Üks suvine rätt

Juunis koukisin kapist taas välja ühe pooliku pitsikudumise. Alustasin eelmise aasta augustis aga siis oli mul üks apsakas mustris sees, pidin harutama ja tuju läks ära. Seejärel tulid kudujad ja karm tööelu, sekka mõned paksud villased kudumised kah. Juunis aga tuli jälle isu pitsi järele ning Haapsalus peab kindlasti pitsi kuduma, hea oli minnes kohe poolik töö kaasa haarata.

Esimest korda siis tegin nelinurkset rätti ja panin pitssallile narmaid. Narmaid olin kunagi palju pannud, ema töö juures taskuraha teenides. Seal kooti ca 30cm laiuseid pakse villaseid pikki salle ja otstesse käisid narmad. Mul tädi teenis pinsilisa nendega ja mina vahel ka aitasin. Nii et kogemust oli :) 

Rätti võib vist klassikaks nimetada, muster pärineb teisena ilmunud ja juba köitest pisut lagunema kippuvast raamatust "Haapsalu rätt", mustri nimeks on "Lehekiri" ja selle salli originaal on Eesti Rahva Muuseumis. 

Mida aga klassikaks nimetada ei saa, on räti värv. Kui klassikaline on valge, siis mulle hakkas suvel Haapsalu pitsikeskuses kohe silma selline haapsalulik sinine toon. Siis veel polnud udust aimu, mida ma sellest kooksin, aga ostetud see lõng sai. Nagu ikka, suveniiriks ja keskuse toetuseks, igal aastal midagi :)  Meenutab see värv mulle Haapsalu vanu ja ilusasti renoveeritud puitmaju. 

Õige värv on sellel pildil

Äkki kunagi saab ilusamaid fotosid ka. Rätt on nii suur, et kuskil toda kaunilt eksponeerida on keeruline. Kootud osa laius ja pikkus vastavalt 124cm x 143cm, kaal 123g. Narmad panin hiljem, peale raamimist. Narmaste pikkus on 16cm ja nendele kulus ca 75g, olin mures, kas lõngast tuleb välja. Tegelikult oleks võinud paar lõnga veel lisaks võtta narmakimbule, aga eks ma siis järgmisel korral tean. Mul on juba üks uus silmapiiril... ilusa mustri ja kobedate narmastega. 

Eestis on ilmunud pitsiraamatuid palju, aga detailsemalt narmastest väga juttu ei ole. Peale selle, et kasutati ja saadaval on ka pisut pildimaterjali. Siit ja sealt uurisin ka, aga see on selline tunde küsimus. Lahendasin seega iseenesetarkusest :) Proportsioone vaatasin muisi fotolt ja siis katsetasin ise paksust. 

Minu meelest tuli hirmsuur rätt. Ma ei tea, kuidas neid õrnu vanasti kanti, et nood kuskile ei takerdunud, narmad pusasse ei läinud ja mustri ilu välja paistis. Kindlasti ei ole see selline aksessuaar, mille kuskile ülerõiva alla topiks. Enamasti kannad kaasas nagu vanasti suurrätte. Ma vist ei raatsi üldse kanda, mulle omale väga meeldib, toon ja tunne. Aga apsakaid on ka sees, kõige lihtlabasemas osas ja mitu. Muidugi nägin ma neid siis kui ese oli raamitud... Aga see on minu esimene hiigelsuur ja kannan uhkusega!

Venitasin, mis ma venitasin, aga päris ruutu ei saanudki.