Lõngadega kipub olema nii, et kohe kui nood majapidamisse laekuvad, tuleks ära proovida. Muidu võib juhtuda, et nood jäävad kappi seisma kauemaks kui planeeritud. Vähemalt siin majapidamises. Mis ei tähenda aga, et kapis ei võiks lõnga olla :).Niisiis jutt on nendest lõngadest, mis sel nädalal kaugelt Islandimaalt minuni jõudsid. Nüüd on osadest nendest saanud kindad.
Mustriloost tuleb siinkohal ka kirjutada.Paar aastat tagasi võtsin ette piduliku käigu ERMi, et üles joonistada omakandi kindamustrid. Ega neid palju polnud, tervelt kaks paari ja üks nendest on nüüd olemas ka Praakli kindaraamatus.
Kuna lõng on jäme, siis ma mustrit üks-ühele maha ei kudunud, vaid mugandasin nn peegelpildis versiooni ja vähendasin mustrikribus maleruudu osa. Samuti tõin sisse kolmanda värvi lisaks põhivärvile. Ütleme siis nii, et lähenesin ajaloolisele mustrile loominguliselt. Ka soonik sai tehtud 1:1, kus roheline on pahempidine silm ja pruun parempidine. Muide väga tugev ja mõnus soonik jääb niiviisi kududes.
Ilmselt on see kinnastekudumine ka üks põhjus, miks mu maja ees nood meetrised hanged kuidagi ära sulada ei taha. Katsun end edaspidi ohjata ja keskenduda kevade tulemisele. Linnud juba laulavad ja see hull rähn on kohal :D. Nii et varsti-varsti!Kohustuslik informatsioon olgu ka lisatud:
Lõng: Istex Lett Lopi, 100% isandli villane, 3 värvi, 50gr tokid. Pruuni kulus vast 3/4 tokist ja teisi toone ca pool.Vardad: 4.0
Muster : Harju-Jaani kinnas, mugandustega.
Ahjaa, see lõng läks nii mõnusalt pehmeks peale pesu villaśampooniga. Kusjuures lett-lopi kohta pole veebis öeldud, et see oleks pesemata. Nende lace´i all on küll vastav märkus olemas. Nii et tasub kõrva taha panna, tokis tundus too alguses suht karm aga kuna ma tean, kui mõnus soe see vill on, siis ma ei lasknud ennast sellest karmusest häirida.
Oh sa oled nii kärmelt kudunud, alles need lõngad ju tulid. :)
VastaKustutaIlusad kindad ja mis peaasi, kindlasti soojad!
Kas islandi lammas ja tema vill on ka miskitpidi meie lammastega võrreldav?
Ohelaksmamaal
Vahvad! Palju sul vardal silmi on? Minule, kes ma koon meelsasti peenikeste varrastega peenemaid lõngu, tundub too kindaks pisut jäme. Aga ma pole ka proovinud.
VastaKustutaMa pole küll selle lõnga häid omadusi kasutades ja omal nahal proovinud, aga see karmus ei heiduta mindki ja kõigi seletajate kiuste arvan, et sobib see ka lapse kampsuniks. Lihtsalt üks paksem vammus külmaks ajaks. Egas seda otse ihule pea panema.
Nii et ma annan oma varudes olemvale säru. Ärtatasid selle isu taas üles.
(no mida tähekombinatsioone mulle siin pakutakse :O "ressersi")
Ma kudusin esimese kinda sooniku ühel hommikul kohvi kõrvale kui ma unetuna poolest ööst üles tõusin. Ülejäänud kudusin eile maal olles.
VastaKustutaSee lõng on klassikaliseks kirikindaks muidugi jäme aga too pole võrreldav jälle nt meriino või eesti villasega. Noid jämeda vardaga kududes ei pruugi lõpptulemus kena olla. Nende kinnastega ma olen aga rahul, pisut saab isegi vanutada, et pinda tihedamaks ajada.
Lopi on omapärane, ma olen lugenud, et lopivillast kootud kampsun (jämedast siis) on tiba nagu vett hülgava omadusega. Ilmselt siis nood looduslikud rasvad selles villas on hääd ja "töötavad". Muidugi ei tähenda see, et lopisviitrit kandes ei peaks vihmavarju või keepi peale tõmbama :D. Aga mõnus ta on, selle vastu ma ei vaidle.
Mu esimene kampsun sai kootud Islandil, olen sellest siin korduvalt kirjutanud. Sealne kliima oli hullumeelne, vihm-tuul-päike igast asendist ja suunast, pidevad muutused päeva jooksul. Nägin vähemalt kahel korral, kus ilmastiku muutudes kangutati lopisviiter kotist välja ja topiti kiirelt selga, tuulejope alla. Ja neid kirju passega kampsuneid tõesti kanti, vähemalt nende inimeste seas, kellega mina kokku puutusin. See oli siis aastal 1998 aprill-mai.
Karmusest. Kui ma eesti villast nt kanda eriti ei saa, hammustab (välja arvatud kindad ja sokid), siis too kunagine lopi kamps pole mulle siukseid vaevuseid kunagi tekitanud :D.
VastaKustuta