Kuduv koeraomanik

Ma ei teagi, kumba ma rohkem olen - kas koeraomanik või kuduja. Hetkel vist rohkem koeraomanik, sest nendega igapäevaselt mittetegelemine ei tule kõne allagi. Samas kui kudumisega mittetegelemine regulaaselt tuleb küll. Seega siis ikkagi nagu domineeriks koeraomanik olemine. Ok. Siis peaks olema ka õigustatud järgnev pahameel.

Ma tahaksin väga, et ilmuks kuskil lehes (üleriigilises, autoriteetselt isikult, suurte tähtedega ja lihtsas-löövas stiilis) jutt sellest, et haigused võivad tabada kõiki. Ole sa inimene, koer, kass või rott. Keegi ei ole kaitstud või eelistatud. Nii et kui keegi jälle hakkab mullle emotsionaalselt seletama, et tõukoerad ongi ühed haiged ja kipaka olemisega olevused, siis ma ei tea, peksa just ei saa aga viisakat vastust ei tasu ka loota.
Et mitte jääda üldsõnaliseks, siis olgu öeldud, et

• kõik, kes vajavad abi, peaksid seda ka saama.
• Ei ole nii, et segavereline ketikoer elab aastaid mingi haigusega ja seda ei ravita (või vaadatakse lihtsalt mööda, sest no kesse nendega ikka arstide vahet jooksma hakkab ja kallis on ka).
• Võib olla ka nii, et on kaks tõukoera ja üks on terve kui purikas aga teisel vanusega logiseb siit ja sealt. Iga vana koer võib "logisema" hakata nagu ka vana inimene.
• On haigusi, mis tulevad stressist, valest toitumisest või radikaalselt muutunud elustiilist, sh ei pruugi geenidel miskit häda või puudu olla. Kehtib nii inimeste kui loomade puhul. Passi haigus sel juhul ei vaata muide.
• Arstiabi on kallis, sest vanadele koertele ei kehti kindlustus ja riiklikku neil paraku ka pole. Sellega peab arvestama (säästud)
• Koerad ei lähe metsa surema! Minu koerad, kui neil on kehvem olla või raskem periood, pigem otsivad abi ja lähedust. Ma arvan, et see on normaalne käitumine ja mind solvab kui keegi sellist jura ajama hakkab. 
• Üleüldse, need pagamama müüdid koeranduses ajavad vahel hulluks! Inimesed, on 21. sajand, harige ennast.

Oeh, keesin kenal päikselisel päeval üle ja lähen nüüd... jah, õigesti arvasite - kuduma!
Teie aga enne kui te võtate koera, kassi, teete lapse või misiganes, matke emotsioonid maha ja mõtelge. Ja kui tohiks paluda, ärge toppige oma nina igale poole. Aitähh.

Kuri KK.

Filmimaraton

Suu lukku (Keeping mum, UK, 2005) oli päris muhe film. Vagast mehest, kelle ämm on tapjakalduvustega. Aga sellegipoolest on tegemist komöödiaga ja midagi hullult morbiidset filmis ei leidu. Pigem üsna koomiline värk. Atkinson mängib püha meest. Tsitaat filmist: " God wanted to have a holiday, so He asked St. Peter for suggestions on where to go. "Why not go to Jupiter?" asked St. Peter. "No, too much gravity, too much stomping around," said God. "Well, how about Mercury?" "No, it's too hot there." "Okay," said St. Peter, "what about Earth?" "No," said God, "They're such horrible gossips. When I was there 2000 years ago, I had an affair with a Jewish woman, and they're still talking about it""

Teine, mille ma ka ära vaatasin, oli Somewhere / Kusagil (US, 2010) See oli selline kummaline, nii ja naa. Mulle seda tüüpi filmid väga ei istu aga lõpuni ma tolle ikka vaatasin :P

Lugemissoovitus

Muhe ja mõnus

Reede!

Otsustasin täna teha kodukontori päeva. Mul on hetkel selline materjalide läbitöötamise aeg ning pole vahet, kus ma seda teen. Kodus on isegi rahulikum, va see et ma juba vaidlesin maadam Bga teemal "kas kausis on vett või ei ole" (pooltäis või pooltühi). Õnneks mindi magama ja vähemalt lõunani peaks olema vaikus majas.

Üdi taustaks, esmaspäeval, harutasin oma sajandiprojektil varrukad uuesti lahti ning poolest saadik tagasi. Kui juba, siis juba. Ma pole kindel, kas varrukate pikkus lahendab seda ebamugavustunnet, mis mul kampsunit selga proovides tekkis. Loodame parimat. Ühesõnaga, valmistun nädalavahetuse kudumiseks. Kodukontori eeliseks on lisaks vaheldusele ka see, et tööle sõitmiseks kuluva aja saab pühendada kudumisele nt. Kiired meilid vastasin juba eile hilisõhtul. Nimelt on mul ajavahe tõttu alati kontakte, kes meilivad nt õhtul kell 20 või öösel. Meilboks lihtsalt ei püsi hommikuni tühi ja mind õudselt häirib kui mul istub kasvõi üks meil ootel. Õnneks on tänapäevased lahedused sellised, mis ei eelda arvutisse logimist. Mistõttu mul on rumal komme voodis lesides meile lugeda nii enne uinumist kui peale ärkamist. Vahel mõni kobiseb, et mis mõttes oled sa jälle vastanud kell 5 (see muidugi juhtub siis kui mu naaber mehele 4.45 ajalehte ette loeb ja mu üles ajab).

Need tehnilised lahendused on mu ka ära hellitanud! Nt ootasin eile 3h ühte vastust (mitte just tööalast) ja olin endalegi üllatuseks häiritud, et inimestel vastamisega nii kaua läheb :D Meenutab ühe kolleegi kommentaari, et ma vastan enne kui tema küsimuse lõpetada jõuab. Et mis aeglastest eestlastest me siin räägime :D See selleks.

Reedesed päevad on toredad aga ma juba tean, kuidas nende nädalavahetustega läheb. Viuh! ja avastad, et on pühapäeva õhtu kell 20. Loodame siis seekord, et kampsuni kudumise rindelt on häid teateid edastada. Muidu tuleb enne kevad kui ma tolle valmis saan!

Koomikutest

Ammu pole koertest kirjutanud, kuigi põhjust on olnud.

Sellel kõige külmemal nädalavahetusel käisime ikka maal ka korra. Koerad said poputamist ja mina mõnuga kududa. Külm oli tõesti, 10 minutit väljas ja Suska lonkas ning seda päevasel ajal. Õnneks ei olnud kaua vaja, kiire piss ja tuppa sooja. Külma kätte viisin ka oma villased lõngad tuulduma. Riputasin nöörid täis ja imetlesin, kena kollektsioon :D. Ema arvas, et liiga palju neid ja mina olin vait, sest palju rohkem jäi ju veel koju.

Kojutulek jäi pimedasse ning kraadid olid juba väga madalal. Meelitasime koeri hädale number kaks. Ema sai mutikese rihma otsa ja mina silkasin ringi lillekesega. Suskin on tubli, kui ikka häda on peal, siis ei mingit venitamist ega ajaviitmist. Siuh ja valmis.

Blacky aga hakkas emaga tembutama. Pani pika sammuga tagasi kodu poole ja ema naiivselt mõtles, et äkki tahab delikaatsemalt kakada. Tal on reeglina tobe komme kõndida maha vähemalt kilomeeter, siis pressida end kuskile kraavi või põõsasse, et poetada sinna häda nummer kaks. No kimasid siis tõtakal sammul majani ja siis selgus, et mutike tahtis tuppa sooja. Nõudlikult.

Ema siian itsitab kui meelde tuleb, et tema pole enne nii kiire kõnnakuga Blackyt õues enne näinud. Mina olen küll, see on 100% tuju. Kui kodus midagi ei meeldi, siis lükatakse ka viies käik sisse ja padavai magamistuppa. Pea on püsti ja käik tempokas. Täelik komöödia. Muidu kõnnib nii, et lükka tagant või oota end halliks.
Kusjuures ta tegi seda trikki emaga veel kaks korda, kuni lõpuks pressisime ta autosse sooja (paks saanitekk pee all ja istmesoojendus sees).


Suskinil on ka omad naljad. Nimelt oli meil siin sõber jooksukas, mis kestis kolm nädalat nagu ikka. Vaja preilil siis hirmsasti eputada ning märgistada. Nagu isane loom, kõik kollased laigud lumel tuli üle lasta ja kui juhtumisi vastassoo esindajat oli õnnistatud suurema kasvuga, siis viskuti kõhuli diagonaalis lumevallile, et ikka saaks märgile pihta. Ma algul arvasin, et kogemata või ei libises vms. Aga siis jälgisin, eih! Strateegia! Ronib pisut lumevalli otsa ja siis viskub hooga kõhuli ja sätib end märgistusele peale. Siis piss. Kes neid napakaid mõtteid neile pähe paneb?

Bga sai ka nalja. Ikka see õige koha leidmine teemaks. Jalutasime mööda teed ja siin on lumi lükatud hangedesse. Tee peale kakada ei saa, see ei tule kõne alla ka (kusjuures Suskal ei ole mingit probleemi keset teed hunnik tekitada!). Ronib siis mutikene suure hange otsa, kõigub seal ja toriseb, omal juba peaaegu junn väljas aga ikka head positsiooni ei ole. Siis aga ootamatult variseb jalgealt pind ära ning seltsimees loom on ninapidi lumes, pea ees. Suures ehmatusest tuleb "püksi" ja koer ise on diagonaalis, pee on püsti tänava suunas ja pea kõrvadeni lumes kinni. Rassib ja mässab, et end ümber keerata, ise jube pahane. Lõpuks saab tehtud ja siis ronin mina seda laga ära koristama :D.

Vabandust, see on juba totaalne kakablog varsti aga need seigad on nii koomilised ja iseloomulikud, et ma ei saa kirja panemata jätta.

Ahjaa, Suskin tassib endiselt koju tühja plasttaara. Ma ikka vahel imestan, et kas külm hammastele valus ei ole. Ja see taara leitakse üles lume alt ja hangede tagant, ilmselt haiseb räigelt.