Rosin vist kah tundis midagi. Igatahes käisime me öösel kaks korda väljas. Alguses oli õuntest tingitud seedimisteema poole 2 paiku ja pärast oli äikesepaanika. Lõpuks kolisime mõlemad elutoa sohvale ja ma uinusin kella 4 paiku, värisev koer kaisus. Mida vanemaks ta saab, seda rohkem kardab äikest. Mu eelmiste koertega oli vastupidi, vanadusega tuli kerge ükskõiksus ja leppimine.
Rosin on väga oma ema moodi. Kui ma kasvataja juures vanasti trimmimas käisin, ronis Ronja vahel ka sülle nagu Rosin kodus alati teeb.
Kui olukord oli soodne ja süle vaba, siis ta lihtsalt tuli nagu mägironija üle kompsude ja parkis end sülle.
Ronjale kerget käppa...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar