Alexander McCall Smith

Mul on teist aastat jutti lugemises uus trend. Satub ette üks autor ja ma ei suuda käest panna enne kui on kõik saadaval olevad raamatud sellelt autorilt loetud. 

Enne Shotimaad lihtsalt surfasin kohanimede kaupa raamatuveebides, et äkki tuleb mõni kasutatud teatmik või reisikiri ette. Niiviisi avastasingi Alexander McCall Smith´i ehk Sandi. 

Alustasin sarjaga "Scotland Street 44" ja lugesin läbi jutti sarja nimiloo ning seejärel Espresso lood ja "Sõbrad, armukesed, šokolaad".  Nende tegevus toimub kõik Edinburghis ja tegelased korduvad, samas ei pea järjekorras lugema. Kuidagi mõnusas tempos ja väga nauditavalt kirjutatud raamatud. Nüüd passin peale Raamatuvahetuses, et äkki saab mõnele järgmisele käpad taha :) Tõlgitud seda palju ei ole, inglise keeles ikka vahel liigub. 

Vahelduseks võtsin ette teise sarja - "Isabel Dalhousie" ja sellest esimese "Pühapäevane filosoofiaklubi". Taas tegevus samas linnas, aga tegelasteks on teised. 

Lisaks on eesti keeles ilmunud veel ridamisi teistest sarjadest pärit raamatuid, mis ei ole kujunduslikult samas formaadis kui eelmised, aga sisu poolest ei jää alla sugugi. Ma ei hakka neid siin loetlema, aga raamatuportaalidest või autori kodulehelt leiate nood üles.

Ma ei tea, mis fluidum selle autoriga on. Ei ole nagu see teema ka, et linn natukene tuttav ja uudishimust tahaks rohkem telgitaguseid, mentaliteeti, tausta. See oli teema enne minemist ja teise raamatuga, aga mitte ka peamine. Ta oskab kuidagi nii rahulikus tempos kirjutada oma lugu, isegi kui see on sisuliselt krimka alatooniga ja sisaldab kõiki elemente, mis ühes krimkas ka on. Laip, kahtlusalused, kõrvalliinid, eradetektiiv (kas siis prof või huviline jne). Aga sa loed seda kõik nagu sellist igapäevaelu kulgemist koos inimeste õnnestumiste ja ebaõnnega, inimlikud aspektid teevad loo mitmekülgseks. Seal on muusikat, keeli, kunsti, filosofeerimist jne. 

Igatahes, kes tahaks natuke huumorit, põnevust ja samas rohkem teada šotlase mentaliteedist Edinburgh´ linnas (tundub, et selle linna alaline elanikkond on kuidagi erinev muust maast), siis tasub lugeda. 

Kindasti on ta üks autor, kes vajaks rohkem tähelepanu ja taasavastamist :) Ka kohalike kirjastuste poolt, sest vaadates järelturgu, neid raamatuid ikka tahetakse küll.