Rosinal on peale hambaoppi rohkelt väljakutseid*.
Esiteks, serveeriti lõpuks ometi suurtes kogustes head pehmet konservi, mis on nii lahja, et võiks kärutäie naha vahele keerata, aga mis väljub seedekulglast nagu viitsütikuga pomm. Inimene on piinelnud mitu head päeva ja ööd, et koer oleks rahul ja kõigil hea meel. Et taastumine oleks tore ning hambad või nende puudumisel ige ei saaks koormust ning taastuks.
Selle taastumisega aga kaasneb pidev öine ralli. Vanajumal ise teab, miks see kõik peaks väljuma just öösel, mitte aga kunagi kergel jõudeajal kui nagunii oled riides, vedeled niisama ja oled valmis iga kell jalutama minema. Kui kolmapäeva öösel jõudis seltsmees kolme madalstardini, siis ma hakkasin juba pelgama, et äkki on sellel seos nädalapäevade nimetustega. Et kolmapäeval kolm tretti ja neljapäeval neli ja...
Lõpuks peale läbirääkimisi professionaalidega tuli otsus, et jääb siiski krõbutoit, aga leotatud kujul ja pisikeste kogustena 3-4x päevas. Täna öösel oli vaid üks spurt, tundub, et hakkab tekkima mingi stabiilsus. Loom on ise jube rahul ja väge täis.
Konnast ka. Jooksime siis öösel jälle põõsastesse, mina pidžaamas ja jope peal, crocs kiirelt jala otsa tõmmatud. Tagasiteel seisab välisuksel kärnkonn nagu boss! Edasi ei liigu, kui torgid võtmega, ajab end puhvi ja jõllitab (ma ei tea, kuidas konn jõllitab, aga mul oleks nagu meeles, et vahtis). Koer põnevil, õnneks vait. Mul juba kergelt jahe, sest kiire oli ja riietus nadi. Nügin konna ja meelitan, tõstab ühe koiva üles ja paneb tagasi. Minu meelest on nad ju nii arad?! Täiesti jabur, kell pool 4 öösel, tänu "suurepärasele" renoveerimisele on meil nüüd valgustusega mingi hullem priiskamine, nii et kõik ümbruskaudsed võivad näha, mis riietuses sa neid emergency sööste öösel teed.
Nügin siis veel võtmega, konn liigub külg ees natukene edasi. Lõpuks saan ukse nii laiali, et pääseme elukaga sooja. Kui lähen hiljem kastekannuga koera "äpardust" välistrepilt ära pesema, on konn kadunud nagu poleks teda kunagi olnudki.
* ma ei salli seda sõna, aga mul ei tule meelde, mismoodi me vanasti sellseid olukordi emakeeles kutsusime?
Mulle tundub, et vanast polnudki olukorda, mis vajaks sõna "väljakutse" :)
VastaKustutaTeile mõlemale pikk pai 🐶
Proovilepanek. :P
VastaKustutaVäljakutseid, katsumusi, raskusi (mida ületada), "elu paneb proovile", jama(mist), trall jne
VastaKustutaJah muidugi! Proovilepanek sobiks hästi!
VastaKustutaTäna öösel magasime nagu karud talvel, lõpuks ometi :)
Tore konnalugu. Konnadel on üldse mingi käitumise-segadus, eile õhtul oli neid meie metsavahelise tee peal rohkem, kui kevadise konnapulma ajal. Meil on kärnkonnad paar korda mööda treppi toa poole astunud küll, aga öösel ma pole vaadanud.
VastaKustutaNojust! Äkki see on tingitud pikast põuaajast? Meil just hakkas sadama eelmisel ööl ja kohe mõnuga palju.
KustutaAga see enese punni ajamine ja ülbamine oli naljakas, muidugi siis kui vaja, ei ole telefonipildiaparaati käepärast. Tore elukas oli!
Õnneks Rosin ei torgi neid, mul esimene koer haaras kord konna hambusse ja siis hakkas üks puristamine und paanika. Ma ei tea, kas nad eritavad miskit enesekaitseks või mis, aga see lima oli koerae ikka midagi jube vastikut :D Jooksin tuppa ja uhasin veega looma suu puhtaks.