Kadunud tsirkus

Meenus hommikul, et mu kunagi lendu lastud lubadus kirjutada sellest etendusest on täitmata.
Tegemist siis Rakvere teatri suveetendusega, mida mängitakse nii kummalises kohas nagu seda on Rakvere Spordikirik.

Et see tsirkuse teema rohkem end avaks, soovitan eel- või taustalugemiseks teha tutvust Tõnis Mägi mälestusteraamatuga Müümata naer. Sealt saab vihje, miks see nii oluline teema oli ja mis teda tsirkusega seob. See rändtsirkus tundub olevat selle põlvkonna ahvatlus ja lapsepõlvesündmus. Mul on kuskilt mujalt ka see teema silma hakanud aga praegu ei oska head näidet tuua. Ja samuti jään kimpu hea paralleeli leidmisega tänapäevast (Mika Eestis äkki :D, hehe). Minu jaoks on tsirkus iseenesest suhtkoht tühi koht, ei mingeid erilisi emotsioone ja pole kunagi huvi pakkunud. Kunagi meil oli õppejõud, kes väitis, et see on kultuuriline eripära, et Eestis ja eestlasele tsirkus ei paku huvi. Ei oska seda kuidagi kommenteerida, samas venekeelses keskkonnas tundub, et tsirkuse traditsioonil on täiesti arvestatav koht ja ega meie nõukaaegne telekas seda ka vähe näidanud. Mu vanaemale klounid küll meeldisid :D.

Etendusest siis ka.
Pean tunnistama, et kuna mul on harva kokkupuudet etendustega väljaspool Tallinnat, siis puudub taust, millelt võrdlust vormistada. Samas miks peakski, tulemus ja kvaliteet ei peaks ju sõltuma geograafiast ega tegema ses osas järelandmisi. Ühesõnaga etendus kui selline polnud midagi erilist, mõned helgemad kohad kui välja arvata. Tahtsin kasutada väljendit "provintsiteater" aga siis mõtlesin, et ei, teater on teater. Inimeste ootusi ei tohiks ses osas ju petta :). Aga võibolla ma olen siuke friik, kel latt kõrgel kah, Vana Baskini teatris ma ju ka ei käi :)

Tulles tagasi etenduse juurde, mis oli tore, oli muusika - Bonzo ja Tõnis Mägi - juba paar kui selline oli omapärane ja uudishimu painas, et kuidas kõlab ja kas on põnev. Oli :), isegi väga. Etenduse hitt kui nii võib öelda, minu jaoks, oli Vilma. See, kuidas Bonzo seda ülevalt püüne pealt südamest üürgas, oli ikka muljetavaldav :).

Sisu mõttes teema oli tiba kulunud aga tagasiteel koju mõtlesin, et vahel on vaja sellele mõelda siiski ja kui ise ei tee seda, siis on tore kui keegi ärgitab. Et siis kas ikka elad seda elu, millest sa unistasid ja teed seda, mida sa tegelikult tahtsid kunagi teha või tahaksid ka praegu. Et kui osavalt sa end petta oskad kõige sellega, mis su ümber on ja mida välja paista lased.
Materjali oli, muusikat oli aga mängida oleks seda kõike saanud pisut ägedamalt (mis muidugi ei tähenda ülemängimist, seda oli kohati niigi).

Ma ei tea, kas seda veel mängitakse, hetkel teater puhkab. Aga kui peaksite juhtuma nägema kuulutust, siis vaatama minna tasuks ikka. Kasvõi muusika pärast.

PS. Kui keegi oskab anda vihje, kas Vilma on plaadile ka pandud ja kelle poolt, siis oleksin tänulik. Bonzo plaatidel toda ei näi olevat.

PSPS. Mägi mälestusteraamat on muidu ka hea lugemine. Aus ja hea.

Veel muljeid etendusest:
Friisu
Teatrimärkmik
PM