Inglismaa ja Šotimaa. Edinburgh

Hoolimata igasugustest takistustest olin ma täpselt ja õigeaegselt  pühapäeval, 14. aprillil Tallinna lennujaamas, valmis 4-päevaseks lähetuseks. Ma pole üle 4 aasta lennanud erinevatel põhjustel, seega elevust oli omajagu.

Pakkimine nägi välja nagu tetris, teate seda mängu eks? Kuna ma olin pähe võtnud, et lähetust tuleks paari puhkusepäevaga ka pikendada ja käia ära unistuste riigis ja kuna mul oli vaid pisikene kohver (mitte käsipagas, tsipa suurem), siis olid absoluutset kõigel ranged piirid peal. Sellest hoolimata õnnestus mul edukalt kaasa pakkida kingad, matkatossud, riided kolmeks päevaks kontorisse ja õhtusöökidel chillimiseks, kolme päeva jagu riideid Edinburghis ringi traavimiseks. Kommid kolleegidele. Juturaamat. Läpakas töötamiseks. Hunnik laadijaid ja kaableid jne. Tehtud :D 

Reis algas meeleolukalt. Nimelt kaotasin ära oma hiigelsuure pitssalli, mis pidi mind mantli juures toetama tuule ja brittide suurepärase kevadilma puhul (vihm, tuul, päike). Märkasin seda siis kui tuli joosta pisikesele propelleritega lennukile ja jahe hakkas. Olin nimelt eelnevalt sõlminud salli oma käekoti külge kui lennujaamas ringi uitasin (ma jõuan alati jube vara). Mina, kes ma oma asju valvan kotkapilgul, kaotan ära oma elu esimese nelinurkse salli eksole. Uskumatu. Arvan, et see oli üks edevuse palk, sest plaanisin kolleegide ees eputada, ikkagi omatehtud ja puha :D. Aga tegelikult lõppes kõik hästi. Juba enne lendu tõusmist oli kiri lennujaama teele pandud ja õhtuks vastus, et sall on leitud ja kas mul on ehk pilte tõestuseks saata. Muidugi oli. Sall pandi Tallinnas ootele ja nüüd tuleb see vaid infost ära tuua.

Lendasin soomlastega ja see oli tore. Vantaa ei ole hirmsuur, aga siiski arvestatavalt suur teades, kus on nende Tallinna gate. Kui aja peale vaja joosta, siis on alati tunne, et see on peaaegu Helsingis, sest üle 30min läheb raudselt). Passikontroll nii automaatselt muidugi ei sujunud, ikka tuli paluda ametnikku appi. Aega kahe lennu vahele oli küll varutud üle tunni, aga tegelikkuses läks niiviisi, et napilt pool tundi jäi õhtuseks salatisöömaks ja kohviks. 

Siis pakiti meid UK lennule ja Heathrow poole teele! Ilus suur airbus, mugav lend, hästi sujuv ja professionaalne. Küsimus teile - Kas teie olete kunagi kaks korda maandunud? :) Mina olen, tänan küsimast, hirmutav kogemus oli. Heljusime Londoni kohal, tuledes linn, ilusad vaated, valmistume maandumiseks, rattad on juba kolksuga väljas ning siis järsku ajab lennuk nina taevasse ja kihutab üles. Väga kiiresti ja väga üles! Mul jooksid peast läbi kõik stsenaariumid enne kui kapten sõna võttis ja midagi 10-minutilisest hilinemisest rääkis. Uurisin oma lennunaabrilt, mis toimub. No busy on ja natuke läheb aega, et pidi vahel juhtuma, et ei võeta kohe vastu. Thank you very much indeed :D No professionaalne oli muidugi ja kõik sujus, aga mul ikka oli hetkeks paanika küll. Järgmisel päeval üks meie key-esineja, kes on oma elus üksjagu lennanud, sai sama kogemuse ja kurtis ka, et terve elu käis silme eest korraks läbi. 

Tööreis on nagu ikka. Sildikesega taksojuht lennujaamas, kiire sõit hotelli, small talk, koolitused, natuke fun värki ja söömaajad. Heal juhul saad natukene jalutada hotellist restorani või pubisse, meil esimesel kahel õhtul olid söögid lausa hotellis, nii et ei saanud isegi välja. Aga siis sai see kõik läbi ja teised sättisid end koju. Nüüd algas seiklus :)

Mina kimasin Heathrow´sse ja lendasin Edinburgh´sse. Kui ma oma esimese koera võtsin aastal 2000, oli mul kange tahtmine kunagi Šotimaale minna. Aga siiani ei ole õnnestunud ja ega see paaripäevane linnavisiit ka miskit pole. Samas no kuskilt tuleb ju alustada, eksole? Ja see oli hea valik. Aberdeen oleks olnud natuke poolik, sest mind kisub ikka sealt edasi Shetlandi suunas. Glasgow tundus Edinburgh´ kõrval jälle natukene liiga suur ja liiga igav. Praegu igatahes tean, et oli õige otsus ja see 2 täispikka päeva kohapeal täiesti piisav. Üks oleks olnud liiga vähe (mul oli bronnitud päevane trip Fifesse, aga vahetult enne tühistasin) ja kolm linna jaoks palju. Kuna kella just keerati ja ilmadega ropult vedas, siis see esimese päeva õhtu kulus vanalinnaga üldjoonest tutvumiseks ja kolamiseks. Täispäeva sai seega alustada juba teatud info baasilt ja konkreetsemate plaanidega. Lahtiolekuajad tingivad paljus päevaplaani, seetõttu ühest jääb linna jaoks väheks. 

Ma olen muidugi hull ettevalmistaja. Excel´i tabel, nimekiri kohtadest, kuhu minna. Lahtiolekuajad, aadressid, Google maps´is marsruut paika, ajaliselt läbi sätitud street views jne. Seekord välistasin kohaliku traspordi va lennujaamast linna buss (100), mis oli väga mugav ja sõitis kohe hotelli lähedusse. Asi selles, et need kohad, mida ma tahtsin kindlasti külastada, olid hotellist mõnusa jalutuskäigu kaugusel ja trammiga oleks pigem ikkagi tulnud lisaks kõndida. Ei tundunud nii mõistlik.

Mõned märksõnad neile, kes ka plaanivad sinna minna:

- ma tegelikult ei vajanud oma Google maps kaarti üldse, piisas sellest, et ma jalutasin õhtul oma põhitrajektoori läbi ja pilt oli selge. Linn on hästi loogilise ülesehitusega ja ärge kartke neid kangialuseid, mis ühest tänavast teise viivad. Eksimisvõimalus on minimaalne ja need on nii toredad (close - sildid). Säästavad palju jalavaeva, aga sageli kaasneb treppidest ronimine ehk et vorm on tähtis :)

- see linn on nagu 10 Toompead. Kogu aeg trepid!  Üles ja alla, üles ja alla. Mul olid jalad ikka üsna makaronid õhtuks, aga no need vaated ja üllatused kui olid lõpuks jälle üles roninud, olid seda kõike väärt! 

- klassika - ärge võtke uusi jalanõusid reisile kaasa! Mul läksid paar nädalat enne reisi matkasaapad katki ja soetasin uued, matkatossud, kerged sellised. Kõndisin nendega küll juba kodus 2p päevas oma spordiringi, aga ju siis ei saanud piisavalt sissekantuks. Igatahes naasesin reisilt kapitaalselt plaasterdatud varvastega.

- Tänavakivid lähevad vihmaga libedaks. Esimesel õhtul oli ilus kuiv, siis ei saanud arugi. Aga teisel hommikul tunnikese tibas ja ma läksin peale paaritunnist kõndi hotelli matkatossude järele. Tennised libisesid ja ma ei tahtnud külili käia.

- Täiesti triviaalne märkus, aga no autod tulevad kogu aeg valest suunast, aga jalakäijad käivad nii nagu juhtub. Ma ei saanudki loogikale pihta, miks kõnniteel sama loogika ei kehtinud? Ma tõesti püüdsin, aga tunne oli, et pigem käiakse hanereas või kuidagi nii kuidas juhtub. Ja ei olnud need ainult turistid, ma kohe hoolega jälgisin!

- Tänavapilt on nagu meil, st võrreldes Reading´iga oli minu silmale immigrante kordades vähem. Ma tean, ma ei tohiks nii öelda, aga lihtsalt jäi silma noh...  Märkasin seda juba lennujaamas gate´i juures oodates. Ja see keel, nii veider kui see pole, ma sain paremini aru kui kontoris inglist emakeelena rääkinud inimestest. Ilmselt olen piisavalt Shetlandi vahtinud :)

- KÕIK pannakse jube vara kinni, ma ei harjunud sellega ära. Suur ilus park - sulgeme kell 18. Muuseumid - a la 10-16ni, mõningate eranditega. Raamatupood (4 korrust + ilus kohvik) - sulgeme kell 19. Sisuliselt 18st on kaubandusega finito, mõni üksik erand peatänava servas ehk on kauem. 

- Kui tahad õhtul minna pubisse chillima, siis pead (!!!) laua bronnima. Ma mõtlesin, et ma jään nälga seal. Kuidagi ajavahe tõttu jäid söögiajad hilisemaks ja no kõik kohad täis! Ooteaeg üle tunni... uskumatu. Isegi leti serva õllet limpsima ei lastud, ikka lauda vaja ja bronnige homseks jne. Minu liikumistrajektoor oli muidugi piiratud uuslinna piiriga enamasti, väga kaugele ei jaksanud õhtul kulgeda. 

- Söögiga oli üldse naljakas teema. Seal kandis armastatakse kolmnurkseid võileibu! See hakkas pihta juba kontoris. Lõunaks - võiku selle ja tollega, õhtul õnneks sai ikka menüüst tellida ka. Hommikul - toast selle ja tollega, ei mingit rohelist kraami. Sama Edinburgh´s. Ilus hotell, korralik tuba, kontinentaalne hommikusöök (lisaks võimalus menüüst sooja toitu tellida lisaraha eest), aga null rohelist. Toast täna-homme-ülehomme. Ma ilmselt ei taha võileibu mitu nädalat nüüd näha enam. 

- Viimasel päeval tegin jalutuskäigu lõngapoodi (kohustuslik käik, eksole) ja vastas oli see pubi, kus Good Omens on filmitud ("Everyday" lugu). Mõtlesin, et söön seal lõunat, et miskit ikka ehk on ja tore taust ka. Sorry, kitchen closed! Meil on lõuna läbi, õhtul uuesti. Keset päeva! Kõrval oli toidupood, kust sain ümmmarguse vormiga veiselihapiruka koos lattega. Nosisin ebaviisakalt tänaval ja torisesin. Ok, latte oli täiesti joodav ja koos pirukaga tasuta. Et te siis teaksite :)

- Kui oled kaks nädalat tüüdanud sõpru ja kolleege juttudega korralikust matkakeebist ja selle lõpuks soetanud, siis on muidugi ilm kolm päeva jutti imeliselt ilus. Kirsid õitsesid, muru niideti, nartsissid olid lõpusirgel, kõik oli soe ja roheline. Vihma sain neljapäeva hommikul paar tundi ja siis oli tõesti külm, ses mõttes on ilm väga muutlik. Olin mütsi, 100% veekindla parka ja villaste sõrmikutega, täiesti paras oli. Aga lõunaks tuli päike ja varsti kerkis kraad +10ni, laupäeva hommikul lennujaama sõites oli suisa +12C. Nutt tuli peale, et miks ma ühte päeva lisaks ei bronninud ja ikkagi väljasõidule ei läinud. Aga see on see oleks ja poleks teema, mis ei toida.

- Huumorimeel - see on neil hea. Otsa tegi lahti bussijuht lennujaamas - Hope the weather keeps you wet! hohohohohoooo :D 

Mida veel esile tuua? Rahvusmuuseum on tasuta, galeriid ka. Miskised erinäitused võivad olla piletiga. Kindlus on piletiga ja ette tuleb osta, muidu passid pikalt sabas. Minu lemmik see kindlus ei olnud. Sõjaajalugu palju, lõputud massid ja grupid, seisad treppidel, et vaadet näha. Ja mul oli valitud 10st alates ajavahemik hooaja välisel ajal. Ma ei kujuta ette, mis seal suvel veel on. No vaated on imelised, aga ilusad vaated on ka rahvusmuuseumi katuselt, tasuta. Kindluse juures oleva tänava poekesi tasub ka vältida, suht kräpp mõne erandiga. Pigem kõndida seda miili mööda alla vanalinna teise serva, sealt leiab huvitavamaid paiku külastamiseks. Ja muuseumis olnud suur pood oli suht OK (Harris tweed, maiustused, šotivillased sallid jms). 

Hotell oli laheda plaaniga. Ma olin ikka esimesel õhtul suht segaduses. Ilmselt retseptsioonis ka öeldi, aga ma olin suhtlemisest täiesti kapsas ja väsinud, kutil oli hirmvaikne hääletoon ka. Seega avastamisrõõm saabus lifti oodates. Tuba oli korrusel nr 2. ja mina oleks sõitnud üles. Inimene, kes minuga koos lifti tuli, suunas lifti alla. Tema tuba oli 3. korrusel ja ta lahkus liftist enne mind. Kõlab nagu hea ulmefilm eksole?  Toas oli kaunis aken ja vaade sisehoovi, järelikult ma olin 2. korrusel. OK, prügikonteinerid küll olid, aga vaikne! Readingis algasid mu hommikud tänavapuhastusmasinate piipitamiste saatel. Uskumatult sage tänavapuhastus on seal riigis!  Aga see korrustesüsteem, jah, on huvitav. No pinnas mägine ja hotell on ehitatud nii, et sisened majja 5. korrusel ja siis liftiga liigud vastavalt, kuhu on vaja minna. 0. korruselt sai otse käiku pidi raudtejaama. 

Reisi ajal lugesin "Sandy" ehk Alexander McCall Smithi esimest raamatut Edinburghist (tal on ilukirjanduslik sari "Scotland street 44"), soovitan) ja ta kirjutab seal majast, mille all on vanad raudteetunnelid. Ma täitsa usun, et neid seal leidub. Terve see raudteejaam on kuidagi linnas nii peidus, et riiva silma ega paista kätte. Suhistavad seal maa-all või siis rohelises süvises kiirelt linnast välja ja kosta pole nagu midagi. 

Ahjaa, terminalidega sai Londonis ka nalja. Siselennud on terminalist 5, minu kodulend Helsingisse aga terminalis 3. Tegelikult väga lihtne liikuda, sest nad ikka aitavad kui pea laiali ringi tuhised. Aga enne perrooni on piletiautomaat ja kui liigud vaid terminalide vahet, siis tuleb sealt pilet võtta. Tasuta. Kui sõidad linna, siis turvaväravas contactless kaadiga maksad. Ma ei tea, kas rongivariante on mitu, ilmselt on, sest perroone oli 2. Mind suunati Heathrow express´i peale ja see oli väga sujuv ja mugav. Alla sõites on perroon paremat kätt ja terminal 5 oli minu meelest lõpp-peatus. Seisis seal pisut, tegi miskise puhastusprotsessi läbi (kamandati välja) ja siis sõitis terminali 3. Edasi juba Londonisse. Ehk on see info ka kellelegi vajalik. 

Mul olid lennupiletid kahes osas bronnitud - tööomad eraldi ja eralõbu eraldi, seega tuli kohver T5s ära oodata, passikontrollist läbi tulla ning teise terminali kulgeda (ca 10 min sõit, kuigi Google ütles, et 30 min). Seal uuesti check-in, drop off ja passikontroll + security.  Õnneks ma märkasin seda enne reisi, et terminalid on erinevad, aga ei taibanud uurida siis kui lende bookisin. Aga no vanaema kool, alati tuleb jätta korralik "margin" omale lendude vahele, et oleks aega kolada ja kulgeda...  Sealsetes lennujaamades on muide täielik 80ndate vaib, parajalt kole oli :P Taksojuht ütles, et terminale on kokku 4, aga üks vist hetkel kinni. 

Hetkel pole rohkem aega kribada. Kel minek ees, see küsib. Olin küll lühiajaliselt, aga mingi pilt on olemas ja oskan ehk soovitusi jagada. 

Piltidega väga ei koorma, sotsiaalmeedia on sisuloojaid täis ja turistikad kipuvad korduma. Mõtlesin küll, et püüan ise leida selliseid detaile, mis ei ole copy paste, aga no need põhiasjad ikka köidavad. Olen ise oma piltide lummuses ja vaataks neid muudkui söögi alla ja peale :) Aga ma tean ka kui igavad võivad olla teiste pildid, eriti kohast, kus käinud ei ole. Harva kui on väga ägedaid kaadreid, ses mõttes ikka neid sisuloojaid vaadake, sealt saab igale maitsele midagi. Nii maa ise kui konkreetne linn on siiski väga ilusad ja väärt külastamist igatahes :) 

Mina tahaks tagasi, aga seekord maale ja kaugemale ja võibolla ka pikemaks ajaks. Kui see maa vaid nii kallis ei oleks, nüüd peab jälle 4 aastat koguma vist :D 

PS. ühtegi elusat šoti terjerit ei näinud. Paar tükki oleks nagu olnud "laadsed", aga jah, suveniiridel ja küpsisekarpidel on neid lademes, veel, aga tõuna vist kadumas nagu ka siinpool sood. Kahju. Ma nii lootsin näha! Koeri muidugi oli palju, parkides lahtiselt ja hästi kontaktsed omanikuga. Skyed, labrad, corgid, doodle tüüpi nässud jms. Ühele kuldsele sain raamatupoes ka pai teha.