pühapäev, 27. veebruar 2011

Unerohuga lõng

See pluus ei idane ega mädane kui nii sobib ühe kudumistöö kohta kirjutada. Üldselt on asi seisnud aga eile õhtul võtsin end käsile ja kudusin mõned read... kuni avastasin end sohval tukkumas, kudumistöö süles.

Euru alguseks mõtlesin siis, et no ega ma ei pea ju vaatama kogu aeg, et kuulates saab ka osa ning panin kudumistöö valmis... ja avastasin mõni aeg hiljem seal otsas magava kodulooma.

Täna olen ma isegi kudunud ilma unne suikumiseta ning jõudnud reipalt käeaukude kahandusteni. Mõned read on jäänud, siis tuleb varrukate lõpetamine ja seejärel ringselt passeosa kudumine. Uni juba koputab uksele, ma ei tea, mis see on aga no on. Pane või tikud silmade alla, et lahti püsiks.

Nii raskelt pole mul ükski kudum enne valminud. Oh jah... järgmiseks võtan sellise mustri, mis ei lase tähelepanul hajuda. Et ikka oleks huvitav ja põnev!
Lõpmata labane pind 2ste varrastega no ei motiveeri aga kiusu pärast ei jäta pooleli kah.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar