näeh, jälle on midagi uut, mida enne ei teanud.


reede, 29. september 2017

esmaspäev, 25. september 2017